Seto sõnastik

Sõnastikust • Eessõna •


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3400 artiklit, väljastan 1000

a ~ aʔ aga, kuid a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P| Vrd aga
aaŕ aari `aari 1. (tuuleveski) tiib 2. (võimasina) laba võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari, aarik‿käve seeh `riśti Se| Vrd haaŕ
aas aasa `aasa pastla tärkmevahe väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ Se
`aaśtak `aaśtaga ~ `aaśtagu `aaśtakka ~ `aaśtakku aasta üt́s (laps) `ku̬u̬li, oĺl neläss `aaśtak pääl Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; poolõni `aaśtaganiʔ oĺl lat́s hädäh Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ, ku [ta] istuss türmümajah Se Kos; paĺlo `aaśtakku tagasi Se| Vrd `aestak
abi abi aṕi abi ma oĺli velel kõ̭õ̭ abih `niitmäh Se L; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se
abiline abilise abilist ~ abilinõ abilisõ abilist abiline siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist Se Kos
`aestak `aestaga `aestakka aasta säidse `aestakka [ta] oĺl kuniga poolgah Se; oĺl hämmeʔ `aestagaʔ Se Sa; timä oĺl sõ̭ah säidse `aestakka Se L| Vrd `aaśtak
aga kuid, aga ti̬i̬ tü̬ü̬d paĺlo vai veidüʔ, aga ütte `mulda läät kõiḱ Se| Vrd a
aganakõsõʔ pl dem < akań1 lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntses‿ `sääntsep‿ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se
ago ao ako 1. koit 2. eha es tohe sa latsõ `mähḱmit `pandak‿kuioma ao poolõ, siss tulõ ü̬ü̬kadõhhuss Se La; ku õdagu ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravitsemisest) Se
agu aga kui agu suta aiʔ [teha], sõ̭ss `hiität magama Se
ahi aho ~ ah́o `ahjo ahi ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; ma pańni aho küttümmä Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; aho paasõ ṕaal küdsetäsen‿nu̬u̬k‿kaɫaʔ Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos
ahinik ahinika ahinikka tindikuivataja ahiniki oĺliʔ, kes `Pihkva takast tuĺlivaʔ Se
ahnik ahnigu ahnikut ahven kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni Se Kos; ahnik om ka hüä makuss Se Sa
ahnitsama ahnidaʔ ~ ahnitsaʔ ahnitsass ahnit́s ahnitsema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ Se Kos
`ahnuss `ahnusõ `ahnust ahnus vanast kah `ahnust ja sikkust oĺl paĺlo Se Kos
ahnõh ~ ahnõʔ `ahnõ ahnõht ~ ahnõt ahne, ahnitseja paṕp om `väega ahnõʔ Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma`ahnõʔ Se
aho/i̬i̬st/vatsk katsekakk aho i̬i̬st vadsak‿küdseti, ku tuli `paĺli tagapu̬u̬l, edepu̬u̬l küdseti `vatsku Se Kos
aho/laud ahju avaust kattev plaat no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se; karaśki küdseti aholavva takah Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se
aho/luud ~ ah́o/luud ahjuluud (ahjupõranda pühkimiseks enne leibade ahjupanekut) ah́o`luuda iks [ma] `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; kel oĺl vähäp ahi, tu̬u̬l oĺl löhep aholuvva vaŕs Se Kos
`ahtakõnõ `ahtakõsõ `ahtakõist kitsas, ahtake `käüse oĺliʔ `ahtakõsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos
aiʔ2 ei (preesensi ja perfekti eitussõna) siss ku sügüse piḱä ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsaʔ löövät‿tuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; `ü̬ü̬se [ma] suta aik‿`kävvük‿ kullõldõh Se Kos| Vrd eiʔ, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ
aid aia `aida 1. tara ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; hõbõhhõtsõ aiapośtiʔ Se Kos; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos 2. tarastatud maa-ala `aida oĺl tett kańepit kaʔ Se Sa 3. õu
aida/`kiśkja aidavaras sa olt `vargavaht́, vahi no aida`kiśkjit saʔ Se Kos
aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlis‿suvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
`aigo ~ `aigu ajal tu̬u̬ oĺl tsaari `aigo Se La; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi ja lelotimi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; `kut́ja mano pandass künneĺ palama söögi `aigu Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
`aiguma `aigudaʔ `aiguss `aigu ilmastiku toimel töötlemiseks valmima ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ [pärast leotamist], siss võt́t `hinde vallalõ Se
`aigu/pite aegamööda lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se
ainuss `ainu ainust ainuke ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos
ait aida `aita vilja- või riideait nu̬u̬ aidaʔ oĺlivak‿ka kõ̭iḱ sõta (sõjamehi) täüś Se V; `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; verevät‿tuɫba, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se
`ait́umma aitüma `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V
ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se
akań1 agana aganat agan teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se; inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕ a arʔ Se Kos
akań2 `akna akõnd aken mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos| Vrd akõń
`aknakõnõ dem < akań2 kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos
ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
alah all, madalamal; talu eluhoonest kaugemal mit‿teimi alah tah `haina Se A| Vrd all
alalõ alles, olemas meil om ka üt́s ossaägli kardohkit `äestäʔ, meil om parhillaki vi̬i̬l alalõ Se P
alastõ alasti vanast käve vanas‿sita alastõ, nok‿kääväʔ riśtiinemiseʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos
ala/vi̬i̬ŕ alumine äär [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se
`algnõst (maailma) algusest milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se
all all, allpool; omal kohal (alaosas) verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos; all oĺl taari haań Se; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos| Vrd alah
`alla alla, allapoole; omale kohale (alaosas) [ma] kaḱi linna ja pisi ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha, mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa `aɫɫak‿kõrragaʔ Se Va| Vrd ala
alomanõ alomadsõ alomast ~ alomaist alumine ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
alonõ alodsõ ~ alotsõ ~ alosõ alost 1. millegi alune (koht, ala, ruum) mi̬i̬n‿`näeki is ku susi tuĺl `pindre alotsit pite Se S; kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se 2. endisaegse naistesärgi takune alaosa seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [särgi] alosõga, ni kirbul elo väläh Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se
alostam(m)a alostaʔ alostass alośt 1. alustama ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 2. algama
alt alt, altpoolt; omalt kohalt (alaosast) `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; tiä är and hińge alt (annab kõik ära) ku täl midä om Se; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos
ambaŕ ambari ambarit kuur, küün kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
ammuʔ kaua aega tagasi, ammu tu̬u̬ oĺl jo ammunõ aig, tu̬u̬ oĺl ammuʔ `väegaʔ Se
ammulõ lahti, ammuli haik kisk inne suud ammulõ Se
ammunõ ammudsõ ammust ammune tsõõrilaul oĺl jo ammunõ `väegaʔ Se; tu̬u̬ oĺl jo ammunõ aig, tu̬u̬ oĺl ammuʔ `väegaʔ Se
ammuss ammuks ammuss ammuss [ma] oĺli lat́s, nüüd vanainemine Se
ammutam(m)a ammutaʔ ammutass ammut́ ~ `amtama `amtaʔ `amtass amt 1. tõstma inne kirstu `sisse`laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se 2. ammuli ajama
`ańdiss ~ `ańdist andeks imäl üldäss säidsekümmend säidse `vu̬u̬ri lat́silõ `ańdiss `andaʔ Se
`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
`andõʔ pl `ańdidõ `ańdit ~ `ańdiid kingitused, pulmaannid selle [isa] võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi, sõ̭ss `ańti noid `ańdiid Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, noid anda õs `ańdiss kohegiʔ Se; ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S
annom ~ annoḿ anoma anomat anum, nõu mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos
anomakõnõ dem < annom kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos
`antuʔ `antu `antut see, mis antud minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ (rhvl) Se
`aoline `aolitse `aolist vana`aoline taaŕ kutsuti `piit́nä Se Kos
ao/uni koidueelne lühiajaline magamine, uinak tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se
ao/viideh ~ ao/viideʔ -`viite -viideht ajaviitmine `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos
ao/ viidüss -viidüse -viidüst ajaviitmine olõ õs ao viidüst `sü̬ü̬misegaʔ Se Kos
apaŕ1 abara abarat avar vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
apaŕ2 abara abarat kalavõrk, abar apaŕ oĺl kolmõ kõrraline Se
`aṕlamiisi kohe, kiiresti ma jää äi `aṕlamiisi magama Se
aṕpi appi ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos
arʔ ~ `arkiʔ 1. ära ma võta ars‿sinno naaśest Se; puśs es `piätäʔ, vei ars‿`Saṕtja külä mano Se Kos; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et ärʔ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos| Vrd ärʔ, `ärkiʔ 2. keeldkõne | Vrd ärʔ
arm armu `armu armulikkus, headus kiä kui ańd, keɫ kui arm näüdäśs Se Kos
armaśs `armsa ~ `arma armast ~ `armat kallis; armas vanal kah om ahi armaśs Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sa olt vi̬i̬l `armap ku umal‿latsõʔ Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se
aro/leht́ arukase leht opati, et kõivo `lehte roobidaʔ, noid aro `lehte Se
`aŕssin `aŕssina `aŕssinat endine pikkusmõõt: arssin (71,12 cm) seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se Kos; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se
aŕst aŕsti `aŕsti arst; külatohter egass vanast aŕsti mano mindä äs Se; Sokolovah oĺl nabaaŕst, pańd pata kõtu pääle Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se
`aŕstma `aŕstiʔ aŕst `aŕstõ ~ `aŕstsõ aŕsti ravima, arstima paaba `aŕstsõ [jala] nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala Se; vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st Se
`arvama arvadaʔ `arvass arvaśs mõtlema; oletama kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop
arvuline arvulitse arvulist 1. taoline, sarnane vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos 2. ealine, vanune koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts
as 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) niɫuta as t́sika Se Kos| Vrd es, is, us, õs, äs, üs 2. mitte| Vrd es, is, õs
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
ask asu `asku praht [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se
`askolka `askolka `askolkat pommikild mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se
asonõ asodsõ asost prahine, räpane olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nuŕm risonõ Se Kos
`astma `astuʔ astuss `astõ ~ `astsõ astuma; kõndima mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ nii `t́solksõ õ̭nnõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos; vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
astõk astõki astõkit astumine `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se
asunik asuniga asunikka 0,25-liitrine viinapudel [ma] võt́i asuniga `viina Se
asõ asõma ~ asõmõ asõnd 1. koht, asupaik vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos 2. magamislavats, -koht hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ `päähhä Se; ütel `tüt´rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos
asõl `asklõ asõld talitus, askeldus mal‿lää kodo, ti̬i̬ `asklõ arʔ Se; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos
asõmõlõ asemele t́sura lät́s noorõmbat `võtma, `ańti vanõmb asõmõlõ (naiseks) Se
`atma attaʔ att at́t ata ahtma siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; [ma] rehep‿peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se
au avvu `avvu 1. austus, kuulsus, au Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se 2. autunne; neitsilikkus häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se
au/asi au-, uhkuseasi nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja, sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S
`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se
aur auru `auru auru jõul töötav rehepeksumasin aur tuĺl `pesmä Se
`ausa `ausa `ausat aus; tubli, hea, korralik latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; köörit küpäŕ oĺl `ausa küpäŕ Se
`ausahe ausasti; korralikult ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P
au/väräʔ pl auvärav (noorpaari vastuvõtuks) sajalõ `ańti `viina, olt (õlut), tet́ti auväräʔ Se Kos
avaldamma avaldaʔ avaldass avaĺd üles tunnistama; teatavaks tegema tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se
avitam(m)a avitaʔ avitass avit́ ~ `av́tama `av́taʔ av́t 1. abistama timä avit́ meid, mi̬i̬ avidi timmä Se; ku jummaĺ avitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ Se Kos 2. mõjuma, aitama, kasu olema paṕp haaŕ d üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; oh hädäkene, arh‿harisi [ma] suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, midägi ei avidaʔ Se Kos; ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos 3. piisama
eaʔ ega kas suɫɫõ üt́sindä oɫõ õiv‿viländ setä tarõkõist, eas‿sa `tańdsma naka aiʔ Se Kos| Vrd ega1
eass ega siis map‿panõ, eass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se| Vrd egass
ede- ees-, esi- `t́sialõ [tapmisel] ede jaɫa aɫa tsusatass, koh tu̬u̬ süä om Se Kos
edeh ees, eespool edeh oĺli `väikop‿parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõʔ rehel Se
ede/otsast algul poodeh oĺl iks edeotsast, a noʔ ei olõn‿nännükiʔ puu`luit́sit Se Sa
ede/pu̬u̬l eespool ku tuli `paĺli tagapu̬u̬l, edepu̬u̬l küdseti `vatsku Se Kos
ede/pu̬u̬ĺ ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos
edesi edasi [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos
edesi-tagasi edasi-tagasi, siia-sinna üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rindejoont] Se Kos
edimält algul, esmalt edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih Se Va
edimäne edimädse ~ edimätse edimäst esimene peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl [matuserongile], toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga edimätsel `augustil Se
eeläʔ eile eelä õdagu oĺlik‿külänaaśep‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se
eesti eesti eestit 1. eesti mis ma vana muśtinõ inemine, ma mõista õi eesti `väŕki kõ̭nõldaʔ Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se 2. sõjaeelne Eesti Vabariik
`eestläne `eestläse `eestläst eestlane, mittesetu `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; `eestläseʔ piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se
ega1 ~ egaʔ ega (eitust tugevdav) ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se| Vrd eaʔ
ega2 ega eka iga(sugune) pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se| Vrd egä, õga
egass ega siis egass vanast aŕsti mano mindä äs Se| Vrd eass
ega/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks ku seenesnä ka lätt, siss andass egalõ ütele `küündle kätte palama Se; olõ õs reḱi egal ütel Se| Vrd egäüt́s, õgaüt́s
egi iu ekõ jõgi egi om `väikene Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; havvõʔ ja leppmaimõʔ oĺlim‿mi̬i̬ iuh Se| Vrd jõgi
egä egä eḱä ~ egät 1. iga(sugune) egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se| Vrd ega2, õga 2. igaüks
eǵä ~ iä iä eiä ~ iäd jää `poiskõsõl oĺliv‿viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se
egä/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks egäüt́s `võidsõ minnäk‿ku `tahtsõ Se; egäüt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos| Vrd egaüt́s, õgaüt́s
eherüss eherüse eherüst jõeforell eherüst olõ õit‿tah Se V| Vrd iherüss
ehitellemä ehitelläʔ ehitelless ehitelli ehtima, kaunistama ma haari hamõht ummõldaʔ, liniket ehitelläʔ (rhvl) Se
ehitäm(m)ä ehitäʔ ehitäss ehit́ ~ `eihtäm(m)ä `eihtäʔ `eihtäss `eiht́ ehitama; ehtima mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se
`ehteʔ pl `ehtide `ehtiid ehted `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; mul es olõki `sõlgõ es `ehtiid Se; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil Se Kos; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos
`eht́mä `ehtiʔ eht eht́ ehi 1. ehtima 2. kavatsema mehidse `eht́vä minemä minnäʔ, vaja `t́siuku `vi̬i̬gas‿sülemät Se Sa; `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se
ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
hinnäst iseennast kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se
elektri/sinine ere rohekassinine [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se
elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop
elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
elo/elläi eluloom `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, kõ̭iḱ eloeläjäʔ, kõ̭iḱ jäiʔ kodo Se
elo/igä eluaeg `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril Se; mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se
elokõnõ dem < elo jummaĺ hoiaʔ mu elokõist Se
elolt elusalt elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se
elo/põĺv 1. eluaeg viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se 2. elulugu nii`mu̬u̬du oĺl mu elopõĺv Se
elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kup‿paĺlo om jummaĺ`andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se
eräkult eraldi egä üt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod
eräle teistest eraldi, lahus `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕ väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se
es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs
esiʔ1 indekl ise, mitte keegi teine esi oĺli paks ja rehe `õkva [siugu] Se; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; esi lät́s `tarrõ ja pańd ussõgi `haaki Se| Vrd eśs
esiʔ2 1. eraldi, omaette proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se 2. erinev, teistsugune
esi/`hindä iseenese kua tei esih‿`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ Se
`eśkiʔ isegi ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿teḱk hellü Se; muni külʔ `eśkit‿tehrütäss Se
eśs indekl ise tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ku eśs ei mõistaʔ, siss näĺg `näütäss, ohk oppass Se; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se| Vrd esiʔ1
eśs/`hindäst omaette noʔ uma aho pääl [ma] eśs `hindäst `mõtlõ, tulõva laulup‿pähä Se Kos
`eśsümä `eśsüdäʔ eśsüss `eśsü eksima ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakas‿sukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos
etep parem, etem kõ̭gõ etep lehm Se
ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se
eüss `eüsse eüst 4-6 lühemat part reheahju esise kohal (risti teiste partega) pangõ eüss `laeniʔ [ahet], `eüsseh `höste kuiosõʔ Se; `väikop‿parrõk‿kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se| Vrd öüss
haaḱ haagi `haaki ukse haak esi lät́s `tarrõ ja pańd ussõgi `haaki Se
haaḿ haami `haami puukraan `tõrdul oĺl haaḿ Se; [linnase] leib `pańti tüḱä [taaritõrde], muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se
haań haani `haani puukraan `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se
haarahhutma haarahhutaʔ haarahhut haarahhut́ äkki haarama [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
`haardma haardaʔ haard haaŕd haara 1. kinni haarama, kahmama vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge, haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ, tõmmaśs paṕi t́sia säläst `maalõ Se Kos 2. kiiresti tegutsema ma haari hamõht ummõldaʔ, liniket ehitelläʔ (rhvl) Se; kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos; vanast `haarti `ü̬ü̬se vöid kutaʔ Se Kos; paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos
`haardum(m)a `haardudaʔ haaruss `haardu jätkuma eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L
haav1 haava `haava vigastatud koht, haav haav `kaśvi kińniʔ, a nok‿ka om raan tundaʔ Se
haav2 haava `haava haab, haavapuu `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se
`haavama haavadaʔ `haavass haavaśs haavama kõvastõ oĺl haavadas‿saanuʔ Se Kos
habima haṕiʔ habi habõ korduvalt haarama; kiiresti tegutsema latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se
habisõma habistaʔ habisõss habisi kohisema, kahisema meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se
habõlõma habõldaʔ habõlõss habõĺ sõnelema, tülitsema a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos
hago hao hako oks, vits; hagu esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P
hagõma hakõʔ hagõ hagi ~ hai hae hunti peletama, hurjutama tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se
hahk haha `hahka hall ärmägu oĺliv‿`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos
haiba haiba haibat kergemeelne (tüdruk) haibaʔ, minge ark‿kodo, miś‿ti röögide `ü̬ü̬se Se
haigukõnõ dem < haik ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ (rhvl) Se Kos
`haiguss `haigusõ `haigust ~ `haigut haigus, tõbi oĺl `lindvat, toda `haigut ka oĺl Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se
haigutõllõma haigutõllaʔ haigutõllõss haigutõlli korduvalt haigutama ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se
`haigõ `haigõ `haigõt 1. haige (olend) meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S 2. valu(tunne); valus 3. paise, paistetus ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se
`haigõ/maja ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T
haik haigu `haiku haigutus kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se
hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se
haina- 1. rohu-, rohtunud vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos 2. heina sisaldav, heina- löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; `tü̬ü̬hhü lät́si, mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se; huśs sattõ haina kuh́a päält mahaʔ nigu madsahti Se 3. heina jaoks määratud, heinateoga seotud inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
hain/alonõ uss, rästik hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ Se Kos; hainalosit iks oĺl, a suidsumihep‿piĺlit‿tuvakut `ümbres‿salasidõ, hainalosõ iks tuvakut `peĺgäseʔ Se Kos; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; `eestläse piä äi hainalosit poganass Se
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
haina/maa heinamaa lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõli`t́si hainamaid Se Kos
hainanõ hainadsõ hainast rohtu täis; umbrohtunud ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos
`haisama haisadaʔ `haisass haisaśs lehkama, haisema mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
haivass `haiva haivast aevastus haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos
haḱk haḱi haḱki (rukki)hakk päävihk `pańti haḱilõ pääle Se
haĺass `haĺja haĺast 1. roheline (värvuselt) räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle, verrev ja haĺass, kaarusõ oĺliv‿verevät ja haĺast Se Ts; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos 2. haljendav
halat́ haladi halatit preestrirüü pannamaaŕal oĺl ka halat́ säläh Se
halg halo `halgo lõhutud küttepuu, halg mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jä ja vi̬i̬ `tu̬u̬ja ja halo`tu̬u̬ja, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos
halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś
haĺlitam(m)a haĺlitaʔ haĺlitass haĺlit́ ~ `haĺtam(m)a `haĺtaʔ `haĺtass haĺt hallitusega kattuma, hallitama haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se
halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss
halluśs2 halusa halusat hele a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬, pallav ni halluśs Se Kos| Vrd valluss
hallõ hallõ halõhhõt hale; kahju sõ̭sarõl ka lät́s halõhhõss Se T
halu halu hallu valu(tunne) puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov| Vrd valu1
halukõnõ dem < halu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
halutam(m)a halutaʔ halutass halut́ ~ `haltam(m)a `haltaʔ `haltass haĺt valutama mul `väega süä `haltass Se T; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ, timahavadsõ `aaśtaga `naksiva `haltama Se Kos
halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se
halvastõ halvasti; lohakalt villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos
`halvuss `halvusõ `halvust ~ `halvuist viga, pahandus, ebameeldivus, halbus tõõsõ `haɫvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku`näeki eiʔ, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos; tal om kavaluist viländ, `halvuist kuuld arʔ, muidu uik‿kuulõʔ Se
halvõmbakõnõ komp dem < halv lina`si̬i̬mne aganakõsõ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõ jahvõti `t́siolõ Se S
halõnduss halõndusõ halõnduist haledus, kahjutunne imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se
halõstam(m)a halõstaʔ halõstass halõśt halastama; haletsema `Maaŕa halõstass `kõ̭iki Se; ku [sa] halõsta ai rüä `jauhha neĺlikümmend `nakla [anda] Se
haĺõtama haĺõtaʔ haĺõtass haĺõt́ haljendama maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos
haĺõtõllõma haĺõtõllaʔ haĺõtõllõss haĺõtõlli (pidevalt) haljendama `Moskva muro muhaskõlli, haĺass hain haĺõtõlli (rhvl) Se
`hamba/raha kingitus (metallraha) imikule ku sinnä latsõ `taĺrigu pääle `pańti, sõ̭ss kutsuti `hambaraha Se
hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos
`hammõkõnõ dem < hamõh mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se
hamõh ~ hamõʔ `hammõ hamõht särk hamõh om kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ (pärast lapsesündi) `hammõ Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `hammõ imä (särgi pihaosa) ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ, `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos
hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõk‿kesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel
hańdsa hańdsa hańdsat ~ hańsa hańsa hańsat setude alkohoolne jook (rukkilinnastest) sa hõõrut minno hańdsagaʔ, vaest mas‿sütü ärʔ Se
hanguh kõveras virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos
hanguline hangulise hangulist sakiline, sämbuline (vöökiri) kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos
hani hani hańni hani peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos; nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; verevät‿tuɫbaʔ, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos
hank hangu `hanku konks; konksja või haralise otsaga tööriist `i̬i̬rood́sikul om ka sääne hank man Rõu; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hangugak‿ka pööreti Se Kos; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos
`hanku küüru, kõverasse ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se
hao- hagudest tehtud või koosnev lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe lelooh lelo leloo, hao`vihkõ iks vallalõ `võtma lelooh lelo leloo (rhvl) Se
hapatam(m)a hapataʔ hapatass hapat́ hapendama `pańti `kiisla kohetuss ja hapatõdi ärʔ Se; kesvävatsk rõõhalt kastõti ärʔ, toda es hapatadaʔ Se
`hapnam(m)a hapadaʔ `hapnass hapaśs ~ `hapnõm(m)a hapadaʔ hapaśs `hapnõss hapuks minema, hapnema piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; ku tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos |Vrd happama
hapu `hapnõ hapund hapu (asi); hapnenud, hapendatud `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕ- ju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
harak haraga harakat harakas näe es kedägi, hiirt es harakat Se
haralikanõ haralikadsõ haralikast haraline põdra sarvõʔ ummah‿haralikadsõʔ Se
haŕaśs haŕasõ haŕast 1. sea turjakarv, harjas no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõʔ `maalõ Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se 2. pl vistrikud (imikul) kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko, siss `pańti sinnä haŕastõ pääle tu̬u̬ laṕp Se; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se
haŕasõkõnõ dem < haŕaśs imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov
hari2 haŕa `haŕja 1. hari (puhastamiseks, kammimiseks) haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V 2. tööriist linaharimiseks
harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se
harimaldaʔ harimatu, väheste teadmistega ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se
harinam(m)a haridaʔ harinass harisi ~ harinõm(m)a haridaʔ harinõss harisi harjuma halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; oh hädäkene, arh‿harisi [ma] suidsutamisegaʔ Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
haŕk haŕgi `haŕki haralise otsaga tugipuu, hark(jalg) ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos
haro haro harro haru piirits oĺl katõ harogaʔ Se; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿ sõrmusõʔ arʔ Se Kos
haŕo haŕo haŕro tuhkur haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se; haŕonahadsõp‿`paĺto kraeʔ Se; velepoig teḱk keeleʔ, haŕoʔ lät́sik‿`ki̬i̬li Se; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
harokõnõ dem < haro `väikesev‿ viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se
haŕokõnõ1 dem < haŕo haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov
harolinõ harolitsõ harolist haruline peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V
harv harva `harva hõre, harv harv ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv, a rüḱi ja `keśvi saŕada oĺl iks harv sari Se Kos
harvakult harva timä harvakult küt́t Se Kos; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos
haud havva `hauda auk; koobas; surnuhaud koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se
`haudma `hauduʔ haud haud́ havvu 1. (mune) 2. pead moodustama (tupes) 3. hautama püügi `haudmine oĺl sulõngu man Se; kõ̭iḱ havvip‿`püüki uja veereh Se; ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬ `tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se| Vrd havvutamma
`hauduma `haududaʔ havvuss `haudu (soojuse ja niiskuse mõjul) hauduma vanast `aeti langaʔ `ahjo `hauduma, patugaʔ tuha pudru seeh, `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma Se Kos
hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
hauh koera häälitsus: auh hauh hauh paabakõnõ, sup‿pujakõnõ tulõ jo `uḿmi `nuŕmi `otsa! Se Pod; hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos
`haukama haugadaʔ `haukass haugaśs hammustama, `võtkõ no midä haugadak‿ka üteh Se Kos; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai, jalh‿haugaśs Se
`haukma `haukuʔ hauk hauḱ haugu 1. haukuma hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos; paabakõsõl oĺl pinikene kotoh ja pinikene nakaśs `haukma Se Pod 2. halvasti ütlema, pilkama
havvutam(m)a havvutaʔ havvutass havvut́ hautama koh [ma] näi ujaveereh `naisi, siss `üt́li et, naah‿havvutasõp‿`püüki Se| Vrd `haudma
`heitmä `heitäʔ heit `heit́ heidä heitma, viskama; mingisse asendisse laskuma lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se| Vrd `hiitmä
`heitämä heidädäʔ `heitäss heidäśs heitma; mingisse asendisse laskuma mint‿tagasi, `heitäp‿ piḱäle Se| Vrd `hiitämä
`heitüm(m)ä `heitüdäʔ heidüss `heitü ehmatama, heituma nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ Se Pod; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se
`helde `helde `heldet helde; lahke timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos
heĺlik heĺligu heĺlikut hellitatud, hellik taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se
heĺlitellemä heĺlitelläʔ heĺlitelless heĺlitelli hellitama Kas on Se?
heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma
heĺotam(m)a heĺotaʔ heĺotass heĺot́ pisut liigutama ku iks veid́okõsõ heĺo tat, siss iks saat rahha Se Pod; vahetepääl heĺotat, siss jals‿saat `võrksap Se; [ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, naka as jält‿tu̬u̬ muna heĺotamma Se Kos; ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos
helähhütmä helähhütäʔ helähhüt helähhüt́ korraks liigutama, liikuma [me] pańnik‿kaśtikõsõ tävve, siss anna õs loppudaʔ es helähhütäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos
helü helü hellü hääl; heli ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿ teḱk hellü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembass nigu täl saass magõhhõp helü Se
hermoń hermoni hermonit lõõtspill hermoń kutsuti vanast, mehe iks mäńgeʔ Se| Vrd jarmoĺ
`herne- hernestest tehtud või saadud `herne jahvast sai `väega hüä pliiń Se; `hernekamma (hernejahust paastutoit) ka tet́ti: `herneʔ nu̬u̬ `jauhtõdiva ärʔ, siss keedeti `paksu, siss väidsega lõigati säält Se
herneh ~ herneʔ `herne herneht 1. hernes `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad Se Sa 2. hrl pl rõuged; rõugevill üt´s lat´s `ku̬u̬li `hernehe Se 3. hrl pl tangtõbi; tang, finn
higi hii hikõ [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; mis oĺl `lamba `hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś `aaśtakka Se Kos
`hiibõllõma `hiibõllaʔ `hiibõllõss `hiibõlli jalus tolknema `mõŕsa `hiibõllõ õs tarrõ piteh Se
hii-haa ih-ah-haa [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos
hiilka hiilka hiilkat trääs hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕsat põlg Se Kos
hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se
`hiiramma hiiradaʔ `hiirass hiiraśs väga kiiresti vokki tallama [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se
hiiŕo hiiŕo hiiŕot hiirekarva hall `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
`hiitmä `hiitäʔ hiit hiit́ hiidä 1. viskama, loopima; lööma kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; `kõ̭iki palanu pääle ka `ańti. hiideti muni rahamark kaʔ Se Kos; hobõsõ rüńni hiideti lehmile ette Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst Se; hopõń hiit́`auto ala Se; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se| Vrd `heitmä 2. sööki tõstma, ammutama; kallama no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda Se Kos 3. käega lööma; ristimärki tegema; trääsa näitama mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕ sat põlg Se 4. sõlme või aasa tegema ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos 5. pikali heitma ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se 6. karva vahetama
`hiitämä hiidädäʔ `hiitäss hiidäśs heitma, mingisse asendisse agu suta aiʔ [teha], sõ̭ss `hiität magama Se; varahhappa hiideti õdagult magama Se Kos; a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (nahahaigusest) Se Pop| Vrd `heitämä
hiitümä `hiitüdäʔ hiidüss `hiitü ehmatama, ehmuma, heituma `tüt́rik oĺl ärh‿`hiitünü Se Kos| Vrd `heitüm(m)ä
`hilkam(m)a hilgadaʔ `hilkass hilgaśs hiilgama, läikima kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L
hiĺlokõidsi hiljukesi, aeglaselt maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ Se Kos; no jält‿tulõva miniäk‿kodo jap‿pujaʔ, vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos
hilläkeiste tasakesi koh oĺl nulganaańõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos
hind hinna `hinda väärtus, hind pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; lina peie päält oĺl hind Se
`hindäst enda käest; endal meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se
hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ Se Kos
hińg2 hińge `hińge ukse või akna kinnitusvahend, hing [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos;[ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se
`hińgämä hińgädäʔ `hińgäss hińgäśs 1. hingama [ta] pitsähhüt hõ̭ngu kińniʔ, om rassõ hińgädäʔ Se 2. saladust varjama
`hinne ~ `hindä hinnäst enese, enda Od´e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; nööräga käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod; nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nimele) Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; kuniga poig es validse kedägi vi̬i̬l hinele [naiseks] Se Pop
hinneh ~ hinneʔ `hinde hinneht kiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ, siss võt́t `hinde vallalõ Se
hirm hirmu `hirmu 1. kartus, hirm tiä kuuĺd, tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et otsani ńemkost jääss Se 2. karistus, vitsahirm
`hirmuma `hirmudaʔ `hirmuss `hirmu hirmu tundma, hirmuma `tüt́rik oĺl ärh‿`hiitünü, ärh‿`hirmunuʔ Se Kos
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
hiuss `hiusõ hiust juus, juuksed naańõ tarõh, hiuss väläh? - `põŕknass Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; tu̬u̬ jäi palavahe tõppõ ja `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ, miä imäpuust tu̬u̬ hiuss Se
`hiusõkõnõ dem < hiuss imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ ; `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se
hobõsõkõnõ dem < hopõń hobõsõkõnõ loodiga tappu `mõtsa Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld `saanuʔ Se Kos
hobõsõ/raud hobuseraud hobõsõ ravval om kümme `mulku Se
`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se
`hoituma `hoitudaʔ hoiuss `hoitu säilima kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
hoobiss täiesti, hoopis latsõ `riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ Se Kos
hooda hooda hoodat tahtmine, himu vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; teku õit‿tü̬ü̬d, taha ai midägiʔ, olõ õi hoodat Se Kos
hoolitsama hoolidaʔ hoolitsass hoolit́s ~ hoolitsõma hoolidaʔ hoolitsõss hoolit́s hoolt kandma, hoolitsema; muretsema nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos
hoolõline hoolõlitse hoolõlist hoolikas imä oĺl `väega hoolõline inemine Se
hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja
horka horka horkat truubi suitsuluuk võõdõti horka uśs vaɫɫalõ Se
`hospodikõnõ imestushüüatus: jumalukene `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬r‿rahaldaʔ ommaʔ Se; `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se
hot́ kas või [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿kaʔ, maʔ eik‿kuulõʔ Se
hot́s kas või hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos
hubisõm(m)a hubistaʔ hubisõss hubisi värelema, võbisema siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisõss ja habisõss, siss joht taha ais‿ siih elläʔ Se
hud́o hud́o hud́ot vilets, halb; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ Se Kos
huhmõŕ `huhmrõ huhmõrd uhmer kańebi [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast Se Ja; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh, koorõt‿tuĺli ärk‿külest suurõmbalt Se
`huhtma `huhtaʔ huht huht́ huha 1. loputama utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko, sõ̭ss sõgla pääl huheti ärʔ Se V 2. nüpeldama võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos
`huhtsam(m)a huhastaʔ `huhtsass huhaśs ~ `huhtsõm(m)a huhastaʔ `huhtsõss huhaśs kergelt pesema, loputama kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se
hukka katki; raisku; surma mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
hukkama hukadaʔ hukkass hukaśs rikkuma, raiskama; vägivaldselt tapma vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se
hulgahna hulgakesi hulgahna kõ̭iḱ sääl `keträseʔ Se Va
hulguss hulgusõ hulgust hulgus üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A
hulk hulga `hulka suur kogus, hulk siss tuĺl [poiss] `kihlätsegaʔ, siss oĺl jo hulga `rahvagaʔ Se Pod
hull hullu `hullu pöörane; jube lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; kulõ itse naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
`hullama hulladaʔ `hullass hullaśs vallatlema, hullama huulõ `väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos
huĺotam(m)a huĺotaʔ huĺotass huĺot́ hunti peletama, hurjutama sajarahvass lät́s sutt takah ajama ja huĺotamma Se
hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos
hummogult hommikul, hommikuti varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; hummogult siss ḱulʔ `varra `ańti süvväʔ Se Kos
huśs huśsi `huśsi uss, huśs pańd arʔ jala Se Kov; huśs ai kat́s `nõkla suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se
huuĺ huulõ huult huul huulõ `väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as hämmgiʔ Se Kos
hu̬u̬ĺ hoolõ hu̬u̬lt hool, mure; hoolitsus, järelevalve ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos; liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos
huulits huulidsa huulitsat tänav sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos
huulõkõnõ dem < huuĺ noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdse keseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
`hu̬u̬nõkõnõ dem < hoonõh [pärast sõda] kiä ańd kelle `määntse `hu̬u̬nõkõsõ, teḱk tu̬u̬st edimäld tarõkõsõ Se Kos
hu̬u̬ś hoosõ hu̬u̬st õõs, urg `poiskõnõ `tüḱnüt‿taha`hu̬u̬stõ `sisse Se| Vrd uuś
hu̬u̬v́ hoovi `hu̬u̬vi õu meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se
hõbõhhõnõ hõbõhhõtsõ hõbõhhõst hõbedane hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp?- rüä kõŕs Se; hõbõhhõtsõʔ aia pośtiʔ, `väega illośs maja Se Kos| Vrd hõpõnõ
hõhv hõhva `hõhva lehmmullikas, õhv hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa; meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T
hõhvakõnõ dem < hõhv olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa
`hõikama hõigadaʔ `hõikass hõigaśs hüüdma, hõikama imä esä `hõikasõ ülest niʔ, ruttu ruttu, latsõʔ ülest Se; ku ma `hõika: paru, mis sa ti̬i̬t? sõ̭ss määǵ mullõ `vasta, mäḱätäss Se
`hõikma `hõikuʔ hõik hõiḱ hõigu korduvalt hüüdma, hõikuma tütäŕ jäi lavva nuka pääle norotama, tõõsõh‿hõigih‿hõigiʔ, ni es tulõki inäp üless Se
hõim hõimo `hõimo sugulane; suguvõsa kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim Se
hõimu/päiv kolmas pulmapäev vanast `peeti kol `päivä `pulmõ, kolmass oĺl hõimupäiv Se
hõkõrdõllõma hõkõrdõllaʔ hõkõrdõllõss hõkõrdõlli pidevalt lõkerdama `poiskõsõ m‿mugu hõkõrdõllivaʔ Se
hõlm hõlma `hõlma hõlm; sisekohakäänetes embus vanast karati `ümbre `tsõ̭õ̭ri, a mis not‿tetäss, hõlmah ja hõlmah Se
hõĺoma hõĺloʔ hõĺoss `hõĺlo aeglaselt liikuma mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos| Vrd heĺoma
`hõlpsahe hõlpsasti ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mum‿mi̬i̬śs Se
hõ̭ng hõ̭ngu `hõ̭ngu 1. (hingatav) õhk; hingeõhk; hingamine ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse Se Kos 2. lõhn kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina `si̬i̬mne `maasla`hõ̭ngu Se Kos 3. raas, kübe
hõ̭ngukõnõ dem < hõ̭ng| õhk pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle (viljale) and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se
`hõ̭nkama hõ̭ngadaʔ `hõ̭nkass hõ̭ngaśs lõhnama; lehkama kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos
hõpõ hõpõ hõbõhhõt hõbe [ta] jauh `kulda ni hõ̭õ̭ŕd hõbõhhõt Se; saanum‿mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos
hõpõ- hõbedane, hõbe- oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; sõlõ rinnah, hõpõ kraaḿ kõ̭iḱ Se
hõpõnõ hõpõdsõ hõpõst hõbedane timäst `kaśvi hõpõnõ puu Se| Vrd hõbõhhõnõ
hõrrõ hõrrõ hõrõhhõt hõre, harv ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terrä inäbä Se Kos
hõõrahhutma hõõrahhutaʔ hõõrahhut hõõrahhut́ pisut hõõruma ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos
`hõ̭õ̭rdma `hõ̭õ̭rduʔ hõ̭õ̭rd hõ̭õ̭ŕd hõõru ~ `hõ̭õ̭rma `hõ̭õ̭ruʔ hõõruma sa hõõrut minno hańdsagaʔ, vaest mas‿sütü ärʔ Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; [ta] jauh `kulda ni hõ̭õ̭ŕd hõbõhhõt Se; kussõḿ jalaga hõõruti tuha pääl, sai `ohkõnõ Se; lavvap‿pidi kõ̭õ̭ `ośjuga `hõ̭õ̭rma Se
häbehhüseʔ pl häbehhüste häbehhüisi naise välimised suguelundid, häbemed eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
häbendellemä häbendelläʔ häbendelless häbendelli häbenema `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri, noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä, no häbendelle minijit, ku ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; vanast peläti, häbendeldi, oĺl häümaa Se Kos
häbü häü häpü häbi häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos| Vrd häpe
hädä hädä hätä 1. raske olukord; vaev, raskus; puudus, viletsus taa hät́ti jää äiʔ Se; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se 2. viga, haigus, tõbi poolõni `aaśtagani oĺl lat́s hädäh Se; maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva ja latsõlõ nakaśs `küĺge hädä Se 3. vajadus, tarvidus, soov kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos
hädäkene dem < hädä oh hädäkene, [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ Se Kos
hädäline hädälise ~ hädälitse hädälist vigane; abivajaja vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos; mehe˛imä üteĺ, et śoo (poiss) `jäässkinä hädäline Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagama`t́si hädäli`t́si Se Kos
häieh `häide häieht heie villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ Se; [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä Se
`häitsemä häidsedäʔ `häitsess häidseśs ~ `häitsämä häidsädäʔ `häitsäss häidsäśs õitsema kuŕgik‿ka `häitsese muntkõrra puustalt Se; pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se; rüäʔ `häit´siʔ, väĺgiga palot́ rüä ärʔ Se
`hälbämä hälbädäʔ `hälbäss hälbäśs halvama võõrassimä kaʔ oĺl katõsakümmend ütesä `aaśtaga vana, hälbät maah Se| Vrd `hälvämä
`hälbüss `hälbüse `hälbüst halvatus täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V| Vrd `hälptüss, hälvätüss
häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se
hällükene dem < häll| kätki latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se
hällütäm(m)ä hällütäʔ hällütäss hällüt́ hällitama, kiigutama vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se
`hälmä `hällüʔ häll `häl´le hällü kiikuma mõ̭ni `hälle nii kõvastõ et `maalõ ka sattõ Se
`hälptüss `hälptüse `hälptüst halvatus piḱk pańd jala arʔ ja tu̬u̬st `leigi tälle tu̬u̬ `hälptüse `küĺge Se V| Vrd `hälbüss, hälvätüss
`hälvämä hälvätäʔ `hälväss hälväśs halvama nu̬u̬ŕ mi̬i̬śs om ärh‿hälvät Se Kos| Vrd `hälbämä
hälvätüss hälvätüse hälvätüst halvatus piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V| Vrd `hälbüss `hälptüss
hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
`hämmämä hämmädäʔ `hämmäss hämmäśs 1. (sisse) kastma; märjaks tegema tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se; ah́o`luuda iks [ma] `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; `määntse `oigõ `vi̬i̬ga vai külmäga mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs Se Kos 2. kõrvale võtma
hämmätüss hämmätüse hämmätüst kaste, soust kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos; hämmätüse `sisse `laśti munna Se
`hämmümä `hämmüdäʔ `hämmüss `hämmü niiskuma, pehastuma kaḿmidsõkõnõ `hämmüss ärʔ ni `kat́skiʔ Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se
hämo hämo hämmo hämar inne päävänõsõngut, ku vi̬i̬l hämo oĺl, `aeti jo üless Se Kos
häpe häpe häpet häbi sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se| Vrd häbü
häŕg härä `härgä härg [ta] köüt́ härä sinnä siss kõivo `küĺge kińniʔ Se Pod
härm härmä `härmä 1. härmatis ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos 2. õhuke riie timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se
härmäkene dem < härm| pits verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
härmäne härmädse härmäst hõre, õhuke härmäne rõivass oĺl tõrvaga tett, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl suu i̬i̬h [kihulaste tõrjeks] Se Kos
härmä/perseʔ kirju hernesort `valgit `heŕ nit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ, nu̬u̬k‿ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se
härmä/vitäi ämblik viie kablaga härmävidäjä kiri (koemuster) Se Kos; härmävidäjä võrk Se Kos
härä/piim vedelik seisma pandud kohupiima peal kohopiim `pańti [talveks] külmä vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl häräpiim Se; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ peteti et om häräpiim Se
`hästeʔ hästi, korralikult mullõ timä `väega meelüss `hästeʔ, tu̬u̬ es meelüʔ nip‿paĺlo Se; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ, siss võt́t `hinde vallalõ Se| Vrd `höste, `hüäste
hää hää hääd 1. hea, kõlblik, sobiv 2. headus, kasu Vrd hüä 3. kraam; varandus ĺatt pää ni hää kaʔ Se 4. mingi asi (eufemismina) kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
`häädümä `häädüdäʔ `häädüss `häädü hävima, kaduma mi̬i̬h‿`häädü palamisega arʔ, et jää äs `kleitigi `säĺgä Se| Vrd `häömä
hääh mis, ah (küsivalt) hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se
häüläss `häülä häüläst häbelik taa sääne häüläss, `julga ais‿süvväʔ Se
häü/maa häbenemiskoht vanast peläti, häbendeldi, oĺl häümaa Se Kos; vanast oĺl `perreh pelü`maada, hällü takah häü`maada Se Kos
häüss häüsä `häüssä ila; tatt `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se
`häüstäm(m)ä `häüstäʔ `häüstäss häüśt häbistama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
`höstehe hästi ma inäp näe ei `höstehe Se Sa
höö hirmutushüüd ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõgaʔ Se Kov
höörik höörigu höörikut ümar(ik), ümmargune meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk, koll‿`lauda, a veere pääle `pańti sääne höörik puu Se; `triiḱmise katalka oĺl nigu höörik puu Se
höörähhütmä höörähhütäʔ höörähhüt höörähhüt́ näpu vahel korraks hõõruma ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat´ski kirbul Se P
höörätäm(m)ä höörätäʔ höörätäss höörät́ hööritama [sa] `naksit nuiagat‿tu̬u̬d last höörätämmä (masseerima) Se
höörütäm(m)ä höörütäʔ höörütäss höörüt́ veeretama; ümmarguseks rullima; hõõrutama lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, ni pio pat́ukõsõss latsutõdi arʔ, höörütedi arʔ ja aho i̬i̬h küdseti arʔ Se; [ma] `naksi `võidu höörütämmä Se; lavva pääl [ma] vaĺadi leevä ärʔ, noh höörüdi Se
hüd́si hüdse hüst süsi ravvanõ ku̬u̬k oĺl `kruuśsigaʔ, kruuśs oĺl otsah, muidu saa aih‿hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos
hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ot‿taa viin Se Kos| Vrd hää
`hüäkene 1. imestushüüatus oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se 2. (kinnitavalt) hea küll
`hü̬ü̬lämä höölädäʔ `hü̬ü̬läss hööläśs hööveldama liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos
`hü̬ü̬vli `hü̬ü̬vli `hü̬ü̬vlit höövel `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se
iǵä iä iḱä 1. eluaeg; teatud eluperiood nip‿paĺlo oĺl [mul] hüvvä, ku uma mihega noorõtsõh iäh `eĺli Se; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se 2. vanus
iǵäväst igaveseks [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se
`ihkama ihadaʔ `ihkass ihaśs ihkama, ihaldama [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se
`ihnam(m)a ihnadaʔ `ihnass ihnaśs ihnusest raatsima `ihna es `jaɫgu kińnik‿`käńgiʔ Se
iho iho ihho 1. keha, kere 2. nahk; nahaalune lihaosa virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos 3. emakas
iho/katõh ~ katõʔ -kattõ -katõht kehakate `rõivańardsokõnõ säläh, iks ihokatõʔ om Se
iho/üt́sindä ihuüksi [ta] ihoüt́sindä eläss Se
i̬i̬h 1. ruumiliselt ees, eespool; eespoolsel alal, esiküljel ku ma iks kohe lää, ilo iks i̬i̬h lätt Se Kos; verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h Se Kos; härmäne rõivass oĺl suu i̬i̬h Se Kos; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõ·iśskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se; suuŕ meri oĺl [tee peal] i̬i̬h Se; lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, höörütedi arʔ, aho i̬i̬h (ahjusuul) küdseti arʔ Se; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se 2. ajaliselt varem; tulevikus üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́liʔ takah Se Sa
`i̬i̬spä ~ i̬i̬ss/päiv esmaspäev neĺli viiś linarabahhajat oĺl, `i̬i̬spä tuĺlis‿`sisse, pu̬u̬ĺpühä lät́siʔ Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk, `i̬i̬spä siss jälp‿pidotõdi Se S; `i̬i̬spävä (sündinud lehm) oĺl Eeśo Se Kos
i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat‿ taha not‿tu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnäs‿süvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
iist/`ütlejä eeslaulja määne `mõŕ sa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P
`ikma ikkõʔ ikk iḱk ikõ nutma, itkema peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se
iks ikka haina`aigu iks oĺliv‿ viisoʔ Se| Vrd õ̭ks
ikunõ ma oĺli muido ka sääne ikunõ Se
ikuline ikulise ikulist nutune `sääntseh paigah või ei ikuline ollaʔ Se Kos
iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P
`ilda hilja mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop
ilestämä ilestäʔ ilestäss ileśt siluma; silitama, paitama leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; veli `istõ, ileśt pääd ja jõi Se; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se| Vrd hilestämä
iĺjä/päiv kalendritähtpäev: eliapäev, 25. juuli iĺjäpäiv vai jakapäiv, tu̬u̬ om üt́s Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se
illahhutma illahhutaʔ illahhut illahhut́ hilinema ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhudat, olõ õim‿midägi, a ku nakatki illahhutma, siss tulõvap‿pahandusõʔ Se
illahtuma illahtudaʔ illahtuss illahtu hilinema imäl illahtu tu̬u̬ `kiisla`ki̬i̬tmine Se
illanõ illadsõ ~ `iltsõ illast hiline; hiljutine lehmäʔ jäik‿ka `iltsõst `nüssäʔ, aig om illanõ Se; tiiäk‿kas `Maaŕa ka ĺatt taa varahhitsõga (varase bussiga) vai ĺatt `iltsõpaga? Se Kos; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos
ille ille illet sile; libe illośs ille kõva nahk Se
illośs ilosa ilosat ilus, meeldiv; korralik illośs oĺli ma noorõst, ilma illośs oĺli maʔ Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; lasits um sääne iĺlośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; makõ helü, illośs helü Se Podg; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts
ilm1 ilma `ilma ilm(astik) tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
ilm3 ilma munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se| Vrd ilma1
ilma1 1. (millestki) ilma palanuk‿käveʔ eśs `korjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos 2. tasuta vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st, no om ilma Se| Vrd ilm3
ilma2 ilmatu, väga meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; ilma illośs oĺli maʔ Se; sõ̭ss ti̬i̬ iks kavva noorõ olt, ilmakavva ilosaʔ Se Kos| Vrd ilm4
ilm/aśaldaʔ asjata, ilmaaegu ilmaśaldaʔ anda aip‿`perstki lakkuʔ Se; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se| Vrd ilmaaśandaʔ
ilo ilo illo 1. ilu, kaunidus jäŕv `oĺlgi Saarõkülä ilo Se 2. lõbu, lust ku ma iks kohe lää, ilo iks i̬i̬h lätt Se Kos; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak‿`küĺge nakahhanuʔ Se
ilodu ilodu ilotut 1. inetu, ilutu suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos 2. ebasünnis neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿suku gik‿kuu lõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
ilosahe ilusasti; korralikult rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕ uss, `väega laul ilosahe Se; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se
ilosakõnõ dem < illośs tu̬u̬ sääne ilosakõnõ oĺl Se; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid, siss `saiõ ilosakõsõʔ, naglalitset‿tüḱüʔ Se Kos
ilosappa ilusamini tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa Se
ilostuss ilostusõ ilostust kaunistus rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos
ilostõ ilusasti; korralikult imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ [harja tegemisel] Se Kov
`iltsest hiljaks `tihka ait‿`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest `jäädeʔ Se| Vrd `ildass
`iltsõppa hiljemini hummugu kell kat́s`aeti kõ̭kõ `iltsõppa üless Se
ime ema ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se| Vrd imä
imeh `imme imeht ime mul sai `väiga imeh (imestasin väga) Se; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; vot om imeh Se Kos
iḿmiss ~ iḿmiśs iḿmise iḿmist emis susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; meil kolʔ iḿmist Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se
imp rohkem, enam (mitte) umma morro pite saa õik‿`ḱavvuʔ imp Se Kos; ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se| Vrd inäb
imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlil‿linadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
imäk ~ imäkäss imäkä imäkät emakas imäk om `haigõ Se; imäkoda vai imäkäss tu̬u̬ om üt́s kõ̭iḱ Se; sõ̭saral käü imäkäss `vällä kõ̭õ̭ Se
imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl Se
imä/koda emakas sõ̭saral käü imäkäss `vällä kõ̭õ̭, imäkoda vai imäkäss Se
imäne imädse imäst emane kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
imä/puu emaihu imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ, miä imäpuust tu̬u̬ hiuss Se
ińdsitellemä ińdsitelläʔ ińdsitelless ińdsitelli pidevalt itsitama latsõ ińdsitelli õ̭nnõ Se
inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik
inemisekene dem < inemine keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se
inemise/`sü̬ü̬jä inimsööja a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä, tu̬u̬ oĺl inemise`sü̬ü̬jä Se Kos
inne1 1. enne; varem inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta as Se 2. vanasti inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää (käsitsi rukkipeksust) Se Kos
inne2 ainult, vaid sõ̭ss mähästi inne, nii samatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos| Vrd õ̭nnõ
innebä ~ innembä 1. varem innembä oĺlil‿linarabahhajak‿kõ̭õ̭ `vinläseʔ Se 2. pigem muni innembä ärʔ `määtäss ubinaʔ, at‿tõõsõlõ ei annaʔ Se
innebüsi ~ innembüsi ennemalt, vanasti; aegsasti `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se
innemb ennem, parem innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se
inne/vanast (väga) vanasti innevanast oĺl vatsk Se
inäb ~ inämb ~ inäp (harilikust) rohkem, enam; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) no inäp `naata ai lõõnaht `sü̬ü̬mä, kurõv‿vei `lõuna arʔ (kurgede äralennuga jäi üks toidukord vähemaks) Se Kos; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se| Vrd imp
inäbä 1. (harilikust) enam, rohkem; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) sat‿`tiiden‿noorõbist paĺlo inäbä Se; vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos 2. enamasti liiva maa pääle iks inäbä tet́ti `tat́rik Se; üte hobõsõga iks inäbä sõkati Se
inäbät ~ inämbät enam (mitte), rohkem tä olõ õs inäbät ni `väikene Se; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se
inämb/jago enamasti hüvvä tege veid́ot‿taa viin, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos
`irvellemä `irvelläʔ `irvelless `irvelli pidevalt irvitama sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se| Vrd iŕvitellemä
is 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) [naistel] talvõl suurõ külmäga `ṕu ksõ olõki is jalah Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos| Vrd as, es, us, õs, äs, üs 2. mitte mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se| Vrd as, es, õs
`iśtjäʔ pl `iśtjide `iśtjit ühisketrus a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; t́surat‿tuĺli `istõlõ, `tsuśksit‿tikugak ‿`ku̬u̬t́slihe Se Sa
`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se
istutama istutaʔ istutass istut́ 1. istutama `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se 2. kartuleid maha panema noid ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss koorõʔ istudi `maahha Se
`istõline ühisketrusest osavõtja kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J
`istõlõ ühisketrusele [sa] võt́it uma ketso üteh ja lät́sit `istõlõ Se; t́surat‿tuĺli `istõlõ, `tsuśksit‿tikugak‿`ku̬u̬tslihe Se Sa; t́surat‿tuĺli `istõlõ, naĺati pääle sääl Se Sa
itse itse itset ristiema; vanem sugulane riśtämm `omgi itse Se; esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
iva˛ańgõĺ iva˛ańgõli iva˛ańgõlit evangeelium ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette, võt́t iva˛ańgõli kätte Se Kos
`iäkene dem < iǵä tiid kup‿piḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos
`iälgiʔ iialgi mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
iäne `iädse iäst jääga kaetud, jääne mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ Se Kos
`iärmess `iärme `iärmet ~ iärmest idu keväjält oĺlij‿jo kardoka `iärme jo kasunuʔ Se
`iärmekene dem < `iärmess 1. õieleheke pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se 2. iduke noid ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss koorõ istudi `maahha Se
ja ~ jaʔ ja vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ umaʔ latsõʔ Se P
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir‿`rõivah‿hämmeʔ Se Kos
jaaht/liha sült jaahtliha keedeti arʔ, `pańti `liudu Se; `eestläse `ütleseʔ süĺt, a meil ommaj‿ jaahtlihak‿kutsutasõ Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se
jaani/hain jaani-õnnehein `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga (jaanipäeva komme) Se
jaani/päiv jaanipäev: 24. juuni jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿ `lautõ pidi Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos; `vihtu iks tetässki inne jaani`päivä Se Kos
jaani/tuli jaanituli `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe Se Kos
jagama jakaʔ jaga jagi jaa jagama, jaotama nimäj‿jaiʔ jo tu̬u̬ kraami `kolmõ `päähhä Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä Se
jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos
jah jaatussõna: jah sõ̭ss sai tu̬u̬ vatsk, laǵa jah, ümärgune Se S; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S
jahvatama jahvataʔ jahvatass jahvat́ jahvatama uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; käsikiviʔ oĺlik‿kotoh, noidõga jahvatõdi jälk‿`kaaru, tet́ti `kiislat Se; rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ, siss jahvatõdi arʔ Se; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos| Vrd `jauhtam(m)a2
`jahvma `jahvaʔ jahv `jahvõ jahva jahvatama; peenestama lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõʔ jahvõti `t́siolõ Se S| Vrd `jauhma
jaka/päiv jaagupipäev: 25. juuli `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; jaka`päivä kolʔ `päivä `peeti, midägi tetä es Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos
jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õip‿pungah jakku ku naaśõp‿Petserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos
jakkama jakadaʔ jakkass jakaśs jätkama niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadak‿kui vaja Se; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos
jakkuma jakkudaʔ jakkuss jakku jätkuma puuvõisind vaest jakkuss õdagust Se
jakuline jakulidse jakulist jätkuline, järguline hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se| Vrd `jaklikanõ
jalagaʔ jalgsi `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos| Vrd `jalksi
jalakõnõ dem < jalg| kehaosa: jalg mõ̭nõl oĺl ka vanast jalakõnõ `haigõ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se
jalal liikvel kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos| Vrd jalol
jala/`rät́kene dem < jalarät́t esäl räbigu `rõivatsõj‿jala`rät́kese all, `paklatsõj‿ jala`rät́kesep‿ pääl Se Kos
jala/rät́t jalarätt, jalanarts jalarät́i oĺlip‿`paklatsõ vai villadsõʔ Se
–täüś samm kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕ- jo, et mito jalatäüt saa, ku viiś jalatäüt sai, siss oĺl vari `lühkene, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
jalg/ratass jalgratas vanast olõ õs nii jaɫgrat́tit, [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se
`jalgu/vahe jalgevahe [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se
jalo püstijalu peremi̬i̬śs jalo `põśsi Se
jalotõllõma jalotõllaʔ jalotõllõss jalotõlli korduvalt jalutama vaest tahat väläh jalotõllaʔ Se
jao/peräst piiratult, jaopärast kiä kui paĺlo sei, olõ õs iks jaoperäst eiʔ Se
jaost tarvis, jaoks `võeti jaani `hainu ja `pańti saina pilo vahele ega inemise jaost üt́s Se; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
`jaotama `jaotaʔ `jaotass jaot́ jaotama naṕsiga `jaotõdi lavva vi̬i̬rt piteh, õgalõ ütele `ańti naṕsiga iks toda `viina kah [pulmas] Se
jarmoĺ jarmoli jarmolit lõõtspill ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ Se; jarmolit oĺl mitu tüḱkü kirmassih Se| Vrd hermoń
jauh jauha `jauhha pl. n. jahuʔ jahu kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast Se Ja
`jauhkõnõ dem < jauh| peensuhkur `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ Se Kos
`jauhma `jauhhaʔ jauh jauh́ jauha jahvatama; peenestama [ta] jauh `kulda ni hõ̭õ̭ŕd hõbõhhõt Se; sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La| Vrd `jahvma
`jauhtam(m)a `jauhtaʔ `jauhtass jauht́ jahvatama `hernekamma ka tet́ti: `herneʔ nu̬u̬ `jauhtõdiva ärʔ Se| Vrd jahvatama
joʔ 1. (ajaliselt) juba om mul tu̬u̬ hädä olnuj‿joʔ Se; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo`aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se 2. ju, muidugi leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi [pulma] Se
joht küll, küll mitte siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se; ma `ütle ka `ültüt, ega es näej‿joht Se Kos
`johtuma `johtudaʔ johuss `johtu juhtuma, sattuma `johtu tu̬u̬d, et `paĺli `elläigis‿`sisse Se; johu õs mul Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; `johtu sõ̭ss külänaańõ `tarrõ Se
`jońma `jońniʔ jońn `jonnõ jońni jonnima lat́s nakaśs `ü̬ü̬se `jońma, es saa `ü̬ü̬se `maadaʔ Se| Vrd `juńma
joodik joodigõ joodikõt alkohoolik, joodik jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se; esä oĺl joodik, tõi viinaʔ kodo ja jõi Se Pod
joonõh hoolitsetud; korras ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se
joositõllõma joositõllaʔ joositõllõss joositõlli ~ `joośtõllõma `joośtõllaʔ `joośtõllõss `joośtõlli edasi-tagasi jooksma, toimetama `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos
joosu/vü̬ü̬ kitsas vöö, pruudi kingitus pulmalistele joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; joosuvü̬ü̬ oĺl kõ̭gõ vähämbäkene Se
joro joro jorro joru, jorin sääl timä kõ̭kkõ jorro ai Se
joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim
`joudma joudaʔ joud jovva suutma ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; naistõ puhadeĺnäʔ, kat́s tüḱkü oĺl, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se
juɫg julu `juɫgu julgus [mul] olõ õs `juɫgu üt́sindä mano minnäʔ Se| Vrd `julguss
`juɫgama juɫadaʔ `juɫgass juɫaśs tihkama; julgema ma `juɫga aiʔ üt́sindä `pu̬u̬ti kaʔ minnäʔ Se
jumala täiesti, päris siih om iks jumala (hea) elo Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se
jumalagaʔ hüvasti tuĺliva vanõmba jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se
jumalakõnõ dem < jummaĺ| oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
jumala/raamat usutekstidest koosnev raamat, pühakiri paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos
jumala/sõ̭nakõnõ dem < jumalasõ̭na [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist Se Va
jumalih loojas hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se
jumalihe looja kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
jummaĺ/arm armulaud ma `kiṕsi kõrvalõ, et las inne and toolõ tõõsõlõ naaśele `jummaĺ`armu Se
`juńtlikanõ `juńtlikatsõ `juńtlikast 1. ebaühtlane, tombuline 2. jooniline, triibuline vanast `koeti `väega ilosa `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se
jutt juto jutto 1. kõnelemine, kõnelus, vestlus; kõneaine veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos 2. kuuldus, kuulujutt
jutuss ~ jutuśs jutusõ jutust 1. jutlus 2. muinasjutt jutusõh oĺl nii, a mi̬i̬ʔ olõ õit‿tu̬u̬d nännüʔ Se; tu̬u̬ `tahtsõ nii jutussit aiaʔ, latsõʔ kõ̭iḱ `ümbre man Se; `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se
jututama jututaʔ jututass jutut́ jutustama, juttu ajama mõ̭nõʔ puhetõ `aigu jututasõʔ Se
`ju̬u̬d `ju̬u̬du `ju̬u̬dut see, kellega on joodud minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ (rhvl) Se
ju̬u̬ḱ joogi `ju̬u̬ki jook luhań oĺl `tõrdo, [seal] tet́ti lehmile joogiʔ Se
`ju̬u̬ma juvvaʔ ju̬u̬ jõi 1. jooma, janu kustutama 2. alkohoolseid jooke tarvitama, purjutama [ma] ei jovva `liikvat ark‿ka juvva õiʔ Se Pod; kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; esä oĺl joodik, tõi viinaʔ kodo ja jõi Se Pod; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos; kośaj‿jõiva (kosjaviina jõid) arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se
ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt joon; triip kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; mi̬i̬ imäle tet́ti `riśtiju̬u̬nt `uńdrik Se
juuni/kuu juuni ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿ keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos
juuŕ juurõ juurt 1. (taime) juur, juurikas huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. kõrva kinnituskoht `hiusõkõsõʔ jo hiiŕo ommaʔ, kõrvajuurõk‿kulõhhunuʔ (rhvl) Se
juurõtuss juurõtusõ juurõtust ~ juurõtuist juuretis leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se
`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; munõ `viśksiväp‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma
`jõudma jõudaʔ jõud `jõusõ ~ `jõudsõ jõvva suutma `kalõvanõ `sukmańni rõivaśs, kes tu̬u̬ kalõvast `jõudsõ paĺlo `ostaʔ Se Va; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se| Vrd `joudma
`jõuhõʔ pl nahahaigus `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; nu̬u̬ õ̭ngõrdivaʔ, nu̬u̬ `jõuhõs‿ sääl siseh ja vallu teivä nii, et inemine es jovvak‿`kandaʔ Se
jälʔ ~ jalʔ jälle `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos
jälehhehe hirmsasti, väga üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä külj‿jälehhehe `paĺli Se
jäĺg jäle `jäĺge 1. (jala, käpa) jälg ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ ? - uma jäleʔ Se Kos 2. arm aŕst `mähke kińnih‿haavaʔ, a ńao pääle jäivä jäleʔ Vas
`jäĺkiʔ ~ `jaĺkiʔ jällegi, uuesti räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle, verrev ja haĺass Se Ts
jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jok‿kõ̭igilõ jälehhess Se
jämme jämme jämehhet ~ jämmet 1. paks, jäme; tüse ku jämmel‿langaʔ, saa paks rõivass Se 2. jämedakoeline, tihe 3. suur, ränk
jäneśs jänese jänest jänes jänese tegeväk‿`kuŕja kaʔ Se
järisemä järistäʔ järisess järisi kõmisema kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se
jäŕv järve `järve järv käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se
järämä järräʔ järrä järäsi norima, näägutama päävä mi̬i̬śs maka ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
`jätmä jättäʔ jätt jät́t jätä jätma; säilitama, alal hoidma tuĺliva vanõmbaʔ jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se; tütärd `Krasnaja·ŕskihe iks jätetänü es Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se
`jäämä jäiäʔ jääss jäi 1. kuskil või teatud seisundis püsima; teatud seisundisse sattuma, muutuma, saama kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr; `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se; `tihka ait‿`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest jäädeʔ Se 2. alles jääma, säilima ainult sann, taa oĺl jäänüʔ Se Kos
jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se
ka1 ~ kaʔ ka, samuti munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos| Vrd kah
ka2 vaata, vaat ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos| Vrd kae
kaab kao ~ kaabo `kaabo kaabu mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos| Vrd kaap1
kaabitsam(m)a kaabidaʔ kaabitsass kaabit́s kaabitsema esä tuĺl sannast kodo, üteĺ: kaabidsa väidsegaʔ mul `säĺgä Se; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ Se Pod
kaadsaʔ pl `kaatsu `kaatsu, sg g kaadsa linased või takused meeste püksid mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõʔ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jalga Se
kaal1 kaala `kaala 1. kehaosa: kael sangaʔ oĺlik‿`kaala saliduʔ Se Kos; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se 2. eseme kaela meenutav kitsam osa
kaal2 kaalu `kaalu 1. kaalumisvahend, kaal 2. linade kaaluühik: 10 puuda (160 kg) määne neli `kaalu linnu saanuʔ, a kõ̭iḱ puhaśs, `paĺli ärʔ Se
kaaĺ2 kaali `kaali 1. pruudilinik kaaĺ võõdõti laulatõh päält arʔ Se 2.laudlina kaaĺ oĺl lavvarät́t Se
kaalad́siʔ ~ kaaladsõʔ pl kaalat́sidõ kaalat́sit setu naiste hõbemüntidest keed kaalad́si ommaki nu̬u̬t‿ t́saposkaʔ Se Kos; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿ kaaladsõʔ Se; kaaladsõʔ ja kaalakõrd om üt́s Se
kaala/kõrd väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe `ütlek‿ kaaladsõʔ, kaalakõrd vai kaalarahaʔ, tu̬u̬ om üt́s Se
kaala/rahaʔ pl väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe kaalarahhu olõ õiʔ, tu̬u̬p‿poig tälle kaalarahak‿kaʔ vi̬i̬l Se
`kaaldanõ `kaaldadsõ `kaaldast krae; kaelus `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; `kaaldanõ om `ümbre kaala Se
kaal/kelläʔ pl kuljused esä pańd hobõsõlõ kaalkelläp‿pääle Se
kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp
kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarak‿kahriti `huhmrõh Se
kaaŕ kaari `kaari 1. niidukaar 2. viirg, rida pilluti lina maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ ja siputõdi nii laḱka kaari `mu̬u̬du Se
kaara- kaertest saadud või tehtud, kaera- peesütüss tet́ti kaarajahost Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ Se; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se; kesvä`oɫgõ jak‿kaara`oɫgõ andass hobõsilõ Se
kaarnidsakõnõ dem < kaarnits kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ Se Sa
kaarnits kaarnidsa kaarnitsat mahumõõt ja mõõdunõu: (3,8 l) kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa
kaaŕt kaaŕdi `kaaŕti kaart üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga (mängukaartidega) kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
kaaruss kaarusõ kaarust palmitsetud ilupael mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se; piilkakõsõga [ma] koi kaarusõʔ, pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste ja siist rinna mant `alla Se; räṕikul `jäĺki `pańti kaarusõʔ sälä pääle, verrev ja haĺass, kaarusõ oĺliv‿verevät ja haĺast Se Ts; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts
kaarõʔ pl `kaartõ `kaartit räästas kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se
kaaś kaasõ kaast kaas lat́s lät́s kao kaasõ pääle ja sinnä jäi magama ni `ku̬u̬li ärʔ Se
kablakõnõ dem < kabõ̭ĺ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (harja valmistamisest) Se Kov
kabo kabo kapo tütarlaps kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se
kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos
kad́a vaata, näe (siin); ennäe kad́a noḱki (nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ [peksust] Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se
kad́ah vaata, näe (siin) nii [ma] hoolidsi `hindälle rahakoṕikat, siss kad́ah sai seo tarõ Se Kos
kadaja- kadaka- kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kadajamaŕa `taari olõ õs paĺlo Se Kos
kadinits kadinitsa kadinit̀sa viirukipann paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se
kaditama kaditaʔ kaditass kadit́ viirukit suitsetama paṕp kaditass pühäpävä matusõ arʔ ja lugõ noid poḿminanjit Se; paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se
kadonuʔ kadonu kadonut surnud kadonuʔ velenaańe tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; mul kadonu vanaimä `eĺli, tu̬u̬ `mõistsõ lakad́sikõisi, `sääńtsit `viisa kutaʔ Se
kadsa kadsa katsa kimp; pundar; kera tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi arʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos
kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos
kadõhhuss kadõhhusõ kadõhhust kaetamine, nõidumine ku kiä sullõ midä halvastõ `ütless, `ütle `vasta, et sullõ hinele kõ̭iḱ, siss saa õik‿kadõhhust, no kuulõ õik ‿kadõhhuisi Se
kae vaata olõ õs siss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos| Vrd ka2
`kaejat́s `kaejat́si `kaejat́sit pl (hrl väliskohakäänetes) katsikud kiä lät́s `kaejat́silõ, toolõ pidi noorik `andma vü̬ü̬ Se; piirakut viiä es `kaejat́sillõ, et sõ̭ss koolõss lat́s ärʔ Se
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kaǵa vaat(a) kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
kagu vaat(a) kui tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanu mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos
kah ka vanast oĺl Trubal kah suuŕ külä Se Kos| Vrd ka ~ kaʔ
kahhaŕ kahara kaharat haraline; kohev lina om jo kahhaŕ `väegaʔ, lina kukk lätt vett täüś Vas U; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt Se
kahitsam(m)a kahidaʔ kahitsass kahit́s 1. kahetsema, kahju tundma; haletsema ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. kaetama
kah́o ~ kaih kah́o `kaihho õnnetus; aineline kahju; kahjutunne a ku eśs tegevä ru̬u̬ht, siss `võtva rüḿmigu tävve, tu̬u̬d olõ õi kah́o Se Kos
kahr kahro `kahro karu kahr, tu̬u̬ sinnu räńts kup‿paĺlo, tu̬u̬ tapa õi ärʔ Se Sa; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; kahruk‿`kaksil‿lehmä poolõst Se
`kahŕma `kahriʔ kahŕ `kahrõ kahri ohteid ja kesti eraldama, ivama kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se
`kahv́li `kahv́li `kahv́lit kahvel peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; puu `luidsaga livvast `sü̬ü̬di, `kahv́lit olõ õs olõmahkiʔ Se
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos
`kaibuss `kaibusõ `kaibust kaebus, süüdistus siss tuĺl `kaibuss mup‿pääle Se
`kaitsma `kaitsaʔ kaits kait́s kaidsa 1. hoidma, karjatama [ema] kait́s `kaŕja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se 2. eemale tõrjuma ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos
kaiv kaivo ~ kao `kaivo kaev lat́s lät́s kao kaasõ pääle ja sinnä jäi magama ni `ku̬u̬li ärʔ Se; mi̬i̬k‿kaost kak‿kannõti paĺlo vett Se; neläkese sõ̭saridsõʔ, ütte `kaivo kusõsõʔ? - `lehmä nüstäss Se Kos
kakkama kakadaʔ kakkass kakaśs rebima susi kakaśs iḿmissel kõtu puruss Se Kov
kakkuma kakkudaʔ kakkuss kakku katki kuluma või kulutama viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viiso Se Kos
kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se
`kakma kakkuʔ kakk kaḱk kaku 1. katkuma, rebima; kitkuma `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ Se Sa; `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ Se; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos; lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se 2. kiiresti jooksma, liduma kaḱi mi säält minekit mant arʔ Se
`kaksama kaksadaʔ `kaksass kaksaśs ~ kaksõm(m)a kaksõdaʔ `kaksõss kaksõśs 1. kord või paar tõmbama, järsku rebima `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; kahruk‿`kaksil‿lehmä poolõst Se 2. jooksma
kakõluss kakõlusõ kakõlust kaklus täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se
kala kala kalla kala mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se; ku suuŕ `kärbläne situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V
kalakõnõ dem < kala ma paaśti, sei kaɫakõisi, tińtkõisi Se
kala/mi̬i̬śs kalamees, kalur kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ Se Sa
`kalduma `kaldudaʔ `kalduss `kaldu sattuma tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫduʔ, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
kaĺg kalõ `kalgõ 1. kõva, kalk tu̬u̬d aho i̬i̬st `vatska sü̬ü̬t inäbä ku kalõbat `leibä Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos 2. südametu, karm
kaĺliss `kaĺli kaĺlist 1. hinnaline, palju maksev; väärtuslik mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se Kos; ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se; sangaʔ ommak‿`kaĺlit‿ t́saposkaʔ Se 2. õnnis, püha, pühalik `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S
kallõh `kaldõ kallõht veerjas nõlv, kallak rebäne kõ̭õ̭ lauĺ: kõrõluu, karõluu, kari sü̬ü̬ `kaldõh, esim‿mäńgi mäe pääl Se Kos
kallõv kalõvi kalõvit täisvillane vanutatud riie, kalev ma vannudi `rõiva arʔ, tõõnõ kere `rõiva kerä pääle, ku keräst võt́i vallalõ, siss oĺl nigu kallõv Se
kalõhhum(m)a kalõhhudaʔ kalõhhuss kalõhtu kõvaks, kaledaks muutuma kardokavadsak‿kaɫõhhu us nip‿pia ark‿kaʔ Se
kalõvanõ kalõvatsõ kalõvast kalevine kalõvanõ `sukmańni rõivaśs, kes tu̬u̬ kalõvast `jõudsõ paĺlo `ostaʔ Se Va; `sukmańn oĺl kalõvanõ Se Ts
kama kama kamma kama oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se
kama/jahu kamajahu `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬ `sisse Se
kammandam(m)a kammandaʔ kammandass kammańd ~ kamandam(m)a kamandaʔ kamandass kamańd toimetama, õiendama ma iks inäbä suvõl paŕgõ, suvõl om hüä väläh kammandaʔ Se
kammaŕ kamara kamarat 1. seanahk, kamar latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se 2. paksem (pealis)kiht
kaḿmidsõkõnõ dem < kaḿmits kaḿmidsõkõnõ `hämmüss ärʔ ni `kat́skiʔ Se
kaḿmits kaḿmidsa kaḿmist kaḿmitsat 1. kammits (loomal) kõ̭iḱ külä hobõsõ oĺliʔ, kaḿmitsõh oĺliʔ Se; lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se 2. mingi takistav tegur vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se
kaḿps kaḿbsi `kaḿpsi ~ kaḿss kaḿsi `kaḿssi villasest riidest kehakate: liibuva pihaga naistejakk; meeste voodrita pihtkuub kaḿps oĺl `tinga täüś Se
kana kana kanna kana haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se
kanakõnõ dem < kana haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿ kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa
kana/muna kanamuna nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
kana/`ńaogaʔ kanapime kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se
kanarik kanarigu kanarikku kanarbik tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos
kand kannu `kandu 1. känd [ta] pess, pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod 2. eakast inimesest
kańdiline kańdilitse kańdilist kandiline naglalitset‿tüḱüv‿`võidu, `sääntsek‿kańdilitseʔ Se Kos
`kańdli `kańdli `kańdlit kaenal vanast `pańti laastogaʔ `kańdli alaʔ Se| Vrd `kańgli
`kandma ~ `kanma `kandaʔ kand kańd kanna 1. ühest paigast teise kandma, tassima poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; mi̬i̬k‿kaost kak‿kannõti paĺlo vett Se; kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se 2. peal lasuvat raskust välja kannatama ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se; nu̬u̬ õ̭ngõrdivaʔ, nu̬u̬ `jõuhõs‿ sääl siseh ja vallu teivä nii, et inemine es jovvak‿`kandaʔ (nahahaigusest) Se; kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se 4. lubama, võimaldama 5. rase, tiine olema 6. riietusesemeid, ehteid, jalanõusid kandma
kands1 kandsu `kandsu 1. konts, roots, tüügas [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos 2. leivakannikas ku ahost `võeti `vällä leeväʔ, siss [ma] muŕri iks noid `kandsa Se Kos 3. vare(med)
`kanga/peeleʔ pl kangaspuud [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp‿`pi̬i̬li `vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se
kangass ~ kangaśs `kanga kangast kangas pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se
kannahhama kannahtaʔ kannahhass kannahti kannatama, taluma mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; mak‿kannahha ail‿`laiska Se
kannahtam(m)a kannahtaʔ kannahtass kannaht́ 1. kannatama; taluma mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kohegilõ saa aip‿`paedaʔ, piät kannahtamma Se 2. sallima
kańnikõnõ kańnikõsõ kańnikõist kannuke `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos
kańni/puuʔ hrl pl kaelkoogud üt́s oĺl `katla, tõõnõ oĺl pańg kańnipuu otsah Se
kannuss kannusõ kannust kannus kikkal ka üldäss kannusõʔ Se
kańt kańdi `kańti 1. (täis)nurk; kandiline tükk 2. maanurk, piirkond siih `mõisit es olõʔ, seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se
kańõbi ~ kańebi/koho -koho -kohho kanepitemp kańõbis‿surbuti ärʔ, sai kańõbi koho Se Kos; kańõbi kohho `sü̬ü̬di leevägaʔ Se Kos; ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se
kańõbi ~ kańebi/li̬i̬ḿ kanepipiim peḱliga taḿbiti `huhmrõh nu̬u̬ kańõbi terä ärä, siss säält siss tet́ti toda kańõbi`li̬i̬mi, tu̬u̬ oĺl `valgõ nigu piim Se
kańõbi ~ kańebi/määts kanepijahust käkk kańõbi määts oĺl paastu sü̬ü̬ḱ Se J
kańõp kańõbi kańõpit ~ kańep kańebi kańepit kanep; kanepitera kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; `aida oĺl tett kańõpit kaʔ Se Sa; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; liha süvväss, `nahka müvväss, pini‿i sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni `veet́kese vett, sai määts Se J Lisada kan´ep
kaṕp kaṕi kaṕpi kapp ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd kaap
kapstass `kapsta kapstast kapsas; kapsatoit võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos
`kapsta/tsaḱim kapsaraieküna `kapsta tsaḱim oĺl kummalõ Se
kapst/`maaŕa/päiv paastumaarjapäev: 25. märts (u.k.j. 7. aprill) ku om kapst `maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos
kapudakõnõ dem < kaput leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos
kapõrdam(m)a kapõrdaʔ kapõrdass kapõŕd koperdama tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se
kaŕa/lat́s karjalaps ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ Se Kos; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se
kaŕalinõ kaŕalitsõ kaŕalist karjaskäija pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se Kos
karameĺka karameĺka karameĺkat karamellkompvek [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos
karaśk karaśki karaśkit karask kesvävadsaʔ oĺliki nu̬u̬k‿karaśkiʔ Se; karaśk oĺl kesväjahust Se
kaŕbikõnõ dem < kaŕp t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ Se Kos
kard karra `karda plekk; plekknõu Vaśsol oĺl viin kotoh karrah Se Kos; meil oĺl nii linnu ni kraśsinakarraʔ, kõ̭iḱ śaal aɫɫ (maa sisse peidetud) Se Kos
kardohk ~ kardohkass kardohka kardohkat kartul küdset kardohk Se; meil om ka üt́s ossa äǵli kardohkit `äestäʔ Se P; kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos| Vrd kardok
kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil‿`laula Se Kos
kardok ~ kardokass kardoka kardokat ~ kartok kartoka kartokat kartul kardoka koorõga [nad] `ki̬i̬tvä ärʔ ja kiĺokast `serbäse vett pääle Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss `tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; [kartulivõtmise mängus] kaibik‿kartokit tarõh, latsõ `mäśsiʔ ja laulik‿ka: `karto·sku kapat́ (kartuleid võtma vn) Se Kos; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos| Vrd kardohk
kardoka- ~ kardoga-kartuli- kardokavadsak‿kaɫõhhu us nip‿pia ark‿kaʔ Se; paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, `siäti kardoka suṕi `sisse Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, saa hüä kardoka suṕp Se
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis not‿tetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬k‿kõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
`karguss `kargusõ `kargust (setu) tants `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk‿`kaŕksiʔ Se
kari1 kaŕa `kaŕja kari ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕa- gaʔ Se Kos; vanast kõ̭iḱ kari käve külä ütte Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
kari2 kari kaŕri riidekoi ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
kark kargu `karku kark täl oĺlij‿jalav‿vigalitseʔ, nok‿ḱau `karkõgaʔ Se Kos
`karmanik `karmaniga `karmanikka tasku kua (poig) mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ (vanakuradile) Se Kos; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
karranõ karradsõ karrast plekine, plekist tehtud tu̬u̬ oĺl vasinõ vai karranõ truba Se; t́sugunga oĺl sääne nigu karranõ Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se
`kaŕsma `kaŕsiʔ kaŕs `karsõ kaŕsi kraasima villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se| Vrd `kaaŕssma, `kaaśma
kaŕuss kaŕusõ kaŕust karjane, karjus tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se
kaŕusõkõnõ dem < kaŕuss ma oĺli nigu mõ̭ni kaŕusõkõnõ sääl [pruutneitsite] `vaihhõl, mugu kumardi Se Pe
karv karva `karva 1. karv piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lamba nahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se; ku [me seal] karvat‿tulidsõ `vi̬i̬ga võt́iʔ, siss sai liha veteĺ Se 2. värv(us)
kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)
kasa kasa abikaasa (mees) ku [lapsed] eit‿tulõ ülest, ma vi̬i̬ iks `ku̬u̬t́sli `pallo paɫama, kutsu kasa `kaema Se Kos; tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫdu, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
kasima kaśsiʔ kasi kasõ 1. kasima, puhtaks tegema; (ära) koristama `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp‿`pi̬i̬li vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se 2. vilja koristama 3. (ära) minema
kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V
kaśsi/pińk endisaegne lihtne magamisase määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk Se
kaśsi/poig kassipoeg mul kannu õis‿süä kaśsi`poigõ uputaʔ Se
kaśt kaśti `kaśti 1. kaanega laudkast (hrl riiete või vilja hoidmiseks) `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; kutsuti `mõŕsa kiŕst vai kaśt, kaśt `pańti rat́tihe Se 2. laegas, karp
kaśtikõnõ dem < kaśt [me] pańnik‿kaśtikõsõ tävve, siss anna õs loppudaʔ es helähhütäʔ Se
`kastma `kastaʔ kast kaśt kasta tainast sõtkuma või segama katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ, sai `leibki kõrraline Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se
kasuk kasuga kasukat ~ kask `kaska `kaskat kasukas ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; kask `peĺgäss jo `hämme Se Kos; kask oĺl vü̬ü̬rät́iga päält kińnik‿köüdet, ärmäk oĺl pääl Se
kasuma kassuʔ ~ kasudaʔ kasuss `kaśvi kasvama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma ku neo urbaʔ `urbunuʔ ja kasunuʔ (palmipuudepüha kombestikust) Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ Se Kos
kasvatama kasvataʔ kasvatass kasvat́ 1. põllukultuure, taimi viljelema; loomi pidama rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; [ma] kasvadip‿`põrssa katõ kuu vana Se Kos; tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlij‿jo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos 2. laste eest hoolitsema, neid õpetama ja suunama esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop 3. idandama
katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov
katalka katalka katalkat vaalikaigas, -puu vanutamise katalka oĺl paĺlo laemb, `triiḱmise katalka oĺl nigu höörik puu Se
`katla `katla katald suur pada, katel `katlap‿`pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle Se; pliidi seeh oĺl `katla Se; `katla `pańti orrõ pääle, tuli tet́ti ala, vakatäüś`kaaru `pańti `katlahe Se; üt́s oĺl `katla, tõõnõ oĺl pańg kańnipuu otsah Se
`katma kattaʔ katt kat́t kata 1. pealt või väljastpoolt katma, peale laotama nu̬u̬k‿`kuukõsõ oĺlih‿hüä katust kattaʔ Se; poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste‿kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; no katõtass lastast katuss Se 2. rõivastega varustama
kat́s katõ kattõ kaks egäüt́s siss vei, kiä muna, kiä kat́s t́sassonahe Se Kos; nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalt‿tahat `sanna Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se
`katsass `katsada `katsadat kaheksas [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl Se
kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se
kat́sildõ kahtpidi; kahelt poolt vaheliti tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väegaʔ, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ, panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos
kat́si/pooli 1. kahel pool 2. kahelt poolt `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se
`kat́skiʔ 1. katki, puruks hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se 2. murdunud `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se
kat́s/kümmend katõ`kümne kattõkümmet kakskümmend lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; mi̬i̬‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos
kat́s/sada kakssada muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l Se
kat́s/tõi·śs/kümme kaksteist `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs `kümne `pääga patt `vällä Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se; kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos
katuss katusõ katust katus no katõtass lastast katuss Se; imäl oĺl `väikene majakõnõ, tu̬u̬l oĺl lavvunõ katuss Se; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos
katusõ- katuse- katusõ `oĺgi tet́ti Se
katõgese kahekesi katõgese [me] kaśt i iks `kõrdapiteh arʔ, sai `leibki kõrraline Se Kos; katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; mi̬i̬k‿kõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
katõgeśke ~ katõkeśke kahekesi rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi ja lelotimi Se
katõsa `katsa `katsat kaheksa katõsa tarro om Se; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos
katõsa/kümmend kaheksakümmend `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse Se; võõrassimä kaʔ oĺl katõsakümmend ütesä `aaśtaga vana Se
katõsa/tõi·śs/kümme kaheksateist üt́s `tüt́rik `ku̬u̬li, oĺl katõsatõi·śskümme `aaśtakka vana Se
kauśs kausi `kauśsi toidunõu, kauss [ma] mehe˛esäga `eĺli ja ütest kausist sei Se Kos
kavaluss ~ kavaluśs kavalusõ kavaluist ~ kavalust kavalus tu̬u̬l om kavaluist viländ Se
kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu
kavvakõsõ kuigi kaua tsõõrih ka olõ õs kavvakõsõ Se
kavvamba kauem külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba Se
kavvass kui kaua siis inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat Se
`kavvõ kaugele kuniga tütäŕ lät́s maduga `kavvõ üle järve Se Kr
kavvõh kaugel hainamaa oĺl kavvõh, sinnäp‿`pańti suurõk‿kuh́aʔ Se
kavvõline kavvõlitse kavvõlist ~ kavvõlinõ kavvõlitsõ kavvõlist kauge mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõlit́̀si hainamaid Se Kos; sugulanõ iks [ma] olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se
kavvõmbahe kaugemale Mõla puśsi `u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se
kavvõmbakõistõ kaugemale eih‿ haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L
kavvõndahe ~ kavvõndõhõ kaugele [visates] teräl‿lät́sik‿kavvõndahe, agana jäiʔ `hindäle lähebäle Se
kavvõndast ~ kavvõndõst kaugelt `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
kebet́sk ~ kebet́ski kebet́ski kebet́skit kangapool, kääv t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se; kebet́ski eśs [ma] tei, puinõ kebet́ski oĺl, suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se
keediʔ pl `kiite `kiite setu naise kaelaehe: kaelaketid keediʔ oĺlip‿ piḱäʔ, `ki̬i̬te oĺl `pü̬ü̬rtüisi ja `pü̬ü̬rmäldäʔ Se Kos
keeleʔ pl `ki̬i̬li `ki̬i̬li lõkspüünis velepoig teḱk lavvudsõk‿keeleʔ Se; velepoig teḱk keeleʔ, haŕoʔ lät́sik‿`ki̬i̬li Se; teil om klõḱs, a meil kutsutasõk‿keeleʔ Se
keerahhutma keerahhutaʔ keerahhut keerahhut́ kord või paar keerutama `veit́kese `mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se
keerahtum(m)a keerahtudaʔ keerahtuss keerahtu keerduma vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge, haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ Se Kos
keeri `ki̬i̬rme keerind keder [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä, ni sattõ keeri `kaivo Se
keerotam(m)a keerotaʔ keerotass keerot́ keerutama; korduvalt keerama linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl Se Kos
keeruss keerusõ keerust kokkukeeratud osa, keere ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se
keerähhütmä keerähhütäʔ keerähhüt keerähhüt́ korraks end keerama ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se
kehi/`kiäki mitte keegi kehi kedägi olõ õiʔ śaal tarõh Se; kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se
kehväne kehvätse kehväst viletsavõitu mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ Se
kell kellä `kellä 1. (numbrilauaga) kell `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. kellaaeg ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se 3. kuljus; aisakell; kirikukell kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ, kelläk‿ka iks oĺliʔ Se; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿ hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se; kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se
kellä/toŕn kellatorn ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se
kelp kelbä `kelpä otsakatus, kelp latsõ `riśtmise vesi visati `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos
kelss kelse `kelse õhuke nahk aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se
keɫt keɫdo `keɫto kuivatatud kala keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se
keṕikene dem < keṕp kest merd keṕikene? - kõtu naba Se
keṕp keṕi keṕpi kepp mi̬i̬l‿lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp? - rüä kõŕs Se; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh (rhvl) Se
kere2 kere kerd ~ keri keri kerd riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks: keha ma vannudi `rõiva arʔ, tõõnõ kere `rõiva kere pääle Se; oĺlip‿`puidsõ keriʔ, `aeti sinnäl‿lang pääle ja `naati kangast kudama Se; munõvoori oĺl määne kolm neli kerd, piost saa õiv‿vitäʔ `langa Se
kereśs kerese kerest keris t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; noorik vei sanna kerese pääle pańd `kindaʔ Se Kos
`keŕge `keŕge `keŕget 1. kaalult kerge 2. vähest vaeva ja pingutust nõudev, lihtne, hõlpus nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se 3. pingutuseta toimuv, nobe 4. ergas, mittesügav (uni)
`keŕge/meeleline kergemeelne mak‿ka kai tu̬u̬d immä, tu̬u̬ oĺl ka sääne `keŕgemeeleline Se
`keŕgeppä lihtsamalt tiä iks om `Maaŕa, a `üĺti `keŕgeppä et Mańni Se Kos
kerigu- kiriku- ku pääväkäänäng oĺl, siss oĺl ka kerigu päiv Se; timä lauĺ ka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
kerimä keŕriʔ keri kere kerima, mässima ma vannudi `rõiva arʔ, tõõnõ kere `rõiva kere pääle Se; imä tõi iks sälätävve `niid́si kodo, kere `kerrä ja `kuivi ärʔ Se
kerä kerä kerrä 1. (lõnga)kera imä tõi iks sälätävve `niid́si kodo, kere `kerrä ja `kuivi ärʔ, pańd tarõ otsa ala, talvõl vanaimä keräst kudi Se 2. kangarull; vorstirõngas
kes kelle kedä kes (partitiiv langeb kokku kiä-sõnaga) kes no sünnütäss kotoh Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; kes taa koĺk kuuvalul Se| Vrd kiä
keśe keśe kesse ussi nahk, kest ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se; timä (uss) aja keväjält keśe jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se| Vrd kessev
kesiv kesvä `kesvä oder; odratera röest sai iks magõhhõp taaŕ ku keśvist Se; `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se
keśk keset kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos| Vrd kest
`keśkmäne `keśkmädse ~ `keśkmätse `keśkmäst (ruumiliselt või ajaliselt) keskel olev, keskmine kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos
keśk/paik keskkoht `ku̬u̬rma i̬i̬h, `ku̬u̬rma takah, hobõnõ vidä keśkpaigah? - (naine tassib kaelkookudega vett) Se| Vrd kest-
kessev ussi nahk, kest mul om hainalosõ kessev tarõ pääl Se| Vrd keśe, kesi
kest keset luhań oĺl kest `lauta, `pańti sinnä õdagu agana `sisse, siss `vi̬i̬di tarõst `paarõgak‿kuumav‿vi̬i̬ʔ pääle Se; kest merd keṕikene? - kõtu naba Se| Vrd keśk
kest- kesk- tu̬u̬ päävanasitt saiś kestpaigah Se Kos| Vrd keśk-
kesvä- 1. odrale omane, odra- kesvä`oɫgõ jak‿kaara`oɫgõ andass hobõsilõ Se; saadoriga vaŕo alt śaalt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se 2. odrajahust tehtud kesvävadsaʔ oĺliki nu̬u̬k‿karaśkiʔ Se; kesvä `pliine küdseti iks `väega sagõhhõhe Se; kesvä karaśk oĺl hüä krõpõ Se
kesvä/jahu odrajahu karaśk oĺl kesväjahust Se
`ketram(m)a kedradaʔ `ketrass kedraśs 1. ketrama na kõ̭iḱ sääl `ketraseʔ Se Va; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 2. vahetpidamata ühest kohast teise liikuma
ketso ketso ketsot kedervars [sa] võt́it uma ketso üteh ja lät́sit `istõlõ Se
ket́t ket́i ket́ti kett `lambak‿ kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov
kevväi keväjä keväjät suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik, `kaetass määne kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
keväjä kevadel põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se; keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
keväjält kevadel, kevadeti ütek‿ kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; otsani keväjält olõ õs `vihma Se
keväjäne keväjätse keväjäst kevadine kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; keväjäne iä kõsisass õ̭nnõ Se; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se
kid́si1 kid́si kit́si ihne, kitsi Od́e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se
`kihlätse kihlus siss tuĺl [poiss] `kihlätsegaʔ, siss oĺl jo hulga `rahvagaʔ Se Pod; näil oĺl säidse `liitret `liikvat üteh `kihlätse `aigu Se Pod
kihä kihä kihhä 1. inimese või looma kere; kehaehitus vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ, eläjäk‿kodot‿tuĺliʔ, sõ̭ss kõ̭iḱ `paɫmõk‿kihä pääl Se Kos; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ Se Kos 2. eseme keskne osa
kii kaa kiiga-kääga kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod
ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se
`ki̬i̬ldmä keeldäʔ ki̬i̬ld ki̬i̬ĺd keelä keelama, takistama map‿panõ, egass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se; mis i̬i̬st tä `poiskõst trahv ja `sõimass ja tä nakaśs `ki̬i̬ldmä Se; imä ańd peri kaʔ, es keeläʔ Se
`ki̬i̬mä kiiäʔ ~ kivväʔ ki̬i̬ss kei keema muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herned], nu̬u̬k‿ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss `tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se
`ki̬i̬rdmä keerdäʔ ki̬i̬rd ki̬i̬ŕd keerä keeruks keerutama [ta] lät́s kao salvõ pääle `häidit `ki̬i̬rdmä Se
`kiisla `kiisla `kiislat kaerakile läbi sõgla [ma] `kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kiisla ja `kut́ja oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se
`ki̬i̬tmä `ki̬i̬täʔ ki̬i̬t ki̬i̬t́ keedä keetma; toitu hautama imäl illahtu tu̬u̬`kiisla`ki̬i̬tmine Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se
kikass ~ kikaśs kikka kikast kukk kikkal ka üldäss kannusõʔ Se
kikk kiku kikku pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas) `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
kikkakõnõ dem < kikass kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos
kilo kilo killo kilogramm timä ośt tikõrpuu `maŕju kolt‿ tõist killo Se
kiĺok kiĺoga kiĺokat savist kätepesunõu (veenõu kohal) vaja küleh oĺl kiĺok Se; kuńoga küleh oĺl kiĺok Se Kos; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo, jalaʔ all Se; kardoka koorõga [nad] `ki̬i̬tvä ärʔ ja kiĺokast `serbäse vett pääle Se
kilokõnõ dem < kilo pühi aoss `tu̬u̬di kilokõist kolʔ neĺli nisu `püüdlit Se
kilo/`meetri kilomeeter [ma] lät́si `randa piteh, eiä piteh kümme kilo`meetrit Se S; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se
kilõhhõhe kiledalt Mańno, proomi kilõhhõhe ka üldäʔ Se Kos; sajapaigoh mu veli üteĺ i̬i̬st nii kilõhhõhe, helü oĺl hüä Se Kos; imä selet́, kua kilõhhõhe, kua torõhhõhe, siss śaalt [ma] opõgi nu̬u̬l‿lauluviiekeseʔ Se Kos
kimalanõ kimalasõ kimalast ~ kimalaist maamesilane, kimalane muntkõrra muni sääne kimalanõ `lindõllõss Se
`kimmähe kindlalt, tugevalt [pange] väräk‿ kińni `kimmähe Se Kos
kimmäss `kimmä kimmäst kindel, tugev ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
`kindakõnõ dem < kinnass leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kink1 kingo `kinko küngas, kink nimät‿tast samast kingo päält võt́iʔ Se; meil oĺl häll kingo pääl Se; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se
`kińkmä `kińkiʔ kińk `kińke kińgi kinkima kerikist kińgiti puhadeĺnähe Se
kinnass `kinda kinnast käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`vaɫgõst (matmiskombestikust) Se; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se
kińniʔ 1. suletud seisundis või seisundisse ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se 2. pealt (täiesti) kaetuks 3. karistusena vangi, pärast tunde kaen‿no viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕ- ust peśsiʔ Se Kos 4. (kuhugi) kinnitatud, kokku seotud, ühendatud hobõsõ oĺlik‿`kõrvusi, `pańti ohilõ̭iagak‿kińniʔ Se 5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes 6. füsioloogilistest protsessidest: takistatud, pidurdunud 7. muud `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ (takerdus too) laiv Se
kints kindsu `kintsu reis kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos
kiṕp kiṕi kiṕpi kibu vanast oĺl `puunõ käśk, esä kut́s kiṕp Se
kippama kipadaʔ kippass kipaśs kaugemale liikuma, kõrvale astuma ma `kiṕsi kõrvalõ, et las inne and toolõ tõõsõlõ naaśõlõ `jummaĺ`armu Se
kipõ kibõhhõ kibõhhõt 1. kibe, mõrkjas peesütüss tet́ti kaarajahost, `pańti iks `piimä ka mano, tu̬u̬ sai sääne kipõ Se 2. valus 3. kange, kõva 4. kiire, virk
kipõń kibõna kibõnat 1. säde 2. raas, kübe ku valu pääle tulõ, ku mõ̭ni latsõvalu inne, istut arʔ kipõń`aigu Se; perämäne kipõń kõ̭iḱ täl `võeti arʔ, tu̬u̬ hopõń jäi Se
kiŕbits kiŕbidsä kiŕbitsät telliskivi mehe˛esä tuĺl hummogult üless, võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J
kirbukõnõ dem < kirp `määntsekese nä oĺlik‿ku kirbukõsõʔ Se
kirgat́s kirgad́si kirgat́sit prussakas kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se
kiri kirä `kiŕjä 1. kiri; kirjutatud tekst oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä (oleksin kirjaoskaja), `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬ʔ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se 2. dokument, ametlik paber kiä ośt hobõst, tu̬u̬ ośt iks `säädüselikult ja `kiŕjugaʔ Se 3. muster, ornament kapuda oĺlip‿põĺviniʔ ja kiräʔ otsah Vas; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se; otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; viie kablaga härmävidäja kiri Se Kos
kirmaśk kirmaśki kirmaśkit suvine külapidu, kirmas kirmaśkit `peeti väläh plat́si pääl Se
kirmass ~ kirmaśs kirmasõ kirmast suvine külapidu: kirmas, kirmes `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; jarmolit oĺl mitu tüḱkü kirmassih Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah, vanast `ḱauti kirmassõhe, neĺli viiś kirmast oĺl kõrragaʔ Se; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se
kiroline kirolitse kirolist mustriline vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kirolitse oĺlik‿kulak`kindaʔ Se
kirotam(m)a kirotaʔ kirotass kirot́ 1. kirjutama, kirja panema t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se 2. tikkima
kirp kirbu `kirpu kirp ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat́ski kirbul Se P; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se
kirp/siĺm risttoimne koemuster otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast, `pańti nelä `nitsõgaʔ kirp `siĺmä Se
kiŕriv kirivä kirivät kirju kirivä Riia langasõʔ Se; kiŕriv lehm `valgõ sälägaʔ Se; kiŕriv lehm oĺl jälk‿Kiräss Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se
kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se
kirstukõnõ dem < kirst| puusärk kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos
kirvõss ~ kirvõśs `kirvõ kirvõst kirves [sa] mälehtät, vanast oĺlik‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se; ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se
`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma
kisseĺ kisseli kisselit kissell no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa
kista/vaŕs 1. ketrusvahend: kedervars vanast kedräti kistavarrõgaʔ, ku vi̬i̬l vokkõ es olõʔ Vas Pus; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se 2. (veski või linamasina) võll, kedervars
kistutam(m)a kistutaʔ kistutass kistut́ kustutama munikõrd [sa] pant puuvõisi varahhappa palama, siss varahhappa kistutat ark‿kah Se; ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos
kitasnik kitasniga kitasnikka setu naiste igapäevane puuvillane pihikseelik kitasnik oĺl must toominõ `rõivakõnõ, verevä siidiʔ ka oĺliʔ all Se Ts; rikkal oĺl `sukmańn, `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se
`kitmä kittäʔ kitt kit́t kitä 1. kiitma kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿ kaʔ, maʔ eik‿ kuulõʔ Se; lut́ik olõ õi kittä elläi Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se 2. ütlema, lausuma haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos
`kitsuss `kitsusõ `kitsust kitsikus kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se
kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se
kivi- kivist, kivi- pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä Se Kos
kivik kivigu kivikut kivimäng `mi̬i̬ki (meiegi) mäńge vanast kivikit Se Kos; mi̬i̬k‿kääni kasuga kummalõ, tu̬u̬ pääɫ oĺl `väega hüä kivikit `mäńgiʔ Se Kos; mi̬i̬k‿kõ̭õ̭ mäńge kivikit Se Kos
kivikene dem < kivi viiś kivikeist võõdõti Se Kos; nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
kivi/mäng kivi-, nipsumäng kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tu̬u̬ kivimäng, ku olõsi `mäńgiʔ, siss tu̬u̬d olõsi vi̬i̬l midä kaiak‿kaʔ Se Kos
kivi/pu̬u̬ĺ käsikivi üks pool, kiviketas tsõõriguk‿kivipoolõʔ, üt́s aɫɫ, tõõnõ pääl, tu̬u̬ oĺl tu̬u̬ käsikivi Se Kos
kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ
`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik‿`kiäkit‿tagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ arm‿mullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski
klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se
klaśs klaśsi `klaśsi klass ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se
kĺeetkakõnõ kĺeetkakõsõ kĺeetkakõist aedik egal `lambal oĺl uma t́siĺlo kĺeetkakõnõ Se
kleit́ kleidi `kleiti kleit mi̬i̬h‿`häädü palamisega arʔ, et jää äs `kleitigi `säĺgä Se
klepatama klepataʔ klepatass klepat́ parandama, paikama `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se
kloho kloho klohot ~ klohho klohho klohhot kurt tu̬u̬ oĺl sääne klohho Se
`kloṕma kloṕpiʔ kloṕp klopõ kloṕi 1. kloppima, taguma; põksuma 2. segi ja vahule lööma muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, saa hüä kardoka suṕp Se
klõḱs klõḱsi `klõḱsi lõks (püünis) teil om klõḱs, a meil kutsutasõk‿keeleʔ Se
klõ̭mba klõ̭mba klõ̭mbat lonkur taa klõ̭mba vanami̬i̬śs, taa `klõ̭mpass Se; timä `väegak‿klõ̭mba olõ õiʔ, timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se
`klõ̭mpama klõ̭mbadaʔ `klõ̭mpass klõ̭mbaśs lonkama taa klõ̭mba vanami̬i̬śs, taa `klõ̭mpass Se
kodo1 kodo koto kodu olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
kodo2 koju `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿ vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se
kodo- kodune; kodulähedane; kodustatud; kodu- `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, kõ̭iḱ kodoeläjäʔ, kõ̭iḱ jäiʔ kodo Se; [ma] lät́si kodo`paika Trubalõ, siss kodopaigast `ańti joʔ kat́s `liuda Se
kodo/väü koduväi tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se
kogoni koguni, maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva Se
kogunist kogunisti, täiesti ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha Se
koh 1. kus salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, riibi ni kańni `vällä Se| Vrd kos 2. kuskil `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ laiv, sääl iks määne rambõh oĺl koh Se
kohe 1. kuhu pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuhugi lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; tohot‿ taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos
kohegiʔ ~ kohekiʔ kuhugi muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ ja tiiä eik‿ku takah `aetass Se
kohegilõ kuhugile kohegilõ saa aip‿`paedaʔ, piät kannahtamma Se
kohendamma kohendaʔ kohendass koheńd korda seadma, kohendama õdagu koheńd mehe esä aho arʔ koogugaʔ Se
kohess ~ koess kuhu (siis) minnäʔ vaia hainalõ, rinnalinõ lat́s, koess sal‿latsõ jätät Se; koess tu̬u̬ paabapala (eideke) jäi? Se
kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
kohheɫ ~ kohel kohela kohelat kohev, kerkinud üt́sindä es saanuki nik‿kohheɫ leib, a katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ, ku soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se
`kohkiʔ kuskil olõ õiʔ ütte hańni, ni olõ õik‿`kohkiʔ Se
koho/piim kohupiim vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; kohopiim `pańti [talveks] külmä vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl häräpiim Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah nii et kohopiim all ja sinnä või pääle Se
kohrutama kohrutaʔ kohrutass kohrut́ kohevile lööma või ajama rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se
`kohtunik `kohtunigu `kohtunikku kohtunik a tu̬u̬ päävanasitt vai `kohtunik saiś kestpaigah Se Kos
kohuss `kohto kohut 1. kohus; kohtupidamine; kohtuotsus keɫ kurk, tu̬u̬l kohuss Se; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos 2. kohustus; õigus (saada)
kohv́ kohv́i `kohv́i kohv [ta] ańd toṕsi `kohv́i Se; mi̬i̬p‿palodi `kohv́i vanast Se
kohv́ikõnõ dem < kohv́ vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik‿`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust
kolahham(m)a kolahtaʔ kolahhass kolahti kolksatama sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se
kolahhutma kolahhutaʔ kolahhut kolahhut́ kärgatama, paugatama no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se
kolga `kolkmõ kolgand (töödeldav) linapeo, kolge latsõʔ `aeti `kakma nuid linnu, `kakma nuid `koɫkmit Se
koĺgits koĺgidsa ~ koĺgidsõ ~ koĺgitsõ koĺgitsat ~ kolgitsõt ~ koĺgist lõuguti koĺgitsõl oĺl raot kat́s tsoŕri `sisse Se
kolk kolga `kolka kant, maanurk; külaosa üle koɫga kosilanõ Se
`koĺkma `koĺkiʔ koĺk `kolkõ koĺgi 1. linu lõugutama ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se 2. kolkima, peksma kes taa koĺk kuuvalul Se
kollõh ~ kollõʔ `koldõ kollõht 1. laiem äär 2. leivakoorik leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se
kolm ~ kolʔ kolmõ `kolmõ kolm kolmõnulgaline ait `kriiti täüś? - `tat́rigu terä Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se; kolʔ `puuta rüḱi Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos
kolmass kolmada kolmadat kolmas `aeti kolmada päävä kari `mõtsa Se; vanast `peeti kol `päivä `pulmõ, kolmass oĺl hõimupäiv Se
koĺmi kolm, kolmekaupa õga `tüt́riku käest siss `pańti koĺmi munõ [lihavõttepühal kiigetegijaile] Se; oĺl koĺmi lehmi, aga `piimä oĺl veidebä süvväʔ ku noʔ Se
kolmõgese ~ kolmõkõsõ kolmekesi `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk‿`kaŕksiʔ Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `lat́si oĺl kolmõkõsõ Se Kos
koɫo koɫo koɫɫo (kallamis)kolu teräv‿valõti `veelka `koɫɫo Se; `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se
kol/sada kolmsada muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l Se| Vrd kolmsada
kol/tõist kolmteist timä ośt tikõrpuu `maŕju kolt‿tõist killo Se| Vrd kolmtõi·śskümme
kommõʔ `kombõ kommõt komme, tava a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S| Vrd kummõh
kooguline koogulise koogulist teatav vöökiri kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿ vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos
kooli- kooliga seotud, kooli juurde kuuluv üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs Se Kos; vanast lat́sil kooli `suńd ust olõ õs, koolimaia olõ õs olõmahkiʔ Se Kos; mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; üt́s koolioppaja vana Siḱk oĺl Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts
kooli/`rõivaʔ pl surija seljariided kooli`rõivap‿palotõdi arʔ Se
koolukõnõ dem < ku̬u̬l koolukõnõ, koolukõnõ, milless sa võta as Lauri last jap‿Proośka `poiga Se Kos
koolõtama koolõtaʔ koolõtass koolõt́ 1. suretama, tapma 2. surijat põetama kuu `aigu koolõtõdi, mitte es koolõ arʔ Se; `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se
koomõh ~ koomõʔ `ku̬u̬mõ koomõht kõõm lät́s koomõʔ ja kõ̭iḱ süttü arʔ Se
kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik‿`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se
koornits koornitsa koornitsat osmik koornitsah ka süvväss kulat́skit Se
koorõkõnõ dem < ku̬u̬ŕ| (puu)koor lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se
kopakõnõ dem < kopp2 esä pańd õgalõ eläjäle `kaaru uma kopakõsõga ette Se
koṕik koṕika ~ koṕiku koṕikat ~ koṕikut ~ `kopkass `kopka `kopkat kopikas muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos
koṕin kobina kobinat kobin [ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se
kopp2 kopa koppa kopsik; puukulp puu kuĺbi oĺliva kopaʔ Se
koputama koputaʔ koputass koput́ koputama ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh Se; ma lasigi ärj‿jo ussõ `valla, olõ õik‿koputamist Se Kos
kopõ̭l kopõ̭la kopõ̭lat jalatsi liist nii suuŕ ku jaɫg, nii suuŕ oĺl kopõ̭l ka tett Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; viiso kutak‿kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos
kopõ̭lakõnõ dem < kopõ̭l lat́sil oĺliv‿`väikuk‿kopõ̭lakõsõʔ Se Kos
kopõ̭luss kopõ̭lusõ kopõ̭lust jalatsi liist puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos
korahhama korahtaʔ korahhass korahti korraks korisema ku `litsut‿tagasi, siss kõtt korahhass Se
`korgõ `korgõ `korgõt ülespoole ulatuv, kõrge [sa] mälehtät, vanast oĺlik‿`korgõ `sukru pääʔ Se
`korgõhe kõrgele latsõ `riśtmise vesi visati `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahuga `kuurnikka, nu̬u̬n‿`nõśsik‿`korgõhe Se Kos
`korgõmpa ~ `korgõppa kõrgemale munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se
`koŕjam(m)a koŕadaʔ `koŕjass koŕaśs 1. korjama; koguma [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; poisik‿`koŕssi `tüt́rige käest munnõ Se Sa 2. mustrilõngu ükshaaval lõimede hulgast üles põimima, mustrit sisse kuduma mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se
korron korona koronat paastu ajal keelatud söök `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos
`koŕssna `koŕssna `koŕssnat oĺl `koŕssnagat‿taŕri, `saugak‿ka oĺl Se
`koŕtin `koŕtina `koŕtinat korter [tal] oĺl Petserehe võõdõt `koŕtin Se
koruʔ kõrgune tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
koŕv koŕvi `koŕvi korv koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; [nad] pańnis‿siss pańgi ja koŕvi et noʔ, kaibak‿kartokit Se Kos
kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; sinnäl‿lää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa
kośaʔ pl `kośjo `kośjo, sg g kośa 1. kosjad poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se; hobõnõ katõ käpä pääle käve üless ku `kośjole tuĺl Se Pod; kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh, üt́s putõĺ`viina kah puuh Se; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se; kośaesä oĺl kah üteh, kut‿tuĺliva `kośjullõ Se 2. kosjaviin kośaj‿jõiva arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se
kośa/esä isamees kośaesä oĺl kah üteh, kut‿tuĺliva `kośjullõ Se
kosilanõ kosilasõ kosilast 1. kosjas käiv meesisik, kosija võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; üle koɫga kosilanõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se 2. kosija koos isamehega
kosima kośsiʔ kosi kosõ naiseks võtma, kosima minno iks kosõ vana t́sura Se
koss kossa `kossa linadest palmik setu naistel mul om parhillak‿ka linonõ koss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kossaʔ kokko vahru `mu̬u̬du Se Ts; `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts
kost 1. kust pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuskilt pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos
kośt kośti `kośti külakost oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S
`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se
kot́ikõnõ dem < kot́t ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos
kotoh kodus kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; kes no sünnütäss kotoh, no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos
kotost kodust, kodunt pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos
kot́t kot́i kot́ti (vilja-, aseme- jne) kott kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd, kait́s `kaŕ- ja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se; võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekese k‿ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se
kottal 1. kohal, kohas luhani kottal `mõśti suud Se; edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõ rehel, `väikop‿parrõk‿kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se| Vrd `kot́sil 2. lähikonnas, juures
kottalõ 1. kohale, (millestki) kõrgemale; lähedale surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se 2. (kellegi, millegi) kohta, suhtes| Vrd `kot́silõ
kotuss kotusõ kotust 1. koht; paik; eluase ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos 2. talukoht
kraaḿ kraami `kraami igasugused esemed või asjad, (toidu-, riide- jne) kraam ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos
kraamikõnõ dem < kraaḿ külämi̬i̬śs tõi rattaʔ ja paĺlo kraamikõist oĺl rat́tih, tõi kodo Se
krae krae kraed krae ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; haŕonahadsõp‿`paĺto kraeʔ Se
kraḿm kraḿmi `kraḿmi gramm täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos
kraṕst krapsti a ku tarõh [me] ait‿`tsuuri, nii sai kraṕst kätte Se Kos
kraśsin kraśsina kraśsinat petrooleum [ta] pand tu̬u̬ kupa pääle, pand kraśsina tulõkõsõ sinnäp‿palama Se; üt́s kraśsina anomakõnõ lavva pääl, kolm neĺli voḱki `ümbre Se Kos; meil oĺl nii linnu ni kraśsinakarraʔ, kõ̭iḱ śaal aɫɫ (maa sisse peidetud) Se Kos
kreepośt kreepośti kreepośtit kindlus `polko·vnik es jätä meid kreepośtihe, vei sadamahe Se V
kreev́nakõnõ kreev́nakõsõ kreev́nakõist kammike imä sugõ iks kreev́nakõsõga pääd Se
krev́na krev́na krev́nat kamm a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos
`kriimama kriimadaʔ `kriimass kriimaśs narrima, tögama mehesõ̭saŕ `Maaŕat kõ̭õ̭ kriimaśs ja naaŕ d Se
kriit́ kriidi `kriiti kriit kolmõnulgaline ait `kriiti täüś? - `tat́rigu terä Se| Vrd krõ̭it
krogisama krogistaʔ krogisass krogisi krooksuma kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se
kroonu kroonu kroonut sõjaväeteenistus, kroonu veli oĺl sõ̭ah vai kroonu pääl Se
kroosovaʔ pl peeneks raiutud punapeedid [sa] verevän‿`nakrik‿keedä arʔ, tsae arʔ, panl‿`läńkohe, nu̬u̬ ommakik‿kroosovaʔ Se; paastu `aigu oĺl õgal ütel kroosovaʔ Se
kruńt kruńdi `kruńti piiristatud maatükk, krunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä, siss kruńdi pääl mak‿käve kuuś`aaśtakka kaŕah Se
kruuṕ kruubi `kruupi 1. uhmris tambitud odratera 2. kruup nüüd ommak‿kruubiʔ, vanast oĺlit‿teräʔ Se La
kruusa/piirak pirnipirukas suvõl tet́ti `põŕkna piirakit, talvõl kruusapiirakit kaʔ Se
kruuss kruusa `kruussa pirn kadonuʔ velenaańõ tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; tsaiu seeh lät́sik‿kruusap‿`pehmest Se; kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
kruuśs kruusi `kruuśsi konks kooguga [ma] `tõmpsi tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa ai hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos
kruut́ kruudi `kruuti ruut; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se
kruv́v kruv́vi `kruv́vi kruvi a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
`krõ̭ńgli `krõ̭ńgli `krõ̭ńglit kringel `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ńgliraasakõsõs‿seeh Se
krõpõ krõpõ krõpõt krõbe kesvä karaśk oĺl hüä krõpõ Se
krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nkat ~ krõ̭nka krõ̭nka krõ̭nkat savist piimapott mul tõõsõh tarõhkik‿krõ̭nka, liĺl siseh Se; krõ̭nkal `vanga es olõʔ Se; vanast `pańti piim savi patta, kutsuti krõ̭õ̭nka, savi pada Se; krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss, `vanga es olõʔ Se V
krõ̭õ̭nkanõ krõ̭õ̭nkatsõ krõ̭õ̭nkast savine, savist krõ̭õ̭nka oĺl verrev päält, kutsuti savi pada ja krõ̭õ̭nkanõ pada Se
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
`kuagi 1. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se 2. mingi lammass tulõ õik‿`kuagi viiel tulõ seest `vällä Se; ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se
kubu kuu kupu seotud kimp või vihk, kubu mis [ma linad] rihaga ilosahe võt́i, kääni kuppu, kuut‿tõi nurmõst kodo Se
kudama kutaʔ kuda kudi kua 1. (telgedel, varrastega jne) kuduma lõngast riiet, silmkoeesemeid jne; võrku valmistama ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanu, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudiʔ suurõmbaʔ Se; vöid `haarti `ü̬ü̬se kutaʔ Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, sõ̭ss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕ- gi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; umak‿`koeduʔ villadsõ `rõivaʔ oĺli ärmägu Se Kos 2. punuma, põimima viiso kutak‿kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; pilonõglaga [ma] koi (niplasin) piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos 3. kividest laduma maakivest `koimi aho `sisse, savi ala ja maakivi pääle Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se
kud́rakõnõ kud́rakõsõ kud́rakõist lokike noorõʔ ajavak ‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
kuhi kuh́a `kuhja 1. (heina-, õle- jm) kuhi hainamaa oĺl kavvõh, sinnäp‿`pańti suurõk‿kuh́aʔ Se; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos 2. hunnik
kui 1. kuidas näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (saab pikselöögi) Se; kiä kui kütt sanna Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se 2. kuidagi siss [nad] käsikit‿tu̬u̬`vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna, et vaest vanapatt timä kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se; [ma] ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä Se; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos 3. väljendab määra või ulatust lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü (usse) oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah (surnud) Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se| Vrd ku 4. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt 5. kindlakskujunenud umbmäärastes väljendites 6. sidesõna: kui ka | Vrd ku
kuikiʔ (mitte) kuidagi [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ Se Kos
kuioma kuiodaʔ kuioss `kuivi kuivama a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ Se Kos; `kuivi ärʔ kalaʔ, kärbäss ka sü̬ü̬ is Se; es tohe sa latsõ `mähḱmit `pandak‿ kuioma ao poolõ, siss tulõ ü̬ü̬kadõhuss Se La; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se| Vrd `kuivama
kuionukõnõ kuionukõsõ kuionukõist kuivetu, kõhetu muni `ku̬u̬ĺja om `väega ärk‿kuionukõnõ Se
kuiss kuidas `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; poisik‿kõrro `kaŕksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ, `tahtsõk‿kaiaʔ, kes kuiss `kargass Se
kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlik‿kuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap‿`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se
`kuivama kuivadaʔ `kuivass kuivaśs 1. kuivama 2. kuivatama leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ, `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite (targalt) Se; kadonuʔ velenaańe tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki [ma] inne `kuiv́ssi Se
kukahtum(m)a kukahtudaʔ kukahtuss kukahtu maha kukkuma `ku̬u̬rma päält kukahtu nu̬u̬ʔ oɫõm‿`maahha ni eśs ka `maahha Se Kos
kukkama kukadaʔ kukkass kukaśs 1. lonkama 2. (ümber) lükkama, tõukama 3. lööma, virutama tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se
`kuklikukõnõ `kuklikukõsõ `kuklikukõist kuklike ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos
`kukro`kukro `kukrot kukal a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
kukõrdama kukõrdaʔ kukõrdass kukõŕd käsitsi pätse vormima küdseti leib, inne kukõrdõdi nii arʔ nigu noh `saia kukõrdõdass Se
kulak1 kulagu kulakut rusikas kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
kulak2 kulagu kulakut kulak küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se; śoo nädäli `tet́ti [meid] kulakust Se
kulak/kinnass labakinnas kirolitse oĺlik‿kulak`kindaʔ Se
kuĺatam(m)a kuĺataʔ kuĺatass kuĺat́ lõbutsema kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa, sinnäk‿`ḱauti kokko, sääl kuĺatõdi Se; maaśõnit̀sa kõ̭õ̭ kutsuti paabapraaśnik, naaśe `koŕssi `jauhha, sõ̭ss tet́ti olt (õlut) kaʔ, sai ü̬ü̬ ja päiv kuĺataʔ naisil Se; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿ kuĺatamma Se
kulat́sk kulat́ski kulat́skit rõngassai koornitsah ka süvväss kulat́skit Se; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se
kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head
kuld- kullast tehtud, kuld hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; tu̬u̬l kat́s kuɫdsõrmust peo pääl Se Kos; truuśkal oĺl mõ̭õ̭k puusa pääl ja kuɫdrõ̭ngass Se Kos
`kuldama kulladaʔ `kuldass kullaśs kuldama hõbõhhõtsõʔ aia pośtiʔ, värehtetuɫbak‿kõ̭iḱ kulladuʔ Se Kos; innevanast `vi̬i̬di kultsepäle, tu̬u̬ kullaśs är tu̬u̬ kraami Se Ts
kulla ~ kuĺla armas, pai kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L; kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se Kos; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos
kullakõnõ dem < kuld uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
kullanõ kulladsõ kullast 1. kullast tehtud, kuldne mia tä t́sura pää `pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab, a mia pańd uma pää pääle, säält tuĺl kullanõ vańk Se Kos; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehek‿küleh Se; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nuppʔ - rüä kõŕs Se 2. kuldaväärt, suurepärane
`kullõma kullõldaʔ `kullõss kullõĺ 1. kuulama peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕuss, `väega laul ilosahe Se 2. sõna kuulama timä hoit́ t́siko ja kullõĺ minno `väegaʔ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se
kuĺt kuĺdi `kuĺti kult ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos
kult/sepp kullassepp innevanast `vi̬i̬di kultsepäle, tu̬u̬ kullaśs är tu̬u̬ kraami Se Ts
kulu kulu kullu kulutus, kulu muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿ kulu pääle Se
kuluvam(m)a kuludaʔ kuluvass kulusi 1. (millekski) tarvis minema, kuluma määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ, tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S 2. pideval kasutamisel kuluma
kulõʔ kõnetlusvormel: kuule kulõ itse-naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
kulõhhuma kulõhhudaʔ kulõhhuss kulõhtu luituma; kuluma `hiusõkõsõ jo hiiŕo ommaʔ, kõrvajuurõk‿kulõhhunuʔ Se
kulänikene kulänikese kulänikeist külapeoke sõ̭ss oĺl küläh pidokõnõ, määne oĺl kulänikene Se
kulä·ńje kulä·ńje kulä·ńjet ~ kulä·ńjä kulä·ńjä kulä·ńjät tantsuõhtu, külapidu vanast `ḱauti kõrro kulä·ńjähe Se; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos
kumanits kumanitsa kumanit̀sa poistemäng (keppide ja puumunaga) mi̬i̬l‿lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se
kumardam(m)a kumardaʔ kumardass kumaŕd 1. kummardama, kummargile laskma ja ma mõ̭nõvoori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos 2. (sügavalt) kummardades austama kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ `valgõst Se; timä kumaŕd jumalat Se; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kummardasin maani) Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśk ä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕ d tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśt- ämm ka kõrval Se; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma Se A; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos
`kumaruisi kummargil, kummargile nimeste peräst [ma] saa aik‿`kumaruisi `laskaʔ Se
kumb kumma `kumba kumb; kumbki edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah, kummalgi üt́s saŕv pääh Se Kos
kumisõma kumistaʔ kumisõss kumisi kumisema, kajama timä lauĺ ka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite, ku kütse oĺl, siss kumisi Se Kos
kummaldõ ~ kummalõ kummuli, otseti, näoli, põhi või alumine pool ülespidi ma lasi kummaldõ lavva pääle Se Pod; `kapsta tsaḱim oĺl kummalõ Se; mi̬i̬k‿kääni kasuga kummalõ Se Kos
kuḿmi- kummist tehtud, kummi vanast olõ õs naid kuḿmi`tsu̬u̬gõ (kalosse) Se
`kuḿpma `kuḿpiʔ kuḿp `kumpõ kuḿbi kompima; kompamise teel kindlaks tegema ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi [rhvl] Se Kos
kuna 1. millal `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se 2. millalgi, kunagi minek‿`kaema kuna Se
kunagiʔ millalgi, kunagi; iialgi tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺliʔ, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos
kunass millal (siis) [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se
kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts
`kunguma `kungudaʔ `kunguss `kungu kalduma muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se
kuni kuni [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop
kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlin‿nigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäp‿pinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos
kunn kunna `kunna konn kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos
kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se
kunna/läǵä konnakudu kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se
kunna/siĺm konnasilm ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se
kuńok kuńoga kuńokat nagipuu (tere seinas asjade riputamiseks) kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu, höörik ja lü̬ü̬d `tarrõ `saina Se; kuńoga küleh oĺl kiĺok, kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos
`kuństma `kuństiʔ kuńst `kunstõ kuństi nõiduma, kuntsi kasutama `naakõ vi̬i̬l `ku̬u̬ĺjat ka `kuństma Se
kuńst/`väetüss kunstväetis terä hot́ seo kuńst`väetüsega kasusskiʔ, a täl olõ õi `joudu Se
kupets kupedsa kupetsat ~ kupits kupidsa kupitsat ~ kupõts kupõdsa kupõtsat piiritähis, ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
kupp kupa kuppa kupuklaas, kupusarv [ta] pand tu̬u̬ kupa pääle, pand kraśsina tulõkõsõ sinnäp‿palama, peräst saa paŕõmb Se
kura kura kurra vasak kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; kura poolõ pääl oĺl Nigula `puuśli [kirikus] Se
kurat́ kuradi kuradit kurat (ka vandesõna) kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos
kuŕg kurõ `kurgõ kurg `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur