Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se

halõnduss halõndusõ halõnduist haledus, kahjutunne imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se

imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl Se

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos

`kakma kakkuʔ kakk kaḱk kaku 1. katkuma, rebima; kitkuma `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ Se Sa; `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ Se; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos; lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se 2. kiiresti jooksma, liduma kaḱi mi säält minekit mant arʔ Se

kińniʔ 1. suletud seisundis või seisundisse ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se 2. pealt (täiesti) kaetuks 3. karistusena vangi, pärast tunde kaen‿no viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕ- ust peśsiʔ Se Kos 4. (kuhugi) kinnitatud, kokku seotud, ühendatud hobõsõ oĺlik‿`kõrvusi, `pańti ohilõ̭iagak‿kińniʔ Se 5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes 6. füsioloogilistest protsessidest: takistatud, pidurdunud 7. muud `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ (takerdus too) laiv Se

`kuagi 1. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se 2. mingi lammass tulõ õik‿`kuagi viiel tulõ seest `vällä Se; ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se

latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se

`ostma `ostaʔ ost ośt osta ostma meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se; vanast `koeti kõ̭iḱ inäbä esiʔ, siss olõ õs ostõtuisi [riideid] Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se

põld põllu `põldu põllumaa, põld `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se; põld olgo nii tett, ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos

saabass `saapa saabast saabas velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se; `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; kodo tuĺl käńgäldäʔ vai paĺastõ `jaɫgugaʔ, maŕaʔ nõ̭narät́iga `saapa seereh Se

sikkuss sikkusõ sikkust ihnsus tõõsõl `tahtu us `andaʔ, tu̬u̬ anna ka es, sikkuss es lupaʔ Se; saa õs naas‿süvväkiʔ uma sikkusõgaʔ Se Kos; sikkust oĺl paĺlo Se Kos

`tahtuma `tahtudaʔ `tahtuss `tahtu tahtma, soovima, raatsima `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se; kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos

us ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) `tahtsõk‿kõ̭iḱ tulla kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos| Vrd as, es, is, õs, äs, üs

`varra vara sa jäät `varra läsäss Se Pop; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur