Seto sõnastik

Sõnastikust • Eessõna •


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 63 artiklit

ask asu `asku praht [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se
elo/põĺv 1. eluaeg viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se 2. elulugu nii`mu̬u̬du oĺl mu elopõĺv Se
`halvuss `halvusõ `halvust ~ `halvuist viga, pahandus, ebameeldivus, halbus tõõsõ `haɫvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku`näeki eiʔ, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos; tal om kavaluist viländ, `halvuist kuuld arʔ, muidu uik‿kuulõʔ Se
hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se
hind hinna `hinda väärtus, hind pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; lina peie päält oĺl hind Se
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
iǵäväst igaveseks [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se
`ihkama ihadaʔ `ihkass ihaśs ihkama, ihaldama [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos
kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos
kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V
kell kellä `kellä 1. (numbrilauaga) kell `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. kellaaeg ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se 3. kuljus; aisakell; kirikukell kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ, kelläk‿ka iks oĺliʔ Se; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿ hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se; kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se
ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se
kost 1. kust pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuskilt pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos
`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se
`ku̬u̬lma kooldaʔ koolõss `ku̬u̬li surema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; üt́s lat́s `ku̬u̬li `hernehe Se; ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mum‿mi̬i̬śs Se
`käŕknä `käŕknä `käŕknät kärgatus käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
`külbmä `külbäʔ külb küĺb külbä külvama ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se; ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se| Vrd `külvmä
külbü/vakk külvivakk, külimit ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬p‿poolõ tulgu uik‿`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist
maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisit‿tõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäp‿pääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos
müts mütsü `mütsü müts ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ Se; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos
`naardma naardaʔ naard naaŕd naara naerma `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; noorõn‿`naardvaʔ naid vannu `säädüisi Se
nali naĺa ~ naĺla `naĺja nali `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak‿`küĺge nakahhanuʔ (rhvl) Se; nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se
olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se
oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
`paukna `paukna `pauknat paukumine, paugatus käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos
pite 1. pidi, mööda; piki toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos; tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. kinni hoides peremi̬i̬śs võt́t rebäse taga `jaɫgu pite `säĺgä Se 3. järgi, millelegi vastavalt timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
poganahe halvasti, sündsusetult niip‿poganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se
rassõ/jalaline -jalalidse -jalalist rase naańe jäi kodo rassõjalaline Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt Se J
rassõ/`jalgnõ -`jalgsõ -`jalgsõt rase ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬`vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V
rooǵmass `ru̬u̬ǵma ~ `ru̬u̬ǵmõ rooǵmast roovik, latt ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite [rhvl] Se Kos
rot́t rot́i rot́ti rott ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
rõõmuss `rõ̭õ̭msa rõõmust ~ `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msat rõõmus pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos
segähhäm(m)ä `siädäʔ segähhäss segäsi segama `kiislat pidi `pü̬ü̬rüsega segähhämä Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, saa hüä kardoka suṕp Se; teŕri ka [ma] keedä, noid iks kõ̭gõ vaia sama nii segädäʔ, nu̬u̬k‿ka saa õi segähhämäldäʔ Se
`sündümä `sündüdäʔ sünnüss `sündü 1. sündima mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V 2. toimuma, juhtuma 3. sobima ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama), siss [te] `võidõk‿katõgak‿ka sikadaʔ Se; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; `sü̬ü̬ki ka õ̭ks tu̬u̬ mehele [ma] ańni, miä õ̭ks `kõɫbuʔ, miä iks sünnüss `andaʔ Se
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
torrõ torrõ torõhhõt ~ torrõt 1. uhke, tore tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod 2. madal, jäme (hääl)
t́sirk t́sirgu `t́sirku lind tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost (kuskilt) `õkva Se Kos
tulõ/kah́otäht́ veresoonkasvaja: hemangioom, tulemärk ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mat‿tast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut‿ tulõvas‿saarõʔ, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se
tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund
tõrõlamma tõrõldaʔ tõrõlass tõrõĺ ~ tõrõlõma tõrõldaʔ tõrõlõss tõrõĺ ~ tõrõli tõrelema, pahandama tõrõlaʔ, kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ, sai tõrõlda ni sõimadaʔ Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos
tü̬ü̬ tü̬ü̬ tü̬ü̬d töö noʔ oldass tü̬ü̬h, tetäss kõrd `aigu Se; mi̬i̬l‿lät́si hummugult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man Se; inemise magahhasõ tooniajoni ku vaia tööle minnäʔ Se Kov; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ, siss mindäss vi̬i̬l `tü̬ü̬le Se; kõ̭iḱ inemiset‿tü̬ü̬h, kas nu̬u̬r‿rahaɫda ommaʔ Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
uiʔ1 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. ära, ärge, ärgu (keeldkõne) [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ
uśs ussõ ust uks [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; [sa] jättü üi `ü̬ü̬sest kerigu `uśsi vaɫɫalõ Se Kos
vana/esä vanaisa lat́silõ [ma] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos
varima vaŕriʔ vari varõ eemale hoidma, vältima; varjama no `väega varitass, naistõ`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se
vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se
viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos
`vi̬i̬mä viiäʔ vi̬i̬ vei viima timä vi̬i̬l viiänüss (oleks viidud) ärʔ, ku `Maaŕa ülnüʔ, et timä eik‿kasi imp Se; vaest vanapatt timä (vaeslapse) kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos; `kütke sann, veege repäń`sanna Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se
viiśeńa viiśeńa viiśeńat ~ viiśeńa/päiv apostliku õigeusu kiriku tähtpäev: 14. september, ristiülendamispäev sügüse oĺl üt́s praaśniga päiv, kutsutass viiśeńa Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se
vili vilä `viĺjä 1. teravili; terad võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo Se Kos 2. viljapõld
`vinnümä `vinnüdäʔ `vinnüss `vinnü ~ vinümä vinnüʔ ~ vinüdäʔ vinüss vinü 1. venima, pikenema naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos; võhlul vinü üiv‿ vili ja kadõl kasu uik‿kari Se 2. kleepjat ollust eritama (halvaksläinud piimast) vanast olõ õs maśsiniid ja siss nakaśs `vinnümä kah tu̬u̬ [piima] ku̬u̬ŕ Se
võhl võhlu `võhlu 1. õel, halb (olend) võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se 2. rändrott
`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se
õdak ~ õdag õdagu õdagut 1. õhtu mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿halvas‿`sõitvaʔ Se Kos; `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se 2. õhtusöök õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks] Se Sa; saadoriga vaŕo alt śa alt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se
`õkva1 1. otse mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos 2. sirgu 3. kohe 4. lausa, päris mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; `õkva iɫodu, kõ̭iḱ [lapsed] kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur