Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
allõv́ alõva alõvat väike asula, alev
juṕp juṕi juṕpi väike tükk, jupp
kerk kergo `kerko kolme jalaga väike pink, järi
land lannu `landu (kinnikasvanud) väike järv; lomp; madal vesine maa
mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas
naṕp naṕi naṕpi väike kaanega puunõu
ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk
pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegas‿suurõp‿paɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos
piilkakõnõ piilkakõsõ piilkakõist väike puuhark kaaruspaela kudumiseks, kaarushark piilkakõsõga [ma] koi kaarusõʔ Se
pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umat‿tettüp‿pudsuk‿`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se
pälvekene pälvekese pälvekeist väike lumetu maariba
raas raasa `raasa väike tükk, kübeke, raas liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ Se; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se
rihits rihidsä rihitsät väike luhamõrd üt́s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
`ri̬i̬kene dem < regi| (väike) kelk üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `riikõsõ pääle `puhkama ni sinnäj‿`jäiginaʔ Se
terä2 terä terrä 1. taime seeme; viljatera ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se 2. uhmris surutud, ketest puhastatud odraterad mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `taari `pańti pääle terile, sõ̭ss kutsuti `veŕdega teräʔ Se Kos; nüüd ommak‿kruubiʔ, vanast oĺlit‿teräʔ Se La; tõ̭nisspäävä keedeti teŕri t́sia `päägaʔ Se Kos; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se 3. väike aineosake vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, ni `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos
tiĺlokõnõ tiĺlokõsõ tiĺlokõist tilluke, väike lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss Se; `moośkaʔ ommat‿tiĺlokõsõk‿ku reemekeseʔ Se
t́siĺlo t́siĺlo t́siĺlot tilluke, väike `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se Kos; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; egal `lambal oĺl uma t́siĺlo kleetkakõnõ Se
t́sipa t́sipa t́sipat väike, tilluke; kanapoegade kutsumishüüd haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa
uja uja uia väike jõgi, oja uja ṕaal oĺl siɫd, munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ Se Kos; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; kõ̭iḱ havvip‿`püüki uja veereh Se; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah, haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se Kos
`väikene `väikese `väikeist 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike `väikesev‿ viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se; [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi (kitsaid) `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se| Vrd `väiko 2. (tugevuselt) nõrk
`väiko `väiko `väikot 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike lat́sil oĺliv‿`väikuk‿kopõ̭lakõsõʔ Se Kos; edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõ rehel, `väikop‿parrõk‿kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se| Vrd `väikene 2. lapsena, lapseeast taa (vanamees) `klõ̭mpass, `väikost oĺl tarõ ala sadanuʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos; [ma] `väikost saanij‿jop‿`präädi Se Kos
Täienda sõnaraamatut
