Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

allõv́ alõva alõvat väike asula, alev
juṕp juṕi juṕpi väike tükk, jupp
kerk kergo `kerko kolme jalaga väike pink, järi
land lannu `landu (kinnikasvanud) väike järv; lomp; madal vesine maa
mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas
naṕp naṕi naṕpi väike kaanega puunõu
ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaessiin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm makkai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk
pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlinnu̬u̬sseebipalaʔ Se; mi̬i̬m`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegassuurõppaɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos
piilkakõnõ piilkakõsõ piilkakõist väike puuhark kaaruspaela kudumiseks, kaarushark piilkakõsõga [ma] koi kaarusõʔ Se
pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umattettüppudsuk`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se
pälvekene pälvekese pälvekeist väike lumetu maariba
raas raasa `raasa väike tükk, kübeke, raas liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ Se; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se
rihits rihidsä rihitsät väike luhamõrd üt́s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
`ri̬i̬kene dem < regi| (väike) kelk üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `riikõsõ pääle `puhkama ni sinnäj`jäiginaʔ Se
terä2 terä terrä 1. taime seeme; viljatera ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; ubinap`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; terättougati nukka, nikkavva koonip`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlikkańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; teräppuhasti [ma] aganist `vällä Se 2. uhmris surutud, ketest puhastatud odraterad mi̬i̬llät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `taari `pańti pääle terile, sõ̭ss kutsuti `veŕdega teräʔ Se Kos; nüüd ommakkruubiʔ, vanast oĺlitteräʔ Se La; tõ̭nisspäävä keedeti teŕri t́sia `päägaʔ Se Kos; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ, teŕri `ańti, kaara `kiislat, kamma Se 3. väike aineosake vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, ni `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos
tiĺlokõnõ tiĺlokõsõ tiĺlokõist tilluke, väike lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss Se; `moośkaʔ ommattiĺlokõsõkku reemekeseʔ Se
t́siĺlo t́siĺlo t́siĺlot tilluke, väike `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se Kos; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; egal `lambal oĺl uma t́siĺlo kleetkakõnõ Se
t́sipa t́sipa t́sipat väike, tilluke; kanapoegade kutsumishüüd haŕokõsõ veevämmunnõ jatt́sipakkanakõsõ sööväkka arʔ Se Sa
uja uja uia väike jõgi, oja uja ṕaal oĺl siɫd, munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ Se Kos; meil ju̬u̬śk uja niguhhabisi õ̭nnõ Se; kõ̭iḱ havvip`püüki uja veereh Se; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah, haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se Kos
`väikene `väikese `väikeist 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike `väikesev viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se; [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi (kitsaid) `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se| Vrd `väiko 2. (tugevuselt) nõrk
`väiko `väiko `väikot 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike lat́sil oĺliv`väikukkopõ̭lakõsõʔ Se Kos; edeh oĺli `väikop parrõʔ, takah oĺlippiḱäpparrõ rehel, `väikopparrõkkutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se| Vrd `väikene 2. lapsena, lapseeast taa (vanamees) `klõ̭mpass, `väikost oĺl tarõ ala sadanuʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos; [ma] `väikost saanijjop`präädi Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur