|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
eksemplar, eksemplari 'üksikese, tükk' < sks Exemplar 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1568 *eksemplār, -i 'Exemplar'; Grenzstein 1884: 26 eksemplar (Exemplar) 'üks ainus tükk mitme sarnase seast'; EÕS 1925: 52 eksemplar 'tükk, ühik; eeskuju, muster'; ÕS 1980: 101 eksemplar 'tükk, üksikese'; Tuksam 1939: 291 Exemplar 'eksemplar'
- Käsitlused: < sks Exemplar 'eksemplar' EKS 2019
- Läti keel: lt eksemplārs 'eksemplar' ELS 2015: 100
- Sugulaskeeled: sm eksemplaari 'eksemplar, tükk, ühik' Mägiste 1931: 29; lv eksemplar 'eksemplar / eksemplārs' LELS 2012: 58
eskadron, eskadroni 'ratsaväeüksus' < sks Eskadron 'id.', vrd vn эскадрон 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *eskadrōn, -i 'Eskadron'; Grenzstein 1884: 30 eskadron (Eskadron) 'sõawäe jagu, 125 meest ja hobust'; Wiedemann 1893: 103, 177 *eskadrōn, -i 'Eskadron'; *kadrōn, -i 'Escadron'; EÕS 1925: 63 eskadron 'ratsaväeline ühik (Schwadron)'; ÕS 1980: 116 eskadron 'sõj (ratsaväeüksus)'; Tuksam 1939: 288 Eskadron 'eskadron'
- Käsitlused: < vn эскадрон 'eskadron' EKS 2019
- Läti keel: lt eskadrons 'eskadron' ELS 2015: 120
- Sugulaskeeled: sm eskadroona 'sõj eskadron' Mägiste 1931: 38; vdj eskadrooni 'eskadron / эскадрон' VKS: 219
kalor, kalori 'energiaühik' < sks Kalorie 'id.'
- Esmamaining: EKÕS 1918
- Eesti leksikonid: EKÕS 1918 kalor 'süsteemiväline soojushulga ühik'; EÕS 1925: 169 kalor 'füüs soojuseühik (Kalorie)'; ÕS 1980: 229 kalor 'füüs soojusühik'; Tuksam 1939: 540 Kalorie 'soojushulga ühik'
- Käsitlused: < sks Kalorie 'kalor' EKS 2019
- Läti keel: lt kalorija 'kalor' ELS 2015: 247
- Sugulaskeeled: sm kalori [1888] < rts kalori Häkkinen 2004: 331
miil2, miili 'pikkusmõõt' < asks mîle 'id.'
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
- Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
- Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
- Sugulaskeeled: vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730
prikk2, priki 'purjelaev' < sks Brigg 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: priig : `priigi 'kahemastiline raapurjekas' Kuu; prikk : prigi 'kahemastiline purjekas' Kuu Hlj; prigi VNg Vai; prikk : priki Jäm Rei Phl Mar Hää EMS VII: 750
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 965 *prikk : priki 'Brickschif'; ÕS 1980: 535 prikk 'raapurjedega kahemastiline purjekas'; Mereleksikon 1996: 332 prikk < hol prik
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Brigg [brig] 'Zweimaster (Seemannspr.)'
- Käsitlused: < sks Brigg 'Brickschiff, zweimastiges Segelboot' EEW 1982: 2174; < sks Brigg 'prikk' EKS 2019
- Läti keel: lt briģis 'Brigg, ein kleines Schiff' Sehwers 1953: 17; lt briga 'Brigg' VLV 1944: 127; lt briga LELS 2012: 48
- Sugulaskeeled: sm priki (riki) [1863] 'kaksimastoinen purjealus / Brigg' < rts brigg [‹ ingl brig] SSA 2: 410; lv brik 'prikk / briga' LELS 2012: 48
sekund, sekundi 'ajaühik' < sks Sekunde 'id.'
- Esmamaining: Koli-ramat V 1854
- Vana kirjakeel: Koli-ramat V 1854: 8 Ta lennab Päikesse ümber 365 päwa 5 tunni 48 minnuti ja 48 sekundiga; Erlemann 1864: 101 täis noot on nenda pik (4 sekundi) ja mitte pikkem
- Murded: sekkund, -i '1/60 minutist' Lüg Vai; segu·nd, seeguńd, sekun, sigu·nd, siku·nd sporS; sekund (-ńd), -i sporL(`seekon Tõs); sekund, seku·ńd, seeguńd, sekut´, tsekuńd Kos JõeK JMd VJg Trm Kod KJn Hls; sekuńd, seekuńd, sekut´ 'sekund; kellapendel' Trv Hls T sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 *sēkund, -i 'Secunde'; ÕS 1980: 627 sekund 'aja-, nurga- ja kaaremõõdu ühik'; Tuksam 1939: 889 Sekunde 'sekund'
- Käsitlused: < sks Sekunde 'sekund' EEW 1982: 2748; EKS 2019
- Läti keel: lt sekunde 'Sekunde' VLV 1944: 474; lt sekunde 'sekund' ELS 2015: 771
- Sugulaskeeled: sm sekunti [1797] 'Sekunde' < rts sekund SSA 3: 166; lv zekund 'sekund / sekunde' LELS 2012: 376; vdj sekundi 'sekund / секунда' VKS: 1126
taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 344 kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; Gutslaff 1648: 90 Wannathaler 'Thalerus'; Gutslaff 1647-1657: 257 [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; Göseken 1660: 335 Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Hupel 1780: 277, 279 tader, -i d. 'der Thaler'; taler : taalri r. 'der Thaler'; Hupel 1818: 234, 235, 239 taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler : taalri r. d. 'Thaler'; Lunin 1853: 184, 187 taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler : taalri r. d. 'талеръ'
- Murded: `taaler : `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder : `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `talder : `taldri Kse Juu; `taader : `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder : tādri (P) '= tāler'; tālder : tāl´dri (P) '= tāler'; tāler : tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal'
- Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
- Käsitlused: < kasks dāler, dalder Liin 1964: 48; < asks da(a)ler Raun 1982: 168; < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler EEW 1982: 3025; < asks dāler, dalder ~ sks Taler EES 2012: 505
- Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] 'Taler' < kasks dāler Sehwers 1918: 22, 86, 145; lt dalderis, dãlderis 'Taler' < kasks dāler, dalder Sehwers 1953: 25
- Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] 'vanha rahayksikkö / Taler' < rts daler [‹ asksks da(a)ler] SSA 3: 248; SKES: 1186; lv dōldər < ee taalder SKES: 1186; lv dō̬ldə̑r 'taler' < vrd lt dālderis Kettunen 1938: 39; lv dǭldõr 'taaler / dālderis' LELS 2012: 53; vdj tanderi 'taaler (hõbemünt) / серебреник (монета)' VKS: 1266
viiruk, viiruki 'lõhnaaine (Gummi olibandum)' < kasks wî-rôk 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 423 Nemmat sahwat kihk sabast tullema, kulda ninck wyroki tohma; Stahl HHb II 1637: 14 wirock 'Weihrauch'; Stahl LS I 1641: 81 kudt wihrock 'wie Weihrauch'; Gutslaff 1648: 246 Sauwrocht /u 'Weyrauch'; Gutslaff 1647-1657: 221 weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; Göseken 1660: 95 wijrohk 'Weyruch'; VT kk 1690: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Vestring 1720-1730: 292 Wirook, -ki | Wiruk, -ki 'Weyrauch'; Helle 1732: 209 wirook 'der Weyrauch'; Piibel 1739 need maggusa haisoga rohhud, ja head selged wirukid; Hupel 1780: 314 wirok, wirook, wiruk, -i r. d. 'Weyrauch'; Lunin 1853: 231, 235 wirok, -i r. d. 'ладанъ, ѳимианъ'; würok, -i d. 'ладанъ; морщина'
- Murded: viiruk (viirok), -i S Mar Kse Pä Ris Juu Koe VJg Kod Pal Plt KJn Krk Puh San Plv; `viiruk : `viirugi Kuu Lüg; viirup, -i Kse Nõo
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1529, 1560 wīruk : wīruki 'Weihrauch'; wīrok : wīroki (d) '= wīruk'; wǖruk : wǖruki '= wīruk'; ÕS 1980: 790 viiruk 'suitsutamisel kasutatav lõhnaaine'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wî-rôk, -rik, -rek, wîrk 'Weihrauch'; Schiller-Lübben wîrôk 'Weihrauch'
- Käsitlused: < kasks wirôk Liin 1964: 40; < kasks wirōk EEW 1982: 3830; < kasks wî-rôk Ariste 1963: 109; Raun 1982: 203; Raag 1987: 323; < asks wirōk 'vaik lõhnaainena' EES 2012: 604; EKS 2019
- Läti keel: lt vĩrãks [1587 Wyrock] 'Weihrauch' < kasks wīrok, wīrak Sehwers 1918: 31, 82, 165; lt vĩrãks, vĩraks, vĩruoks 'Weihrauch' < kasks wīrōk 'Weihrauch' Sehwers 1953: 159; vīraks 'Weihrauch' < kasks wîrôk, -rik, -rek Jordan 1995: 110
- Sugulaskeeled: lv vi’r, vīràk̀, vi’rrə̑z 'weihrauch' < kasks wīrōk Kettunen 1938: 489, 494; lv vīrak 'viiruk / vīraks' LELS 2012: 366
