Sõnastiku koostamine on toimunud pikema aja vältel mitmes etapis. Alustasin tööd 1993.–1994. aastal Alexander von Humboldti Fondi stipendiaadina Müncheni ülikoolis. Märksõnastiku koostamisel olen aluseks võtnud eesti ja soome etümoloogilised sõnaraamatud, lisades taustainfot eesti, saksa, läti, liivi, vadja, rootsi ja soome sõnaraamatuist ning uuemaist etümoloogilistest käsitlustest. Sõnakaartidele kogunenud keeleaines jõudis arvutisse Wordi failidena 1999. aastal. Kui Eesti Keele Instituudis oli 2010. aastaks valminud elektrooniline sõnastikusüsteem EELex, sisestasin oma materjali sellesse keskkonda. Ka ühendsõnastiku edasine täiendamine ning lõpuleviimine on toimunud pikema aja jooksul. Töö esimese osana valmis 2016. aastal veebiväljaanne „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ (https://eki.ee/dict/asl/) ja selle järjena 2024. aastal „Ülemsaksa laensõnad eesti keeles“ (https://eki.ee/dict/ysl/). Käesolev „Saksa laensõnad eesti keeles“ kujutab endast mõlemat osa hõlmavat ühendsõnastikku.
Kauast tööd on rahastanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“ ning Eesti Keele Instituut. Tehnilise toe eest on hoolitsenud Ülle Viks, Andres Loopmann, Ain Teesalu ja Indrek Hein. Keeleainese sisestamisjärgus olid abiks Esta Prangel ja Mari-Epp Tirkkonen. Väliskolleegide Eberhard Winkleri, Virve ja Raimo Raagi taustatugi võimaldas kasutada olulisi käsiraamatuid Göttingeni (2010) ja Uppsala ülikooli raamatukogus (2013).
Die Erstellung des Wörterbuchs erfolgte über einen längeren Zeitraum und in mehreren Etappen. Die Arbeit begann 1993–1994, als der Autor mit einem Stipendium der Alexander-von-Humboldt-Stiftung an der Universität München tätig war. Als Grundlage für die Erstellung des Stichwortverzeichnisses dienten estnische und finnische etymologische Wörterbücher, ergänzt durch Hintergrundinformationen aus Wörterbüchern der estnischen, deutschen, lettischen, livischen, wotischen, schwedischen und finnischen Sprache wie auch neuere etymologische Untersuchungen. Das auf Wortkarten gesammelte Sprachmaterial wurde 1999 in Word-Dateien überführt. Nachdem 2010 am Institut für Estnische Sprache das elektronische Wörterbuchsystem EELex fertiggestellt worden war, wurde das Material in dieses System übertragen. Die Weiterentwicklung und Fertigstellung des Gesamtwörterbuchs erfolgte ebenfalls über einen längeren Zeitraum. Als erster Teil wurde 2016 als Online-Publikation „Niederdeutsche Lehnwörter in der estnischen Sprache“ (https://eki.ee/dict/asl/) veröffentlicht, welcher 2024 die „Hochdeutschen Lehnwörter in der estnischen Sprache“ (https://eki.ee/dict/ysl/) nachfolgten. Das vorliegende Wörterbuch „Deutsche Lehnwörter in der estnischen Sprache“ stellt ein Gesamtwörterbuch dar, das beide Teile umfasst.
Die langjährige Arbeit wurde finanziert durch das staatliche Programm „Estnische Sprache und kulturelles Gedächtnis“ des Bildungs- und Wissenschaftsministeriums sowie durch das Institut für Estnische Sprache. Für technische Unterstützung sorgten Ülle Viks, Andres Loopmann, Ain Teesalu und Indrek Hein. In der Phase der Eingabe des Sprachmaterials halfen Esta Prangel und Mari-Epp Tirkkonen. Die Unterstützung durch die ausländischen Kollegen Eberhard Winkler sowie Virve und Raimo Raag ermöglichte den Zugang zu wichtigen Handbüchern in den Universitätsbibliotheken Göttingen (2010) und Uppsala (2013).
Sõnastik esitab ülevaate teadaolevaist saksa laensõnadest eesti keeles ja nende laenuallikaist. Saksa laenudena käsitletakse sõnu, mis on tulnud eesti keelde kas alam-, ülem- või baltisaksa keelest (või nende vahendusel). Kui üht usutavat laenuallikat esitada polnud võimalik, siis on viidatud kõige tõenäolisematele.
Sõnastik ei piirdu lihttüvede esitamisega. Sageli on kaasatud laentüvest tuletatud noomeneid ja verbe, mille esinemussagedus on suur.
Sõnaartikli ülesehitus on mõneti ebakonventsionaalne. Esmatähtsaks on peetud küll sõna algupära esiletoomist, selle etümoloogiat, kuid veenvuse huvides on lisatud hulk laenusuunda kinnitavat tõendusmaterjali, laiendamaks käsitlust nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.
Vertikaalse ehk ajalise mõõtme pakuvad eesti kirjakeele allikmaterjalid, kust nähtub laensõna eesti keelde tuleku, st esmase kirjapaneku ning juurdumise aeg. Sageli on see olnud pikem protsess, liiati kui laen pole tulnud tühjale kohale ja kui laensõna kinnistumisele on eelnenud muid valikuvõimalusi, sh omasõnad või kirjeldavad sõnaühendid. Keelde lisandunud laensõnale on võinud järgneda uusi laene mõnest teisest keelest, näiteks alamsaksa laenule (häälikuliselt identne) ülemsaksa laen. Nii mõnegi laentüve puhul on tagantjärele raske üheselt määratleda, kas see on pärit alamsaksa, rootsi või ülemsaksa keelest või on tegemist nende keelte enam-vähem samaaegse mõjuga.
Horisontaalse ehk geograafilise mõõtme pakuvad andmed eesti murretest, naaber- ja sugulaskeeltest, mis osutavad laensõnade leviku ulatusele. Tähelepanu fookuses on küll eesti keel, ent võimaluse korral on viidatud saksa laensõnade leidumusele ka läti keeles ning teistes läänemeresoome keeltes. Eesti murdeaines on sõnuti kaalukeeleks, kui tuleb eristada näiteks eeskätt rannikualadel levinud rootsi laene alamsaksa omadest, mille levikuala on enamasti laiaulatuslikum.
Das Wörterbuch gibt einen Überblick über die bekannten deutschen Lehnwörter in der estnischen Sprache und deren Lehnquellen. Als deutsche Lehnwörter werden Begriffe betrachtet, die aus der nieder-, hoch- oder baltendeutschen Sprache ins Estnische gelangt sind (oder durch deren Vermittlung). Wenn keine eindeutig belegbare Lehnquelle angegeben werden kann, wird auf die wahrscheinlichsten hingewiesen.
Das Wörterbuch beschränkt sich nicht auf die Darstellung einfacher Wortstämme. Häufig sind auch von Lehnwörtern abgeleitete Nomen und Verben enthalten, deren Häufigkeit besonders groß ist.
Der Aufbau eines Wortartikels ist etwas unkonventionell. Hauptaugenmerk wird auf die Herkunft des Wortes, seine Etymologie, gelegt. Um die Nachvollziehbarkeit zu erhöhen, wird eine Vielzahl von Belegen hinzugefügt, die die Richtung des Entlehnungsvorgangs sowohl vertikal als auch horizontal erweitern.
Die vertikale (zeitliche) Dimension ergibt sich aus Quellen des Materials der estnischen Schriftsprache, aus denen hervorgeht, wann das Lehnwort in die estnische Sprache gelangt ist, d. h. wann es erstmals schriftlich festgehalten und eingebürgert wurde. Dieser Prozess war oft langwierig, insbesondere wenn das Lehnwort nicht „im Nichts“ entstand, sondern wenn seiner Einbürgerung andere Möglichkeiten, wie Wörter der eigenen Sprache oder beschreibende Wortverbindungen, vorangingen. Auf ein Lehnwort können auch neue Lehnwörter aus einer anderen Sprache folgen, z. B. ein hochdeutsches auf ein niederdeutsches (lautlich identisches) Lehnwort. Bei manchen Wortstämmen ist es im Nachhinein schwierig, eindeutig zu bestimmen, ob sie aus dem Niederdeutschen, Schwedischen oder Hochdeutschen stammen oder ob diese Sprachen einen gleichzeitigen Einfluss ausübten.
Die horizontale (geografische) Dimension ergibt sich aus den Daten über estnische Dialekte sowie über benachbarte und verwandte Sprachen, die auf die Verbreitung der Lehnwörter hinweisen. Der Schwerpunkt liegt im Wörterbuch zwar auf der estnischen Sprache, doch wird, falls möglich, auch das Vorkommen der entsprechenden deutschen Lehnwörter im Lettischen oder in anderen ostseefinnischen Sprachen angegeben. Die Belege aus estnischen Dialekten sind besonders wichtig, wenn es darum geht, beispielsweise vorwiegend in den Küstengebieten verbreitete schwedische Lehnwörter von niederdeutschen zu unterscheiden, deren Verbreitungsgebiet meist weiträumiger ist.
Sõnaartikkel algab märksõnaga poolpaksus kirjas. Käändsõnadel on lisatud omastav kääne ja pöördsõnadel ainsuse 1. pööre. Järgnevad sõna tähenduse seletus ning sõna tulenemise esitus alam- või ülemsaksa lähtesõna(de)st. Saksa lähtesõna järel on antud ka selle tähendusvaste, osutamaks, kas tähendus on laenamise käigus modifitseerunud või mitte. Näiteks:
Ein Wortartikel beginnt mit einem fettgedruckten Stichwort. Bei Substantiven wird der Genitiv und bei Verben die 1. Person Singular angegeben. Es folgen die Erklärung der Wortbedeutung und die Darstellung der Herkunft des Wortes aus dem jeweiligen nieder- oder hochdeutschen Ursprungswort. Nach dem deutschen Ursprungswort wird auch dessen Bedeutungsäquivalent angegeben, um zu verdeutlichen, ob sich die Bedeutung im Zuge der Entlehnung geändert hat oder nicht. Zum Beispiel:
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
paldruk, paldruki 'fig keretäis; kõhutäis' < vrd bsks Paltrock 'villasest riidest seelik'
pummeldama, pummeldan 'pidutsedes purjutama' < sks bummeln 'logelema, jõude olema'
Mitmele laenuallikale viitamine osutab, et sõna päritolu pole selge või pole see üheselt määratletav. Näiteks:
Hinweise auf mehrere Lehnquellen deuten darauf hin, dass die Herkunft des Wortes unklar oder nicht eindeutig bestimmbar ist. Zum Beispiel:
ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'
ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'
poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < asks bôshake, bôteshāke 'id.', sks Bootshaken 'id.', vrd rts båtshake 'id.'
Toomaks esile laenude iga ning levikut eesti keeles, esitatakse sõna teadaolev esmamaining publitseeritud allikais või arhiiviandmeis, esinemus vanas kirjakeeles ning levik eesti murretes. Näiteks märksõnal apteeker:
Zur Veranschaulichung von Alter und Verbreitung der Lehnwörter im Estnischen wird die bekannte Ersterwähnung (‘esmamaining‘) in veröffentlichten Quellen oder Archivdaten, das Vorkommen in der alten Schriftsprache (‘vana kirjakeel‘) sowie die Verbreitung in estnischen Dialekten (‘murded‘) angegeben. So beispielsweise beim Stichwort apteeker:
Hiljutised kordus- ja uustrükid XVI–XVII sajandi väljaannetest on oluliselt hõlbustanud vana kirjakeele näidete kaasamist ning vähendanud vajadust lehitseda rariteetseid esmatrükke. Murdenäited pärinevad „Eesti murrete sõnaraamatu“ ilmunud vihikuist (A–R) ja Eesti Keele Instituudi murdekartoteegist (R–Ü).
Sõnastikku on võetud eesti keeles juurdunud laensõnad, jättes kõrvale kunagised juhusliku iseloomuga laenud. Ajaliste orientiiridena on peetud silmas kaht piiritähist: leidumust Wiedemanni sõnaraamatus (1869) ja „Õigekeelsussõnaraamatus“ (1980). Näiteks märksõnal amet:
Neuere Nachdrucke und Neuauflagen von Publikationen des 16.–17. Jahrhunderts haben die Einbeziehung von Beispielen aus der alten Schriftsprache wesentlich erleichtert und die Notwendigkeit verringert, seltene Erstausgaben durchzublättern. Dialektbeispiele stammen aus den veröffentlichten Heften des „Wörterbuchs der estnischen Dialekte“ (A–R) sowie der Dialektkartei des Estnischen Sprachinstituts (R–Ü).
In das Wörterbuch wurden eingebürgerte Lehnwörter der estnischen Sprache aufgenommen, zufällig auftretende Entlehnungen in früheren Texten blieben jedoch unberücksichtigt. Als zeitliche Orientierungspunkte dienten zwei Meilensteine: das Auftreten im „Ehstnisch-deutschen Wörterbuch“ von Wiedemann (1869) und im „Õigekeelsussõnaraamat“ (‘Rechtschreibwörterbuch‘) (1980), gekennzeichnet als estnische Wörterbücher (‘eesti leksikonid‘). So beim Stichwort amet:
Sõnade määratlemisel (alam)saksa laenudeks on võetud arvesse nii saksa leksikonide andmeid kui ka etümoloogide seisukohti. Näiteks märksõnadel arst ja kreek:
Bei der Bestimmung von Wörtern als (nieder)deutsche Lehnwörter wurden sowohl die Angaben deutscher Wörterbücher (‘saksa leksikonid‘) als auch die Ansichten von Etymologen berücksichtigt (‘käsitlused‘). Beispielsweise bei den Stichwörtern arst und kreek:
Oluliseks on peetud eesti sõnalaenude kõrvutamist, eeskätt alamsaksa päritolu puhul, teiste läänemeresoome keelte (peamiselt liivi) ja läti keele andmetega. Näiteks märksõnadel apteeker ja käsper:
Besonderes Augenmerk wurde auf den Vergleich der Lehnwörter des Estnischen, insbesondere bei denen niederdeutschen Ursprungs, mit den Daten anderer ostseefinnischer Sprachen (hauptsächlich Livisch – ‘sugulaskeeled‘) sowie der lettischen Sprache (‘läti keel‘) gelegt. So bei den Stichwörtern apteeker und käsper:
Etümoloogia-, seletus- ning kakskeelsetest sõnastikest pärinev keeleaines on esitatud algupärasel kujul. Sõnaartikli lõpetavad vastastikused viited tuletusseostele (lühend vt) ning sünonüümiviited (lühend vrd):
Das aus etymologischen, erläuternden und zweisprachigen Wörterbüchern stammende Sprachmaterial wird in seiner Originalform dargestellt. Den Abschluss eines Wortartikels bilden interne Verweise auf Ableitungsbeziehungen (Abkürzung: vt) sowie Synonymverweise (Abkürzung: vrd):
| asks | alamsaksa keel | Niederdeutsch |
| balti | balti keeled | baltische Sprachen |
| bsks | baltisaksa keel | Baltendeutsch |
| dt. | Deutsch (’saksa keel’) | |
| ee | eesti keel | Estnisch |
| erts | eestirootsi keel | Estlandschwedisch |
| germ | germaani keeled | germanische Sprachen |
| gt | gooti keel | Gotisch |
| hisp | hispaania keel | Spanisch |
| hol | hollandi keel | Niederländisch |
| ingl | inglise keel | Englisch |
| is | isuri keel | Ingrisch |
| it | itaalia keel | Italienisch |
| kasks | keskalamsaksa keel | Mittelniederdeutsch |
| kr | kreeka keel | Griechisch |
| krj | karjala keel | Karelisch |
| krjA | Aunuse karjala keel | Olonetzisch |
| küsks | keskülemsaksa keel | Mittelhochdeutsch |
| lad | ladina keel | Latein |
| lapi | api keeled = saami keeled | lappische = samische Sprachen |
| ld | leedu keel | Litauisch |
| lms | läänemeresoome keeled | ostseefinnische Sprachen |
| lpN | norralapi keel = põhjasaami keel | Nordsamisch in Norwegen |
| lt | läti keel | Lettisch |
| lv | liivi keel | Livisch |
| lvS | Salatsi liivi keel | Salis-Livisch |
| mnd. | Mittelniederdeutsch (’keskalamsaksa keel’) | |
| mndl. | Mittelniederländisch (’keskhollandi keel’) | |
| mt | muinastaani | Altdänisch |
| nd. | Niederdeutsch (’alamsaksa keel’) | |
| nor | norra keel | Norwegisch |
| pr | prantsuse keel | Französisch |
| rts | rootsi keel (1525– ) | Schwedisch (1525–) |
| saami | saami keeled | samische Sprachen |
| skand | skandinaavia keeled | skandinavische Sprachen |
| sks | saksa keel | Deutsch |
| slaavi | slaavi keeled | slawische Sprachen |
| sm | soome keel | Finnisch |
| sm-ugri | soome-ugri keeled | finno-ugrische Sprachen |
| valgevn | valgevene keel | Weißrussisch |
| vdj | vadja keel | Wotisch |
| vn | vene keel | Russisch |
| vps | vepsa keel | Wepsisch |
| vrts | vanarootsi keel (–1526) | Altschwedisch (–1526) |
| EKI MK | Eesti Keele Instituudi murdekartoteek | Dialektkartei des Instituts für Estnische Sprache |
| eL | lõunaeesti murded | südestnische Dialekte |
| eP | põhjaeesti murded | nordestnische Dialekte |
| Ha | Harjumaa | |
| Hi | Hiiumaa | |
| I | idamurre | Ostdialekt |
| Jä | Järvamaa | |
| K | keskmurre | Zentraldialekt |
| KLõ | keskmurde lõunaosa | südlicher Teil des Zentraldialekts |
| KPõ | keskmurde põhjaosa | nördlicher Teil des Zentraldialekts |
| L | läänemurre | Westdialekt |
| Lä | Läänemaa | |
| M | Mulgi murre | Mulgi-Dialekt |
| Pä | Pärnumaa | |
| R | rannikumurre | nordöstlicher Küstendialekt |
| RId | rannikumurde idaosa | östlicher Teil des Küstendialekts |
| S | saarte murre | Inseldialekt |
| Sa | Saaremaa | |
| T | Tartu murre | Tartu-Dialekt |
| TLä | Tartu murde lääneosa | westlicher Teil des Tartu-Dialekts |
| TaPõ | Põhja-Tartumaa | |
| V | Võru murre | Võru-Dialekt |
| ViK | Virumaa keskmurde osa | Teil des Zentraldialekts in Virumaa |
| VId | Võru murde idaosa | östlicher Teil des Võru-Dialekts |
| VlPõ | Põhja-Viljandimaa | |
| VLä | Võru murde lääneosa | westlicher Teil des Võru-Dialekts |
Wiedemann 1869/1893:
| A | Allentaken / Alutaguse |
| d. | der dörptsche Dialekt (’tartu keel’) |
| D | Dagö / Hiiumaa |
| H | Harrien / Harjumaa |
| J | Jerwen / Järvamaa |
| M | Mohn / Muhu |
| N | Nordküste Estlands / Põhja-Eesti rannikuala |
| NO | Nordostküste Estlands / Kirde-Eesti rannikuala |
| O | Oesel / Saaremaa |
| P | Pernauscher Kreis / Pärnumaa |
| Pp | Ufer des Peipussees / Peipsiveere |
| r. | der revalsche Dialekt (’tallinna keel’) |
| S | südlicher Theil des fellinschen Kreises / Lõuna-Viljandimaa |
| SW | Südwesten des revalestnischen Sprachgebietes / Edela-Eesti murdeala |
| W | Wiek / Virumaa |
| Wl | Wierland / Virumaa |
Hupel 1780, 1795, 1818:
| bl. | biblisch (’piiblikeelne sõna’) |
| E. | Estland / Eestimaa kubermang |
| K. | Kurland / Kuramaa kubermang |
| L. | Liefland / Liivimaa kubermang |
| lf. | liefländischer Dialekt (’baltisaksa Liivimaa murre’) |
| Plattd. | plattdeutsches Wort (’alamsaksa sõna’) |
| pöb. | pöbelhaft (’rahvalik’) |
| R. | Riga / Riia linn |
| scherz. | scherzhaft (’naljatlev’) |
| Schm. | Schmeichelwort (’meelitussõna’) |
| selt. | selten (’harva’) |
Amb – Ambla, Ann – Anna, Ans – Anseküla, Aud – Audru, Emm – Emmaste, Hag – Hageri, Han – Hanila, Har – Hargla, Hel – Helme, HJn – Harju-Jaani, Hlj – Haljala (R), HljK – Haljala (K), Hls – Halliste, HMd – Harju-Madise, Hää – Häädemeeste, Iis – Iisaku (I), IisK – Iisaku (K), IisR – Iisaku (R), Jaa – Jaani, JJn – Järva-Jaani, JMd – Järva-Madise, Juu – Juuru, Jõe – Jõelähtme (R), JõeK – Jõelähtme (K), Jõh – Jõhvi, Jäm – Jämaja, Jür – Jüri, Kaa – Kaarma, Kad – Kadrina, Kam – Kambja, Kan – Kanepi, Kei – Keila, Khk – Kihelkonna, Khn – Kihnu, Kir – Kirbla, KJn – Kolga-Jaani, Kod – Kodavere (I), KodT – Kodavere (T), Koe – Koeru, Kos – Kose, Kra – Kraasna, Krj – Karja, Krk – Karksi, Krl – Karula, Kse – Karuse, Ksi – Kursi, Kul – Kullamaaa, Kuu – Kuusalu (R), KuuK – Kuusalu (K), Kõp – Kõpu, Käi – Käina, Kär – Kärla, Lai – Laiuse, Lei – Leivu, Lih – Lihula, LNg – Lääne-Nigula, Lut – Lutsi, Lüg – Lüganuse, Mar – Martna, Mih – Mihkli, MMg – Maarja-Magdaleena, Muh – Muhu, Mus – Mustjala, Mär – Märjamaa, Nai – Naissaare, Nis – Nissi, Noa – Noarootsi, Nõo – Nõo, Ote – Otepää, Pai – Paide, Pal – Palamuse, Pee – Peetri, Pha – Püha, Phl – Pühalepa, Pil – Pilistvere, PJg – Pärnu-Jaagupi, Plt – Põltsamaa, Plv – Põlva, Pst – Paistu, Puh – Puhja, Pär – Pärnu, Pöi – Pöide, Rak – Rakvere, Ran – Rannu, Rap – Rapla, Rei – Reigi, Rid – Ridala, Ris – Risti, Rõn – Rõngu, Rõu – Rõuge, Räp – Räpina, Saa – Saarde, San – Sangaste, Se – Setu, Sim – Simuna, SJn – Suure-Jaani, TMr – Tartu-Maarja, Tor – Tori, Trm – Torma, Trv – Tarvastu, Tõs – Tõstamaa, Tür – Türi, Urv – Urvaste, Vai – Vaivara, Var – Varbla, Vas – Vastseliina, Vig – Vigala, Vil – Viljandi, VJg – Viru-Jaagupi, Vll – Valjala, VMr – Väike-Maarja, VNg – Viru-Nigula, Võn – Võnnu, Vän – Vändra, Äks – Äksi
EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek.
Deutschbaltisch 2019 = Deutschbaltisch-deutsch-estnisch-lettisches Wörterbuch. Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat. Koostanud Reet Bender, Anne Arold. Tartu-Tallinn. https://www.eki.ee/dict/bss/
DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. https://www.dwds.de/
EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat). Toimetajad Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo (etümoloogia), Tiia Valdre, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2019. https://www.eki.ee/dict/eks/
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. (E. K. S. Keeletoimkonna toimetused 5.) Koostanud Jaan Tammemägi. Tallinn. https://www.eki.ee/dict/qs1918/
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. Koostanud Kristiina Ross, Ahti Lohk, Eik Hermann, Inge Käsi, Maeve Leivo, Anu Pedaja-Hansen, Heiki Reila, Johanna Ross, Annika Viht. https://www.eki.ee/piibel/
Grimm, Jacob, Wilhelm Grimm. Deutsches Wörterbuch I–XXXII. Leipzig, 1854–1954. https://woerterbuchnetz.de/?sigle=DWB&lemid=A00001
Gutslaff 1648–1656 = Johannes Gutslaffi Uue Testamendi tõlke käsikiri (1648?–1656?). – https://www.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_guts_ut
Köbler, Gerhard 2014. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. 3. tr. https://www.koeblergerhard.de/mndwbhin.html
Piibel 1739 = Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna. Jummala armo läbbi meie Eesti-ma Kele Essimest korda üllespandud. Tallinn: Jakob Joan Köler, 1739. https://www.eki.ee/piibel/
Regilaul 2003–2016 = Eesti Regilaulude andmebaas. Koostanud Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu, 2003–2016. http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/
VAKK = Eesti vana kirjakeele korpus. Tartu Ülikool. https://vakk.ut.ee/
VAKS = Vana kirjakeele sõnastik (digi-VAKS). Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/vaks/
Virginius 1687–1690 = Andreas ja Adrian Virginiuse Vana Testamendi tõlke käsikiri 1687– 1690. https://www.eki.ee/piibel/
VL 2012 = Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes; Paet, Tiina; Rehemaa, Tuuli. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Peatoimetaja Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus, 2012. https://www.eki.ee/dict/vsl/
VT 1686 = Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament Ehck Jummala Pöhä Sönna. Riga, 1686. https://www.eki.ee/piibel/
Aalto, Iris, Elina Helkala 2015. Matkaopas keskiajan Suomeen. Jyväskylä: Atena.
Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Tallinn: Istandik.
Agenda 1834 = Agenda ehk Kässiramat Lutterusse Usso Ristirahwa Koggodustele Wennerikis. Tallinn: Lindforsi pärrijad.
Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903 = Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale. Tallinn: Uus Aeg, 1903.
Altof, Kaja 1987. Vaesed koolipoisid Tallinnas XVI sajandi teisel poolel. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik III. Koostanud Jüri Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 57–91.
Alvre, Paul 2001. Murde- ja rahvaluulekeelne sõna hingisti. – Keel ja Kirjandus 3, 190–192.
Ametivanne 1535 = Juramentum der Vndudeschen (pärast) 1535. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 61.
Ametivanne 1570 = Juramentum der Vndudeschen (umbes) 1570. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 79.
Ariste, Paul 1930. Mõnedest alamsaksa ja rootsi laenudest. – Eesti Keel 1, 7–12.
Ariste, Paul 1933. Alamsaksa keel ja eesti keele uurimine. – Eesti Keel 4/5, 129–133.
Ariste Paul 1933a. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. – (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XXIX: 3.) Tartu.
Ariste, Paul 1937. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel 5, 132–139.
Ariste, Paul 1938. Etümoloogiaid. – Eesti Keel 3/5, 92–97.
Ariste, Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. – (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVI.) Tartu, 1–63.
Ariste, Paul 1940a. Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles. – Eesti Keel 3/4, 108– 112.
Ariste, Paul 1940b. Töök. – Eesti Keel 1, 31–32.
Ariste, Paul 1958. Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 1, 25–33.
Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. 1963. Tallinn, 85–119.
Ariste, Paul 1966. Mõningaid sõnaseletusi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12. 1966. Tallinn: Eesti Raamat, 73–78.
Ariste, Paul 1972. Das Niederdeutsche im Estnischen. – Советское финно-угроведение VIII, 2, 91–98.
Ariste, Paul 1973. Нижненемецкие заимствования в ливском языке. – Советское финно-угроведение IX, 3, 175–178.
Ariste, Paul 1979. Germanische Lehnwörter in der wotischen Seemannsprache. – Советское финно-угроведение XV, 209–215.
Ariste, Paul 1980. Niederdeutsche Züge im Hochdeutschen von Heinrich Stahl. – Linguistica XII. Uurimusi germaani keelte sõnavara ja grammatika alalt. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 532.) Tartu, 3–7.
Ariste, Paul 1980a. Murjan. – Sõnasõel. (Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 5.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 51–57.
Ariste, Paul 1983. Mettima ehk mittima. – Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27. 1980/1981. Eesnimedest oskussõnadeni. Toimetanud Heino Ahven. Tallinn: Eesti Raamat, 43–45.
Ariste, Paul 1986. Vunts. – Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 7. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 37–45.
Arvelius, Friedrich Gustav 1782. Üks Kaunis Jutto ja Öppetusse-Ramat. Tallinn: Lindfors.
Arvelius, Friedrich Gustav 1787. Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse-Ramat. Teine Jaggo. Tallinn: Lindfors.
Arvelius, Friedrich Gustav 1790. Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat. Tallinn: Lindfors.
Awerbach 1589 = Tunnistus Sigismundus Awerbachile 1589. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 93–95.
Bentlin, Mikko 2008. Niederdeutsch-finnische Sprachkontakte. Der lexikalische Einfluß des Niederdeutschen auf die finnische Sprache während des Mittelalters und der frühen Neuzeit. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 256.) Helsinki.
Berg, Karl Ernst von 1811. Uus ABD ja Luggemisse Ramat. Perno: Gotthardt Markwardt.
Berghaus, Heinrich 1880. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Erster Band (A–H). Brandenburg: Adolph Müller’s Verlag.
Berghaus, Heinrich 1883. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Zweiter Band (J–N). Berlin: Verlag von R. Eisenschmidt.
Bergmann, Jaan 1879. Üleüldine ajalugu. 1. jagu. Wana aeg. Tartu: Schnakenburg.
Bilow, Aleksander 1884. Füsika. Narwa: A. Grigorjew.
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Boierus 1587 = Laurentius Boieruse käsikiri 1587–1595. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 89–92.
Brockmann 1637 = Reiner Brockmann. Teosed. Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000.
Brockmann 1638 = Reiner Brockmann. Teosed. Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000.
Brockmann 1639 = Reiner Brockmann. Teosed. Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000.
Brockmann 1643 = Reiner Brockmann. Teosed. Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000.
Dal 1955 = Владимир Даль, Толковый словарь живого великорусского языка I–IV. Москва: Государственное издатеьство иностранных и национальных словарей, 1955.
Eckfeldt 1864 = Kasulinne kögi- ja majapiddamisse-ramat, kedda wälja andnut on Liida Panck, makele seadnut Ferdinand Eckfeldt. Tartu: G. J. Karow.
EES 2012 = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
Eesti-Ma 1732 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Tähtraamat 1732. Aasta peäle. Tallinn: Joan Köler.
Eesti-Ma 1771 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1771. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1772 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1772. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1773 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1773. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1774 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1774. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1819 = Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Tähtramat 1819. Aasta peäle. Tarto: J. C. Schünmann.
Eesti-Ma 1821 = Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1821. Aasta peäle. Tallinn: Dullo.
Eesti-Ma 1825 = Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1825. Aasta peäle. Tallinn: Dullo.
Eestirahwa 1869 = Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo Laulud. [Koostanud Johann Voldemar Jannsen.] Wannemuine-seltsist wäljaantud. Tarto: H. Laakmann, 1869.
EEW 1982 = Mägiste, Julius. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982.
EH = Endzelīns, Jānis, Edīte Hauzenberga. Papildinājumi un labojumi K. Mǖlenbacha Latviešu valdas vārdnīcai I-II. Rīgā: Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds / Grāmatu apgāds 1934–1946.
EKirj 1927 = Killud ja dokumendid. Ilmatsalu koolmeistri ja „wölmerteri“ Kessi Petri palve kubernerile 1818. a. – Eesti Kirjandus 1, 62–63.
EKSS 1 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1. (A–J). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 2 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2. ( K ). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 3 = Eesti keele seletav sõnaraamat 3. (L–O). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 4 = Eesti keele seletav sõnaraamat 4. (P–R). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 5 = Eesti keele seletav sõnaraamat 5. (S–T). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 6 = Eesti keele seletav sõnaraamat 6. (U–Y). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKVTS 1997 = Ehasalu, Epp, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997.
ELS 2015 = Eesti-läti sõnaraamat. Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grinberga. Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Riga-Tallinn, 2015.
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J). Toimetanud Helmi Neetar, Ellen Niit, Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–1997.
EMS II = Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J–K). Toimetanud Anu Haak, Ellen Niit, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997–2001.
EMS III = Eesti murrete sõnaraamat. III köide (K). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001–2004.
EMS IV = Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2004–2008.
EMS V = Eesti murrete sõnaraamat. V köide (L–M). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Vilja Oja, Tiina Tärk, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2009–2015.
EMS VI = Eesti murrete sõnaraamat. VI köide (M–O). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2016–2019.
EMS VII = Eesti murrete sõnaraamat. VII köide (O–R). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2020–2023.
EMS VIII = Eesti murrete sõnaraamat. VIII köide (P–S). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2024–.
ERL 1937 = Eesti rahvaleksikon I (A – manustama). Peatoimetaja Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937–1940.
Erlemann, Andreas 1864. Musika öppetus: üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keigile laulo- ja mängo-söbradele. Tartu: H. Laakmann.
EWD 2005 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. 8. Auflage. München: Deutscher Taschenbuch Verlag, 2005.
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. I köide (A – Müü). (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Toimetaja Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.
EÕS 1930 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. II köide (N – Rio). (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Toimetaja Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930.
EÕS 1937 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. III köide (Ripp - Y). (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Toimetaja Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
Forselius 1694 = Põldvee, Aivar 2011. Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis. – Lugemise kunst. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 13. Koostanud Piret Lotman. Tallinn, 60–122.
Freundlich, Carl Wilhelm 1849. Pöllomehhe ait. Pärnu: F. W. Born.
Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks õppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.
Gildenmann, Berend 1849. Mailma made öppetus. Pernu: F. W. Borm.
Gildenmann 1850 = Kannatlikko Helena luggu. Tõlkinud Berend Gildenmann. Pärnu: W. Borm.
GMust 1948 = Must, Gustav. Einfluss der germanischen Sprachen auf den estnischen und finnischen Seefahrtwortschatz. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophischen Fakultät der Georg-August-Universität Göttingen.
Grenzstein, Ado 1883. Male-õpetus. Tartu: A. Grenzstein.
Grenzstein, Ado 1884. Eesti sõnaraamat. 1600 uut ja wõerast sõna. Tartu.
Grünthal, Riho 2015. Livonian at the crossroads of langugage contacts. – Junttila, Santeri (ed.) Contacts between the Baltic and Finnic languages. (Uralica Helsingiensia 7.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 97–150.
Gutslaff 1648 = Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Toimetanud Jaak Peebo. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool, 1998.
Gutslaff 1647–1657 = Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Koostanud Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Kaaspanustanud Lea Kõiv. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Göseken 1660 = Heinrich Göseken. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval 1660. (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts II. Fenno-Ugrica 3.) Herausgegeben und mit einer Einleitung versehen von A.-L. Värri Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.
Haak, Anu 1975. Saksa laensõnu eesti murretes. – Kodumurre 12. Tallinn: Eesti NSV TA Emakeele Selts, 94–98.
Haak, Anu 1976. Kas alam- või ülemsaksa laensõna? – Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 82–91.
Hagemeister 1790 = Nikolai Christoph von Hagemeister. Lühhikenne õppetus maa-rahwale. Tallinn: Iwersen ja Wemer, 1790.
Haljaspõld 1933 = Haljaspõld, Herbert 1933. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Eesti Kirjastus-Ühisus.
Haljaspõld 1937 = Haljaspõld, Herbert 1937. Suur võõrsõnade leksikon. Tallinn: Kirjastus Raamat.
Helle 1732 = Helle, Anton Thor. Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.
Henning 1824 = Uus Kögi- ja Kokka Ramat. Tõlkinud Carl Matthias Henning. Tallinn: P. C. G. Dullo.
Hermann, Karl August 1873. Suur Saksa-Prantsuse sõda aastal 1870 ja 1871. Tartu: H. Laakmann.
Hermann 1891 = Hermann, Karl August. Ajaleht Postimees. 1891.
Hinderling, Robert 1981. Die deutsch-estnischen Lehnwortbeziehungen im Rahmen einer europäischen Lehnwortgeographie. Wiesbaden: Otto Harrasowitz Verlag.
Holz, Otte Reinhold von 1816. Eestima Tallorahwa Kässo-Ramat. Tallinn: Minuthi lesk.
Holz, Otto Reinhold von 1817. Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks. Tallinn: J. H. Gressel.
Hornung 1693 = Hornung, Johann. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga 1693. – (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts III. Fenno-Ugrica 4.) Eingeleitet und herausgegeben von Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.
HuH 1654 = Hand-Hauß und Kirchen-Buch. Reval, 1654–1656. – Liin, Helgi 1964 : 60.
Hupel 1766 = Peter Ernst Wilde. Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse. Tõlkinud August Wilhelm Hupel. Faksiimiletrükk. Tallinn: Valgus, 1976.
Hupel 1771 = Peter Ernst Wilde. Arsti raamat. Eesti keelde ümbertöötanud August Wilhelm Hupel. Poltsamaal 1771. Aastal.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga-Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1795. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland. Nebst eingestreuten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.
Jakobson Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Esimene jagu. Tartu: H. Laakmann.
Jakobson, Carl Robert 1868. Weikene Geograafia ehk Maateaduse käsiraamat. Tartu: H. Laakmann.
Jakobson 1878 = Jakobson, Carl Robert. Ajaleht Sakala. 1878.
Jakobson 1879 = Jakobson, Carl Robert. Ajaleht Sakala. 1879.
Jannau, Otto August von 1857. Ma-rahwa Koddo-Arst. Tartu: H. Laakmann.
Jannsen, Johann Voldemar 1845. Sannumed pagganatest. Pernu: F. W. Borm.
Jannsen, Johann Voldemar 1849. Teine Sannumetoja aastal 1849. Tartu: H. Laakmann.
Jannsen 1857 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1857.
Jannsen 1858 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1858.
Jannsen 1859 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1859.
Jannsen 1860 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1860.
Jannsen 1861 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1861.
Jannsen 1862 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1862.
Jannsen 1864 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1864.
Jannsen 1865 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1865.
Jannsen 1866 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1866.
Jannsen 1867 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1867.
Jannsen 1868 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1868.
Jannsen 1869 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1869.
Jannsen 1870 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1870.
Jannsen 1871 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1871.
Jannsen 1872 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1872.
Jannsen 1874 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. Lisaleht. 1874.
Jannsen 1875 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1875.
Jannsen 1876 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1876.
Jannsen 1877 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. Lisaleht. 1877.
Jannsen 1878 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1878.
Jannsen 1879 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1879.
Jannsen 1880 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1880.
Johansen 1923 = Eestikeelsed palved Kullamaalt. (Wanemad Eesti kirjalised mälestusmärgid. Tallinna linna arhiiwi wäljaanded IV. järg.) Toimetanud Paul Johansen. Tallinn: Eestimaa Trükikoja Aktsia-Selts.
Johansen, Paul, Heinz von zur Mühlen 1973. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln–Wien: Bölau Verlag.
Jordan, Sabine 1995. Niederdeutsches im Lettischen. Untersuchungen zu den mittelniederdeutschen Lehnwörtern im Lettischen. (Westfählische Beiträge zur niederdeutschen Philologie 4.) Bielefeld: Verlag für Regionalgeschichte, 1995.
Kaja 1934 = Ajaleht Kaja. 1934.
Keemia 1914 = Keemia sõnastik. Petrogradi Eesti Üliõpilaste Selts. Tallinn: Ehrenpreis.
Kendla, Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 37.) Tallinn.
Kettunen 1938 = Kettunen, Lauri. Livisches Wörterbuch. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki, 1938.
Kihnu 2016 = Kihnu sõnaraamat. Koostanud Reene Leas, Reet Könninge, Silvi Murulauk, Ellen Niit. Toimetanud Karl Pajusalu, Jüri Viikberg. Kihnu-Pärnu-Tallinn-Tartu: EKSA, 2016.
Kingsepa 1939 = J. Salm, H. Põder, O. Lippmaa. Kingsepa ja pealsetegija käsiraamat. Tallinn: Kirjastus K.-Ühing „Oskusraamat“.
KIV 2017 = Kalnienas izloksnes vārdnīca 1–2. Rīga, 2017.
Kivimäe, Jüri 1985. Kaamel ja kalkun Tartus aastal 1534. – Eesti Loodus 1, 53–55.
Kivimäe, Jüri 2009. Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536–1542. – Keel ja Kirjandus 8–9, 583–594.
Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin-New York: Walter de Gruyter.
Kobolt, Erich 1931. Saksa laensõnu eesti käsitöölis-keeles. – Eesti Keel 5, 149–157.
Kobolt, Erich 1933. Saksa laensõnu eesti puusepakeeles. – Eesti Keel 5, 153–154.
Kobolt, Erich 1935. Eesti käsitööliskeele etümoloogilisest struktuurist. – Eesti Keel 4–6, 165–179.
Kobolt, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. (Schriften des Baltischen Historischen Komission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.
Koell 1535 = Wanradt-Koelli katekismus 1535. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 65–76.
Kohtuvanne 1600 = Kohtuvanne (umbes 1600). – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 96.
Koli-ramat I 1852 = Schwartz, Johan Georg 1852. Koli-ramat. Essimenne jaggo. Lühhikenne öppetus öigest kirjotamissest. Tallina kele murde järrele ümber kirjotanud E. F. Lossius. Tartu: H. Laakmann.
Koli-ramat III 1853 = Lossius, Eduard Friedrich 1853. Koli-ramat. Kolmas jaggo. Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on. Tartu: H. Laakmann.
Koli-ramat V 1854 = Koli-ramat. Wies jaggo. Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Tartu: H. Laakmann.
Koli-ramat VII 1858 = Koli-ramat. Seitsmes jaggo. Sündinud asjade juttustaminne. Tartu: H. Laakmann.
Koor, Jaan 1888. Koka-raamat 482 söögiwalmistamise õpetusega. Tartu: K. A. Hermann.
Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1840. Wina katk. Tartu: Lindforsi pär[rijad].
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1848. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1849. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on IV. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1850. Ma- ja Merre-piltid. Ehk immelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures. Riga.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1861. Sippelgas. Teine jagu. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1879. Kodutohter. Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitusi tehtama. Jurjev: Schnakenburg.
Kullamaa 1524 = Saareste, A. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel 1923, 4, 97–104; 5, 136–149.
Kullamaa käsikiri 1524 = Kullamaa vakuraamat 1524–1532. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 59–60.
Kunder, Juhan 1881. Looduse õpetus. Koolmeistritele ja koolidele. Teine raamat: Taimede riik. Tartu: Schnakenburg.
Kunder, Juhan 1885. Looduse õpetus. Kolmas raamat. Tartu: Schnakenburg.
Kuusalu 2019 = Kuusalu rannakeele sõnaraamat. Koostanud Piret Norvik, Heli Kendra. Toimetanud Vilja Oja. Tallinn: EKSA, 2019.
Kuusk, Andres 1908. Keemia algõpetus. Tartu: Postimees.
Kõmmus, Jegard 2016. Hiiumaa meremees jutustab I. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost. Koostaja ja toimetaja Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Eesti Rahva Muuseum. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kõrv, Jakob 1889. Wene-Eestikeele Sõnaraamat. Toimetanud J. A. Kõrw. Tallinn: H. Mathiesen, 1889–1896.
Käsu Hans 1706 = Käsu Hans. Kiri pastor Könik Köniksonile. – Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1529–1739. Välja andnud Albert Saareste ja A. R. Cederberg. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu, 1929–1931, 305.
Käsu Hans 1708 = Käsu Hans. Kaebelaul Tartu hävitamise puhul. – Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1529–1739. Välja andnud Albert Saareste ja A. R. Cederberg. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu, 1929–1931, 306–315.
Körber, Carl 1854. Koli-Ramat. Koli-Ramato kolmas jäggo. Tallinn: Lindforsi pär[rijad].
Kündja 1882 = Ajaleht Kündja. 1882.
Laanest, Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Lang, Sulla 1919 = Lang, J., Sulla O. 1919. Füüsika sõnastik. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Laulo-Ramat 1721 = Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Luterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud. Halle.
Laulo-Ramat 1727 = Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Luterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud. Halle.
Laumane, Benita 1973. Zivju nosaukumi latviešu valodā. Rīga: Zinātne.
LELS 2012 = Tiit-Rein Viitso, Valt Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Tartu-Riga 2012.
Lenz 1796 = Samuel Holst. Aija-Kalender, kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha. Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. Tartu: Grenzius, 1796.
LES 2015 = Läti-eesti sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015.
LHKroonika 1224 = Henriku Liivimaa kroonika (1224-1227). – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 52.
Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162. (Töid eesti filoloogia alalt I.) Tartu, 32–74.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
Liivimaa 1638 = Rebane, Hans. Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala 1. Kaguosa. Tartu, 1941.
LiiviTalu 1550 = Katkend Liivimaa talurahva õigusest. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 77.
Linda 1898 = Ajaleht Linda. 1898.
Lithander 1781 = Warg, Christina. Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele ülespandud on. Tõlkinud Johann Lithander. Tallinnas, trükkitud 1781. Aastal.
Luce 1812 = Johann Willem Luddi Ludse. Sarema Jutto raamat, teine jaggo. Perno: Gotthardt Marquardt, 1812.
Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 1813. Neue Wörter und Redensarten. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Erstes Heft. Pernau, 1813, lk 24–47.
Lunin 1853 = Эстонско-русскiй словарь, составленный по Гупелю Иваномъ Лунинымъ. Дерптъ: Типография вдовы Шюнмана и К. Маттисена.
Lübben 1888 = Lübben, August. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch von August Lübben. Nach dem Tode des Verfassers vollendet von Christoph Walther. Reprographischer Nachdruck. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1993.
Ma-rahwa 1845 = Ma-rahwa Kassulinne Kalender ehk Täht-ramat 1845. aasta peale. Toimetanud Nikolai David Hermann Mühlberg. Tartu: H. Laakmann.
Ma-Rahwa 1848 = Ma-rahwa Kassulinne Kalender ehk Täht-ramat 1848. aasta peäle. Tartu: H. Laakmann.
Ma-Rahwa 1856 = Maa-rahwa Kasuline Kalender ehk Täht-raamat 1856. aasta peale. Tartu: H. Laakmann.
Marpurg, Georg Gottfried 1805. Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tartolinas: trükkitud M. G. Grentsiusse man.
Masing, Otto Wilhelm 1816. Ehstnische Originalblätter für Deutsche. Dorpat: J. C. Schünmann.
Masing, Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Tartu: J. C. Schünmann.
Masing 1821 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1821. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1822 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1822. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1823 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1823. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1825 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1825. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing, Karl Johannes 1834. Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündinud asjad ja ellaw usk Jesusse Kristusse sisse. Pärnu: J. G. Marquart.
ME = Mīlenbahs, Kārlis 1923–1932. Latviešu valodas vārdnīca I–IV. Rediģējis, papildinājis, turpinājis J. Endzelīns. Rīgā: Izglītības ministrija.
Mereleksikon 1996 = Mereleksikon. Juhtivtoimetaja Olev Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
Metsmägi, Iris 2016. Tüve roobas ~ rööbas päritolust. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61. 2015. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 155–166.
MND HW I = Lasch, Agathe, Conrad Borchling. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A–F/V). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 1928–1956.
MND HW II: 1 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, fortgeführt von Gerhard Cordes, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 1: G – opperscherf. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW II: 2 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 2: opperschȫler– rüwsam. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW III = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Dritter Band: swâr – telderen. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2007.
Must, Mari 2000. Toimetanud Lembit Vaba. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Toimetanud Valdek Pall. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
Mäger, Mart 1976. Eesti kalanimetustest. – Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 91–95.
Mägiste, Julius 1930. Vanim eestikeelne trükkteos aastast 1535. – Eesti Kirjandus 10, 484–490.
Mägiste, Julius 1931. Soome-eesti sõnaraamat. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XIX.) Tartu.
Mäkeläinen, Osmo 1977. Sm. syömäri (hirsi), vir. söömer hansakaupan sanoja. – Virittäjä 3, 311–314.
Müller 1600–1606 = Habicht, Külli, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Müller 1600/2007 = Müller, Georg 2007. Jutluseraamat. Toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau, Siiri Ombler. Eesti mõttelugu 78. Tartu: Ilmamaa, 2007.
Niedersächsisches = Niedersächsisches Wörterbuch. Bände 1–4. (A – F/V). Neumünster: Wachholtz Verlag, 1953–1994.
Nirvi, Ruben E 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Nottbeck 1988 = 1001 Wort Baltisch. Gesammelt und herausgegeben von Berend von Nottbeck. 2. verbesserte Auflage. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik.
Olev, Kulno 1981. Inglise-eesti-vene meresõnastik. Tallinn: Valgus.
Olevik 1896 = Ajaleht Olevik. 1896.
Oma Maa 1884 = Ajaleht Oma Maa. 1884.
Paul 1956 = Deutsches Wörterbuch von Hermann Paul. Fünfte Auflage. Bearbeitet von Alfred Schirmer. Halle (Saale): Max Niemeyer Verlag.
Perno Postimees 1866 = Ajaleht Perno Postimees. 1866.
Perno Postimees 1867 = Ajaleht Perno Postimees. 1867.
Perno Postimees 1869 = Ajaleht Perno Postimees. 1869.
Perno Postimees 1871 = Ajaleht Perno Postimees. 1871.
Perno Postimees 1879 = Ajaleht Perno Postimees. 1879.
Perno Postimees 1881 = Ajaleht Perno Postimees. 1881.
Plattdeutsch = Plattdeutsch-Hochdeutsches Wörterbuch. Bearbeitet von Wolfgang Lindow. 4., überarbeitete Auflage. Institut für Niederdeutsche Sprache. Bremen: Verlag Schuster Leer, 1993.
Postimees 1866 = Ajaleht Eesti Postimees. 1866.
Postimees 1882 = Ajaleht Eesti Postimees. 1882.
Postimees 1883 = Ajaleht Eesti Postimees. 1883.
Postimees 1886 = Ajaleht Eesti Postimees. 1886.
Postimees 1889 = Ajaleht Eesti Postimees. 1889.
Postimees 1891 = Ajaleht Eesti Postimees. 1891.
Postimees 1893 = Ajaleht Eesti Postimees. 1893.
Postimees 1898 = Ajaleht Eesti Postimees. 1898.
Postimees 1904 = Ajaleht Eesti Postimees. 1904.
Postimees 1910 = Ajaleht Eesti Postimees. 1910.
Raag, Raimo 1987. Mittelniederdeutsche und skandinavische Lehnwörter im Estnischen und Livischen. – Sprachkontakt in der Hanse. Aspekte des Sprachausgleichs im Ostsee- und Nordseeraum. Akten des 7. Internationalen Symposions über Sprachkontakt in Europa, Lübeck 1986. Hg. von P. Sture Ureland. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, 317–346.
Raag, Raimo 1988. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest – Keel ja Kirjandus 11, 655–664; 725–732.
Raag, Raimo 1992. Sõnavarakilde. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XI (1966–1990). Stockholm, 167–179.
Raag, Raimo 1997. Criteria for establishing Swedish lexical borrowings in Estonian. – Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der Rijksuniversiteit Groningen 21.–23. November 1996. Herausgeber Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Laszlo Honti, Paul van Linde, Osmo Nikkilä. Maastricht, 185–190.
Rahvaleht 1924 = Ajaleht Rahvaleht. 1924.
Raud, Villem 1940. Eesti vaak-sõna etümoloogiast. – Eesti Keel 6, 193–194.
Raun, Alo 1982. Eesti etümoloogiline teatmik. Rooma-Toronto: Maarjamaa.
Rosenplänter 1813 = Rosenplänter, Johann Heinrich 1813. Zweiter Beitrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten. - Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Erstes Heft. Pernau, 1813, lk 53–75.
Rossihnius 1632 = Kingisepp, Valve-Liivi, Külli Habicht, Külli Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
RPL 1876 = Ristirahwa Pühhapäwa leht. 1876
Rätsep, Huno 1983. Alamsaksa päritolu nimedest. – Sõnasõel 6. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 69–74.
Saareste, Albert 1922. Etümologilised märkused I. – Eesti Keel, 15–24.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. Analüüs. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis BVI.) Tartu.
Saareste I = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I. Stockholm: Vaba Eesti, 1958.
Saareste II = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Stockholm: Vaba Eesti, 1959.
Saareste III = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat III. Stockholm: Vaba Eesti, 1962.
Saareste IV = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat IV. Stockholm: Vaba Eesti, 1963.
Sakala 1884 = Ajaleht Sakala. 1884.
Sakala 1885 = Ajaleht Sakala. 1885.
Sakala 1887 = Ajaleht Sakala. 1887.
Saksen, Aleksander 1842. Lomisse Öppetusse-ramat. Tallinn: J. H. Gressel.
Salem, Margus 1890. Eesti-wene sõnaraamat. Эстско-русский словарь. Täiendanud ja läbi waatanud J. Kunder ja kooliõpetaja T. Kuusik. Tallinn: Th. Jakobson.
Sarmīte Balode, Ilga Jansone 2017. Kalnienas izloksnes vārdnica 1-2. Rīga.
Schiller-Lübben = Schiller, K. August Lübben. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen, 1875–1881.
Schleswig-Holstein = Schleswig-Holsteinisches Wörterbuch I–V. Hg. von Otto Mensing. Neumünster: Karl Wachholtz, 1927–1935.
Schlüter 1910 = Schlüter, Wolfgang. Über die Beeinflussung des Estnischen durch das Deutsche, mit besonderer Berücksichtigung des Niederdeutschen. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft für 1909. Jurjew-Dorpat, 1910, 1–45.
Schmidt 1816 = Johan Willem Luddi Ludse. Terwisse Katekismusse Ramat. Tõlkinud Kusto Hinrik Schmidt. Tallinn: J. H. Gressel, 1816.
Schüdlöffel, Gustav Heinrich 1843. Peter Pung, kaewandaja poeg. Tartu: H. Laakmann.
Schüdlöffel Gustav Heinrich 1844. Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal. Tartu: H. Laakmann.
Seemannsprache 1911 = Kluge, Friedrich 1911. Seemannsprache. Wortgeschichtliches Handbuch deutscher Schifferausdrücke älterer und neuerer Zeit. Halle an der Saale: Verlag der Buchhandlung des Waisenhauses.
Sehwers, Johann 1918. Die deutschen Lehnwörter im Lettischen. Inaugural-Dissertation zur Erlangung der Doktorwürde der hohen philosophischen Fakultät I der Universität Zürich. Zürich: Buchdruckerei Berichthaus.
Sehwers, Johannes 1953. Sprachlich-kulturhistorische Untersuchungen vornehmlich über den deutschen Einfluss im Lettischen. 2. Auflage. Berlin-Wiesbaden: Harrassowitz.
SESS 2003 = Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi-viro-suursanakirja. Eesti Keele Instituut / Kotimaisten kieleten tutkimuskeskus. Tallinn–Helsinki 2003.
SKES = Suomen kielen etymologinen sanakirja I–VII. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1955–1981.
SLW 2009 = Salis-livisches Wörterbuch. Hg. von Eberhard Winkler und Karl Pajusalu. Linguistica Uralica. (Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
SSA 1 = Suomen sanojen alkuperä 1 (A–K). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1992.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä 2 (L–P). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1995.
SSA 3 = Suomen sanojen alkuperä 3 (R–Ö). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 2000.
SSSS 1989 = Katara, Pekka; Schellbach-Kopra, Ingrid. Suomalais-saksalainen suursanakirja. Porvoo-Helsinki-Juva: Werner Söderström OY.
Stahl 1637 = Kikas, Kristel. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
Stahl HHb I 1632 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Erster Theil. Riga: Gerhard Schröder.
Stahl HHb II 1637 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Ander Theil. Revall: Christoff Reusner der älter.
Stahl HHb III 1638 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Dritter Theil. Revall: Chr. Reusners Sel. Nachgelassener Widwen Drückerey.
Stahl HHb IV 1638 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Vierter und Letzter Theil. Revall: Chr. Reusners Sel. Nachgelassener Widwen Drückerey.
Stahl LS I 1641 = Stahl, Heinrich. Leyen Spiegel I [Winter Theil]. Revall: Heinrich Westphal.
Stahl LS II 1649 = Stahl, Heinrich. Leyen Spiegel II [Sommer Theil]. Revall: Heinrich Westphal.
Suurkask, Anton 1908. Teadusline tasku sõnaraamat. Viljandi: A. Peet.
Suwwe Jaan 1841. Wenne südda ja Wenne hing. Perno: W. Borm.
SV 1978 = Svešvārdu vārdnīca. Izlabots un papildināts otrais izdevums. Rīga: Liesma, 1978.
Sõdurivanne 1697 = Saareste, Andrus. Eesti sõduri määrustik ja vandetekst a. 1697. – Virittäjä 1958, 175.
Zaitseva-Mullonen 1972 = Мария Зайцева, Мария Муллонен. Словарь вепсского языка. Ленинград: Наука.
Tallinna Linnaarhiiv 1408 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1415 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1421 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1458 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1463 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1481 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1489 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1503 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1514 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1532 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1538 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1518–1544 = Stackelberg, Baron F. 1927. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518– 544). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu: Matthiesen, lk 78–254.
Tallinna Linnaarhiiv 1544 = Tallinna turberaamat 1515–1626. I osa: Tekst. Das Revaler Geleitsbuch 1515–1626. I Teil: Text. Toim Nikolai Essen, Paul Johansen. Tallinn, 1939.
Tallinna Linnaarhiiv 1546 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1550 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 308.
Tallinna Linnaarhiiv 1553 = Altof 1987: 66–68.
Tallinna Linnaarhiiv 1557 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1559 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1561 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1567 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1570 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1571 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1583 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481– 490.
Tallinna Linnaarhiiv 1604 = Kala, Tiina 2017. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates. – Vana Tallinn 28 (32). Peatoimetaja Juhan Kreem. Tallinn, 57–82.
Tallinna Linnaarhiiv 1625 = Johansen, von zur Mühlen 1973: 481–490.
Tallinna Linnaarhiiv 1710 = Mägiste, Julius. Eesti soost Rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. – Tulimuld 1965, 4, 218–222.
Tallinna rae arveraamat 1583 = Kala, Tiina 2017. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates. – Vana Tallinn 28 (32). Peatoimetaja Juhan Kreem. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 57–82.
Tallorahwa 1824 = Tallorahwa kulutaja. 1824.
Tallorahwa 1857 = Tallorahwa Postimees. Tartu: H. Laakmann, 1857.
Tallorahwa 1859 = Tallorahwa Postimees. Tartu: H. Laakmann. 1859.
Talupoja vanne 1550 = Talupoja vanne (1550–1600). – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 78.
Tarto maa 1806 = Tarto maa rahwa Näddali-Leht. 1806.
Tartumaa 1582 = Eisen, Matthias Johann 1924. Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas 1582. – Eesti Keel 1 (1923), 4–10.
Tarvel 1998 = Tarvel, Enn 2013. Misjon ja usuvahetus Eestis ja Liivimaal 11.–13. sajandil keeleliste allikate põhjal. – Enn Tarvel. Ajalookimbatused. Tartu: Ilmamaa, 136–144.
Tiik, Leo 1963. Kes ja mis on mündrik? – Keel ja Kirjandus 7, 405–408.
Tiik, Leo 1964. Kust tuli eesti keelde rootskäär? – Keel ja Kirjandus 3, 146–148.
Treimann, Linda 1976. Prantsuse päritolu sõnu eesti 18. sajandi ilmalikus kirjanduses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 21. Tallinn, 51–69.
Tsvetkov 1922 = Tsvetkov, Dmitri. Vadja keele grammatika. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008.
Tuksam, Georg 1939 Saksa-eesti sõnaraamat. Tartu: Kirjastus Kool.
Tülk, Jakob 1881. Wiisika-õpetus Koolidele ja iga teaduse nõudjalle. Tartu: Schnakenburg.
Uibo, Udo 2007. Etümoloogilisi märkmeid I. – Keel ja Kirjandus 1, 51–58.
Uibo, Udo 2007a. Etümoloogilisi märkmeid II. – Keel ja Kirjandus 4, 305–312.
Uibo, Udo 2007b. Etümoloogilisi märkmeid IV. – Keel aja Kirjandus 12, 990–998.
Uibo, Udo 2008. Etümoloogilisi märkmeid V. – Keel ja Kirjandus 6, 459–467.
Uibo, Udo 2010. Etümoloogilisi märkmeid IX. – Keel ja Kirjandus 5, 370–376.
Uibo, Udo 2010a. Etümoloogilisi märkmeid X. – Keel ja Kirjandus 10, 758–764.
Uibo, Udo 2010b. Etümoloogilisi märkmeid XI. – Keel ja Kirjandus 12, 920–927.
Uibo, Udo 2013. Etümoloogilisi märkmeid XIV. – Keel ja Kirjandus 7, 529–535.
Uibo, Udo 2023. Naised, tehke mütsid kirjud ja prannidega. – Keel ja Kirjandus 10, 1007–1009.
Vaba, Lembit 1977. Läti laensõnad eesti keeles. Toimetanud Valmen Hallap. Tallinn: Valgus.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn–Tampere.
Vaba, Lembit 2000. Kahest sõnasisese Cm-järjendiga lõunaeesti baltismist. – Õdagumeresoomõ piirisüameq. Keskused läänemeresoome piiridel. Toimetanud Karl Pajusalu, Jüva Sullõv. (Võro Instituudi toimõndusõq 10.) Võro, 118–126.
Vaba, Lembit 2013. Need tüütud putukad. – Keelemees Raimo Raag 60. 20.08.2013. Toimetanud Tiina Södermann. (Eesti Keele Instituudi toimetised 15.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 105–128.
Vaba, Lembit 2016. Alternatiivseid etümoloogiaid II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 253–262.
Vaba, Lembit 2018. roobas – muinasteede kirjeldaja. – Keel ja Kirjandus 6, 481–490.
Vaba, Lembit 2020. Läti ja läänemeresoome keelekontaktid kalastussõnavara peeglis. – Keel ja Kirjandus 11, 993–998.
Valgus 1888 = Ajaleht Valgus. 1888.
Valguse Kalender 1889 = Walguse Kalender 1889. aastaks. Tallinn: H. Mathiesen.
Vana Kannel IV. Karksi vanad rahvalaulud I. Toimetanud Herbert Tampere. ENSV Riiklik Kirjandusmuuseum. Folkloristlik osakond. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1941.
Vana Kannel VI: 2. Haljala regilaulud. Koostanud Eduard Laugaste. Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.
VEKVM 1929–1931 = Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1529–1739. Välja andnud Albert Saareste ja A. R. Cederberg. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu, 1929–1931.
Vestring 1720–1730 = Vestring, Salomo Heinrich. Lexicon esthonico germanicum. Toimetaja Ellen Kaldjärv. Tartu, 1998.
Viikberg, Jüri 2012. Der Schuster und seine Leisten. Über die Terminologie der estnischen Schusterarbeit. – Lapponicae investigationes et uralicae. Festschrift zum 65. Geburtstag von Lars-Gunnar Larsson. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 82.) Hg. von Eberhard Winkler, Hans-Herman Bartens, Cornelius Hasselblatt. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag, 249–256.
Viikberg 2013 = Viikberg, Jüri 2013. Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 4–3, 205–231.
Viikberg 2014 = Viikberg, Jüri 2014. Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas. – Keel ja Kirjandus 10, 749–762.
Viikberg, Jüri 2014a. Jootraha. – Keel ja Kirjandus 4, 291–297.
Viikberg, Jüri 2015. Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast. aablat, oblaat, laat. – Keel ja Kirjandus 1, 41–48.
Viires, Ants 1960. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Viires, Ants 1969. Kuidas ahvist sai inimene. – Keel ja Kirjandus 6, 350–352.
Viires, Ants 1974. Eesti hoburakendi terminoloogia. – Centum. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 9. Toimetaja Heino Ahven. Tallinn: Valgus, 235–250.
Viires, Ants 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Teine trükk. Tallinn: Ilo.
Viitso, Tiit-Rein 2006. pagan, põrgu ja papp: kolm kristlikku terminit. – Keel ja Kirjandus 11, 894–902.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
VLV 1944 = Dravnieks, J. Vāciski latviska vārdnīca. Sestais iespiedums. Rīga: Technisko un praktisko rakstu apgāds, 1944.
VSS 1917 = Kettunen, Lauri. Virolais-suomalainen sanakirja. Helsinki: Otava, 1917.
VT kk 1690 = Vana Testamendi osaline tõlge ajavahemikust 1690–1701: II Moosese raamatu 28. peatükk. V Moosese raamatu 14. peatükk. – Cederberg, A. R., Saareste Albert 1927–1931. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts, 187–193; 193–196.
Vuorela, Toivo 1979. Kansanperinteen sanakirja. Porvoo-Helsinki-Juva.
VÕS 1933 = Muuk, Elmar. Väike õigekeelsussõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1933.
VÕS 1937 = Muuk, Elmar. Väike õigekeelsussõnaraamat. 6. trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1937.
Völker 1585 = Johannes Ambrosius Völckeri kirjutised 1585-1590. – Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997, 80–87.
Wallner, Rudolf 1929. Eesti Rahvarohtude Sõnastik. Käsiraamat apteekritele ja arstidele. Tallinn.
Wiedemann 1869 = Wiedemann, Ferdinand Johann. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg, 1869.
Wiedemann 1893 = Wiedemann, Ferdinand Johann. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus, 1973.
Willmann, Reedik Willem 1782. Juttud ja Teggud. Tallinn: Lindwors.
ÕS 1980 = Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull, Erich Raiet. Kolmas trükk. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1980.