|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kittel, kitli 'kerge töörõivas (muu riietuse peal)' < sks Kittel 'id.'
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 409 Kittel 'riid r., pik särk d.'; Hupel 1818: 446 Kittel 'riid, riit r., pik särk d.'
- Murded: kittel : `kitli (-le) 'kerge riietusese' Kuu Jõh sporeP Ran Rõn; `kit´li : `kitl´i Plt EMS III: 269
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1125 rüüd´ : rüi 'leiner Rock, Kittel'; pitk säŕk 'langer Rock, Kittel'; EÕS 1925: 227 kittel 'rüüd, üliriie'; ÕS 1980: 271 kittel; Tuksam 1939: 561 Kittel 'kittel, põllkuub, pealiskuub'
- Käsitlused: < sks Kittel 'kittel' EEW 1982: 854; EES 2012: 163; EKS 2019
- Läti keel: lt ķedele, ķedelis 'ein Frauenrock' < asks keddel 'ein Kittel; ein schlechtes, grobes leinenes Oberkleid gemeiner Leute beiderlei Geschlechte' Sehwers 1953: 62; lt ķitelis 'kittel' ELS 2015: 298
kursus, kursuse 'õppeaine; õppeaste' < sks Kursus 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1871
- Vana kirjakeel: Jannsen 1871 12. V: Kursus nimmetakse sedda aega, kus üht õppetust õppiatega järgemöda läbbi weetakse
- Murded: `kursus 'lühiajalised õpingud' Kuu VNg Lüg sporS Mär Kse Tõs Tor HMd I Plt San Vas; kurssus Juu Kad VJg Kad KJn; `kurssus Lüg Rei; `kursuss (-śs) Lüg Trv Krl Har Rõu Se; kursuss Puh EMS IV: 98
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 417 *kursus 'Cursus'; EÕS 1925: 297 kursus; ÕS 1980: 322 kursus; Tuksam 1939: 606 Kursus '[õpi-, õppe]kursus'
- Käsitlused: < sks Kursus 'kursus' EKS 2019
- Läti keel: lt kurss 'Kursus' VLV 1944: 320; lt kursi, kurss 'kursus' ELS 2015: 364
- Sugulaskeeled: sm kurssi 'vaihoarvo, oppijakso / Kurs, Kursus' < rts kurs [‹ sks Kurs] SSA 1: 451; lv kurs 'kursus / kurss' LELS 2012: 154; vdj kurssi 'kursus(ed) / курсы' VKS: 517
pigi, pigi 'immutusaine' < kasks pik 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 263 Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; Stahl LS I 1641: 400 Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; Gutslaff 1648: 230 Pick 'Pech'; Gutslaff 1648-1656 wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; Göseken 1660: 319 picki 'Pech pix'; Helle 1732: 322 piggi 'Pech'; Piibel 1739 seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; Hupel 1780: 241 piggi r. d. 'Pech'; Hupel 1818: 180, 181 piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; Lunin 1853: 139, 140 piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
- Murded: pigi : pigi R eP eL; pügi sporSa EMS VII: 401
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi : pigi 'Pech'; pikk : piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'
- Käsitlused: < kasks pek, pik Liin 1964: 54; < kasks pik 'Pech' EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; < asks pik 'pigi' EES 2012: 364; EKS 2019
- Läti keel: lt piķis 'Pech' < kasks pik 'Pech' Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88; piķis, piks 'Pech' < kasks pik Jordan 1995: 81
- Sugulaskeeled: sm piki [1637] 'Pech'; is piki; vdj piki < rts bick, pick [‹ kasks pik] SSA 2: 360; SKES: 2013; lv pik < lt piķis SSA 2: 360; lv pik̄ 'pech' < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ 'mit pech beschmieren' Kettunen 1938: 289; lv pik 'pigi / piķis' LELS 2012: 241; vdj piki 'pigi / чёрная смола, вар' VKS: 917; is piɢi 'pigi' Laanest 1997: 146
piik1, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < asks pîk 'id.'
- Murded: piik (`piiki) : `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik : piigi Khn Hää EMS VII: 423; piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris EMS VII: 425
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
- Käsitlused: < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' GMust 1948: 44, 86; < sks Pike ~ rts pik EEW 1982: 2023; < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' EES 2012: 366
- Läti keel: lt pĩķis, spĩķis 'Pike' Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89; lt spiẽķis 'der Stock; die Speiche' < kasks speke 'Speiche' ME: III: 1006
- Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Zinke, Spitze' < vur pijk 'kärki, piikki', asks pik 'kahvelin kärki' SSA 2: 353; lv pīkfal 'piikvall / pīķfalle' LELS 2012: 241; vdj piikvalli 'vall ~ tõsteköis / деррик-фал' VKS: 913
piik2, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; Piibel 1739 kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; Hupel 1780: 444 Pike 'odda r. d.; rääk d.'; Hupel 1818: 180 piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
- Murded: piik : piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´ : piigi Trv sporVLä; piik : `piigi R; peek : peegi Mar Mär EMS VII: 422
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi, pīga 'Pike, Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
- Käsitlused: < sks Pike 'piik' EKS 2019
- Läti keel: lt spĩķis 'ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett' < sks Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' Sehwers 1953: 116; lt pīķis 'Pike' VLV 1944: 395; lt pīķis 'piik' ELS 2015: 630
- Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Spitze'; is piikki; krj piikki 'pii, piikki, puikko, keppi, piena' < rts pijk 'kärki, piikki', rts spik 'naula'; vdj piiki < ee SSA 2: 353; lv pīk 'oda, piik / piķis' LELS 2012: 241; vdj pikka, pikki 'piik, oda / пика, копьё' VKS: 913
pott2, poti 'kaardimast' < asks pot 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: potti : potti 'poti, pada (kaardimast)' Lüg; pot´t (-tt) : poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se EMS VII: 714
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'; Hupel 1795: 178 Pott (Plattd.) 'st. Topf, pöb.'
- Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2157; < vrd kasks pot 'pada', ee pada Raun 1982: 127; < ee pada [rahvaetüm seostus] EES 2012: 383; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm pata 'pada, pott (kaardimängus)' Mägiste 1931: 394; lv padā 'pada, poti (kaardimängus) / pīķis (kāršu spēlē)' LELS 2012: 223; vdj pata 'poti, pada (kaardimängus) / пики (карточная масть)' VKS: 889
- Vrd pott1
