|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
- Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
- Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
- Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
- Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64
hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
- Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
- Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
- Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
- Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59
kolter, koltri 'tüüri käepide' < ? asks kolter 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 188 koltri pu P. 'der Stiel am Steuerruder'
- Murded: `koltribu 'paadi roolipuu' Mus EMS III: 515
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 368 kolter : kol´tri, koltre (I, P) 'Handhabe am Steuer'; kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer'; EÕS 1925: 249 kolter = kolterpuu 'tüüri-, käepide'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kolter 'ansa gubernaculi'; Köbler 2014 kolter 'Öse des Steuerruders ?'
- Käsitlused: < vrd kol´tri-, kolter-puu 'Handhabe am Steuer' EEW 1982: 922
mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'
- Esmamaining: Stahl LS II 1649
- Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
- Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Mus Krj Pha Vll Pöi EMS V: 930
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
- Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < rts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143
memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 135 Mem, -me 'Die Mutter'; Hupel 1780: 216 mem, -me r. 'die Mutter'; Lunin 1853: 104 mem, -me r. 'мать, матушка'
- Murded: memm : `memme '(vana)ema' R; memm : memme eP eL EMS VI: 14
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm : memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' '(kasks mö̂me, mö̂ne)'; Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
- Käsitlused: < asks Memm(e) EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91; < asks memm(e) 'ema' [lstk] EES 2012: 280; EKS 2019
- Läti keel: lt mem̃ma, mem̃me 'Mutter' < asks memme, mämme 'Mutter' Sehwers 1953: 79
omlett, omleti 'munaroog' < sks Omelett 'id.', vrd rts omelett 'id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 539 Omelet dö Sjambong 'Omelete de Jambon'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 783 *omelet, -i 'Pfannkuchen'; EÕS 1930: 650 omelett 'kok munakook'; ÕS 1980: 475 omlett 'kok munaroog'; Tuksam 1939: 733 Omelett 'om[e]lett'
- Saksa leksikonid: Kluge: 516 Omelett 'eine Eierspeise'
- Käsitlused: < rts omelett 'omlett' Treiman 1976: 59; < sks Omelett, Omelette 'omlett' EKS 2019
- Läti keel: lt omlete 'omlett' ELS 2015: 580
- Sugulaskeeled: sm omeletti [1883 omletti] < rts omelett Häkkinen 2004: 826
ood, oodi 'ülistuslaul' < sks Ode 'id.'
- Esmamaining: EKÕS 1918
- Eesti leksikonid: EKÕS 1918 ood; EÕS 1930: 652 ood 'ülemlaul'; ÕS 1980: 476 ood 'kirj pidulik luuletus, ülistuslaul'; Tuksam 1939: 729 Ode 'ood, ülemlaul'
- Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ode 'feierliches Gedicht'
- Käsitlused: < sks Ode 'ood' EKS 2019
- Läti keel: lt ōda 'Ode' VLV 1944: 383; lt oda 'ood' ELS 2015: 581
- Sugulaskeeled: sm oodi [1884] < kr ōdḗ Häkkinen 2004: 831
öös, öösi 'aas; augu ääris' < asks öse 'id.'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 149 ösike 'ein Schleifgen'; Hupel 1780: 439 wastowotja r.; wastus r. d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; Hupel 1780: 229 ösikenne r. 'ein Schleifchen'; Lunin 1853: 124 ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
- Murded: üös : `üösi R(ües VNg IisR); öös : öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫź : ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös : öösi 'aas, silmus; saapasilm'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
- Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; < asks ose 'ringikujuline käepide; aas' EES 2012: 634; EKS 2019
- Läti keel: lt iẽzes '(metallene) Ösen' < sks Ösen Sehwers 1918: 63, 68; lt ẽze 'Öse, Schlinge' < asks ö̃s 'Schlinge' Sehwers 1953: 34
