[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ahv, ahvi 'troopikametsades elav imetaja' < sks Affe 'id.'

Esmamaining: Masing 1818
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Pertike 'Affe'; Göseken 1660: 103 pertick/ u 'Affe'; Helle 1732: 156 pertik 'der Affe'; Hupel 1780: 233 pärdik d. 'der Affe'; Masing 1818: 133 Ahw seisab .. selle wahhe peäl, mis Jummal innimesse ja mõistmata lomade wahhele jätnud
Murded: ahv eP eL(ah´v, ahv´); ahav Kod; `ahv(i) R EMS I: 151
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 11 ahw : ahwi 'Affe'; ÕS 1980: 29 ahv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 affe 'Affe'; ape 'Affe; Narr'; Schiller-Lübben affe (für ape ist selten) 'Affe'; MND HW I affe 'Affe; übertragen als Schimpfwort'; Afferenlant 'Libia'; āpe 'Affe; auch Schimpfwort; Narr, Nachahmer'
Käsitlused: < kasks, sks EEW 1982: 35; < asks affe, sks Affe EES 2012: 46; < sks Affe 'ahv' Raun 1982: 2; EKS 2019
Läti keel: lt āpis 'Affe' < kasks āpe 'Affe' Sehwers 1953: 6
Sugulaskeeled: sm apina, apinja [1637] 'Affe' < mr apina, apinia, apinja [vrd kasks apinne] SSA 1: 79; Häkkinen 2004: 59; vdj abiźjana, oblizjana 'ahv / обезьяна' VKS: 100

kahvel1, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Läti keel: lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Jannsen 1859: 247 ja pango .. tümma linnase nartsuga kampreölli (Campheröhl) peäle
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < asks Klaufall 'id.'

Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus EMS III: 337; lousvall 'klauvall' Jõe EMS V: 463
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
Läti keel: lt klauvfalle LELS 2012: 126
Sugulaskeeled: lv klaufal 'klauvall / klauvfalle' LELS 2012: 126

kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe 'id.', vrd asks koffe 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 590 kui se piim selle Kohwiga on kedetud; Berg 1811: 96 seäl kaswab se kohwepu, se suhkro-roog, se poom-willa-pu; Luce 1812: 62 Se olli .. Jamaika maal nenda, kus kohwe kaswab; Hupel 1818: 94 kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; Masing 1818: 72 Kohwi pärris sündimisse paik on Arabia ma; Lunin 1853: 67 kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai EMS III: 452
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi : kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi : kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; ÕS 1980: 281 kohv
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe EEW 1982: 899; < asks Koffe(e), vrd vn kofe Raun 1982: 45; < vn кофе SSA 1: 274; < asks koffe 'Kaffe' EES 2012: 171; < sks Koffee 'kohv' EKS 2019
Läti keel: lt kapeja [1872] 'Kaffee' Sehwers 1953: 47; lt kafija LELS 2012: 99
Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1733 Caffe-huonen] 'Kaffee' < rts kaffe SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317; krj kohvi, koufei, koufi, koffi; krjA kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee SSA 1: 274; lv kaf̀fə̑ 'kaffee' Kettunen 1938: 100; lv kaffe 'kohv / kafija' LELS 2012: 99; vdj kofi, koffi 'kohv / кофе' VKS: 445; is kohviŋ karvain 'kohvipruun' Laanest 1997: 76

kohver, kohvri 'kastilaadne reisikott' < sks Koffer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 412 Koffer kohwer r., kohwre d.; Hupel 1818: 94 kohwer, -wri od. -wre r. d. 'Koffer'; Lunin 1853: 67 kohwer, -wri r. d. 'ящикъ, сундукъ, ларь'
Murded: `kohver : `kohvri (-re) 'riiete panipaik; reisikohver' R Rei L sporK Iis Trm Pal Lai Hls; `kohvri (`ku-) TLä Ote V; `kuhvre (-rõ) Räp Se EMS III: 453
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 *kohwer : kohwri, kohwre 'Koffer'; Grenzstein 1884: 62 kohwer (Koffer) 'reisikott, papist, nahast, riidest tehtud'; Wiedemann 1893: 328 *kohwer : kohwri, kohwre (kohwert, kuhwer) 'Koffer'; ÕS 1980: 281 kohver; Tuksam 1939: 572 Koffer 'kohver, sumadan'
Käsitlused: < sks Koffer 'kohver' EEW 1982: 899; Raun 1982: 45; EES 2012: 171; EKS 2019
Läti keel: lt kupare, kupars, kupure, kupurs 'ein hölzerner Kasten mit einem runden Deckel' < sks Koffer ME: II: 317; lt kupers, kuprs 'Koffer' < asks kuffer 'Koffer' Sehwers 1953: 61; lt koferis 'kohver' ELS 2015: 312

krabama, kraban '(järsku) haarama, kahmama' < vrd asks grabben 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krabama 'krahmama' R Lä KPõ I Plt Krl Har EMS III: 794
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabama, -ban 'packen, ergreifen'; ÕS 1980: 307 krabama 'krahmama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grabbelen 'greifen, raffen'; grabben 'greifen, raffen'
Käsitlused: < vrd ee kabama 'zusammenraffen, scharren' EEW 1982: 975; < ee [deskr], vrd kasks grabben Raun 1982: 50; EES 2012: 181; < asks grabben 'krahmama, kärmelt haarama' EKS 2019
Läti keel: lt grabelêt 'grabbeln' < asks grabbeln, bsks grabbeln 'mit den Fingern betasten, krauen' Sehwers 1953: 36
Sugulaskeeled: sm rapata [1615] 'ryöstää, tempaistaa / entreissen, an sich raffen' < rts rappa 'ryöstää, siepata' [‹ kasks rap(p)en 'ryöstää'] SSA 3: 49

kärpima1, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kört2, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

liiper1, liipri 'teritaja; lihvija' < asks sliper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liiper : `liipre 'libisti' Juu EMS V: 198; `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper : līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper : lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' EEW 1982: 1263, 1305
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' ME: III: 937; Sehwers 1953: 111
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen' < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74
Vt liipima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper1

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < asks merkatte 'id.', sks Meerkatze 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780: 428
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 428 määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; Hupel 1818: 132 määrkas : -kassi d. 'Meerkatze'; Lunin 1853: 98 määrkas, -si d. 'мартышка'
Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkaśs 'fig määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas EMS VI: 366; määrkatt Lüg Jõh EMS VI: 367
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kaśś : -kaśśi 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt kriimsilm, kasimatu laps'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze Viires 1969: 350; Raun 1982: 98; < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' EES 2012: 297
Läti keel: lt mẽrkaķis 'Meerkatze' < kasks mērkatte 'Meerkatze' Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; lt mērkaķis, mērkaķe 'die Meerkatze, der Affe' < kasks merkatte ME: II: 619
Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] 'Meerkatze' < rts markatta [‹ kasks merkatte] SSA 2: 149; lvS mer kaśś 'Meerkatze, Affe' SLW 2009: 120; lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš̄´, nǟr-kaš̄´ 'affe' < kasks merkatte Kettunen 1938: 220; lv mēr-kaš̄ 'Affe' Raag 1987: 328; lv nǟrkaš 'ahv / mērkaķis'; nǟrkaš 'määrkass / sušķis' LELS 2012: 206; vdj marakatti 'ahv, pärdik; määrkass / обезьяна, мартышка' VKS: 701

nabima, nabin 'napsama, haarama' < sks schnappen 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 14. V: röömsad lapsed olleksid nabbinud, naggo pissukessed pörsad erne kauno!
Murded: nabima '(kiiresti) haarama; ampsama' Kuu VNg Lüg Jõh Sa Muh sporL sporKPõ I Plt KJn M Nõo Kan EMS VI: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; ÕS 1980: 446 nabima 'kahmama, haarama'; Tuksam 1939: 860 schnappen 'kinni napsama, nabima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snabben, snappen 'schnappen; rasch mit dem Munde, dem Schnabel haschen nach; erschnappen, greifen, fassen'; snabbe 'Schnabel'; Schiller-Lübben snappen, snabben 'mit einem snap (= rasch) mit dem Munde, dem Schnabel etc. zugreifen und faßen'; MND HW III snabben, snappen 'mit dem Mund, Maul schnappen nach'
Käsitlused: < lms [deskr] ~ germ [sub nappama] EEW 1982: 1667; < kasks snabben Raun 1982: 100; < asks snabben 'kinni nabima, haarama, kahmama' EES 2012: 304; EKS 2019
Läti keel: lt snapât 'hastig und mit Lust essen (in der Kindersprache)' < ? kasks snappen, snabben ME: III: 972
Sugulaskeeled: sm napata [1580] 'siepata, kaapata / schnappen, (schnell) ergreifen' < rts nappa 'tärpätä, siepata, napata' SSA 2: 204; vdj napata 'napsata, haarata / цапать, хватать' VKS: 795

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

ohverdama, ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd mr offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

pahvima, pahvin 'auru või suitsu välja paiskama' < sks paffen 'id.'

Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 828 pahwerdama 'paffen, keuchen'; EÕS 1930: 682 pahvima '[piipu] popsima (paffen)'; ÕS 1980: 485 pahvima [suitsu]; Tuksam 1939: 739 paffen '[piipu] popsutama; pahvima'
Käsitlused: < sks paffen 'schmauchen', ? bsks paffern EEW 1982: 1890; < sks paffen [onom] Raun 1982: 114; < sks paffen 'popsutama; pahvima' EES 2012: 346; < sks paffen 'pahvima, kõvasti suitsetama' EKS 2019

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd kootspool

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

puhver, puhvri 'lööki leevendav seadis; vahelüli' < sks Puffer 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 977 *puhwer : puhwri 'Puffer, Pistol'; EÕS 1930: 851 puhver 'põkats'; ÕS 1980: 544 puhver; Tuksam 1939: 777 Puffer '(an Eisenbahnwagen) puhver, põkats'
Käsitlused: < sks Puffer 'puhver' EEW 1982: 2208; Raun 1982: 130; EKS 2019
Läti keel: lt buferis 'Puffer (am Eisenbahnwagen)' VLV 1944: 404; lt buferis 'puhver' ELS 2015: 667

saabel, saabli '(ratsaväelase) kõver mõõk' < sks Sabel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 265 sawli d. 'der Säbel'; Hupel 1818: 213 saawli d. 'der Säbel'; Suwwe Jaan 1841: 34 Kassakas tõmmas omma saable tuppest wälja; Lunin 1853: 165, 168 saawli d. 'сабля'; sabel d. 'сабля'; sawli d. 'сабля'
Murded: `saavel 'suur nuga' Pöi Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1122 sābel : sābli (sāwel) 'Säbel'; sāwel : sāwli (d), sāwli '= sābel'; EÕS 1925: 1219 saabel 'kõvermõõk (Kurzschwert, Säbel)'; ÕS 1980: 609 saabel 'kõver mõõk'; Tuksam 1939: 823 Säbel 'saabel (kõver) mõõk'
Saksa leksikonid: Paul 1956: 489 Säbel (früher auch Sabel) 'urspr. die vom Osten her übernommene gekrümmte Waffe'
Käsitlused: < sks Säbel ~ kasks sabel EEW 1982: 2640; < sks Sabel 'saabel' EKS 2019
Läti keel: lt sablis 'Säbel' < valgevn sabli Sehwers 1918: 7; lt šāblis 'der Säbel' < poola szabla ME: IV: 12
Sugulaskeeled: sm sapeli [1637] 'käyrä miekka / Säbel' < rts sabbel [‹ kasks sabel] SSA 3: 156; SKES: 970

sahver, sahvri 'toidu panipaik' < bsks Schafferei 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 387 [Rohga]Kammer '[Speise]Kammerpanarium'; Lithander 1781: 3 Sahwri kambride ja aitade sees; Hupel 1818: 214 sahwri kamber, -bri r. d. 'Schafferey, Kramzimmer'; Lunin 1853: 166 sahwri kamber r. d. 'кладовая, чуланъ'
Murded: `sahver : `sahvri (-e) R Muh Hi sporL K I M TLä; `sahber : `sahbri Mär Mih; `sahvri : `sahvri sporT V; `sahvrei Sa Khn Pä; `sahvreia Tõs; sahverei Var EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1640 sahwer : sahwri 'Schafferei'; Wiedemann 1893: 997 sahwre : sahwre (d) '= sahwer'; sahwer : sahwri (sahwre) 'Schafferei, Speisekammer'; EÕS 1937: 1239 sahver 'kambrik, käsi- ehk toidukamber (Speisekammer, Schafferei)'; ÕS 1980: 613 sahver
Saksa leksikonid: MND HW III schafferîe 'Gildefestlichkeit, Schaffermahlzeit'; Nottbeck 1988: 78 Schaffrei 'Speisekammer'
Käsitlused: < sks Schafferei EEW 1982: 2673; < bsks Schaff(e)rei 'sahver' Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019
Läti keel: lt šaparis, šaparijs 'Handkammer' < bsks Schafferie 'Schafferei, Speise-, Handkammer' Sehwers 1953: 129
Sugulaskeeled: sm kahveri 'komero, säilityshuone / (Vorrats)Kammer' < rts skaffer SSA 1: 274

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel 'id.', sks Tafel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; Göseken 1660: 94 Taffli 'Taffel'; Göseken 1660: 283 kusta tawelcken 'löschtaffel palimpsestus'; Helle 1732: 186 tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; Hupel 1780: 281 tawel H. 'die Tafel'; Hupel 1818: 238 tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; Lunin 1853: 187 tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
Murded: `tahvel : `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R eP M TLä Kam San(tahvel); `tahvli : `tahvli V; `tahvel : `tahli Vll; `tahpel : `tahpli Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli; tahwli : tahwli (d) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
Käsitlused: < kasks tafel, taffel Liin 1964: 54; < sks Tafel EEW 1982: 3046; < kasks taffel Raun 1982: 169; < asks tafel 'laud, tahvel, plaat' EES 2012: 509; EKS 2019
Läti keel: lt tãpele 'Tafel' < kasks tafele 'Tafel' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142; tāpele 'Tafel' < kasks taf(e)le, tafel Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] 'Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde' < rts, vrd mr tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' [‹ kasks tafele] SSA 3: 276; SKES: 1247; lv tō̬p̆piĺ 'tafel' < kasks tafele Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328; tǭpiļ 'tahvel / tāfele' LELS 2012: 328

vahvel, vahvli 'õhuke küpsetis; täidisega maiustus' < sks Waffel 'id.' [Variandi vohvel laenuallikaks on tõenäoliselt rootsi våffla.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4, 532 Pärmi Wahwlid; Sukro Wohwel kokid 'Zucker-Waffelkuchen'
Murded: `vahvel : `vahvle '(mõisa, linna) küpsis' Khk Kei Hel; `vahvel 'kindakude' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 *wahwel : wahwli 'Waffel'; wahwli-kōk, wahwel-kōk 'Waffel'; EÕS 1937: 1633 vahvel '(Waffel)'; ÕS 1980: 766 vahvel; Tuksam 1939: 1097 Waffel 'vahvel'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Waffel [vafḷ] 'Gebäck'; Waffel-isesen 'Waffeleisen zur Herstellung des Gebäcks'; Waffel-koken 'mit dem Waffeleisen gebackene Kuchen'
Käsitlused: < sks Waffel 'vahvel' [vohvel ‹ ? rts våffla] EEW 1982: 3643; < bsks Waffel Raun 1982: 195; < sks Waffel SSA 3: 467; < sks Waffel [‹ asks wafele, hol wafel] EKS 2019
Läti keel: lt vafele 'Waffel' VLV 1944: 625; lt vafele 'vahvel' ELS 2015: 970
Sugulaskeeled: sm vohveli (poffeli) [1826] < rts våffla 'vohveliraudassa paistettu ohukainen / Waffel' [‹ kasks wafel 'vohveli'] SSA 3: 467

vapp, vapi 'valdaja (suguvõsa) tunnus; relv' < kasks wâpen 'id.', sks Wappen 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 7 ∫e∫t needt wapit meije södda∫t ep ommat mitte leechalickut 'denn die Waffen vnser Ritterschaft sind nivht fleischlich'; Göseken 1660: 233 Wapen 'Helm'
Murded: vapp : vapi Khk Mär Tõs Tor Juu JMd Koe; vapp : vappi Jõe EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1447 *wapp : wapi 'Wappen'; Grenzstein 1884: 170 wapp (Wappen) 'mõne perekonna, seltsi, linna, riigi etc. iseäralik pilt, kuju, tundemärk, iseäranis kilbi pääl'; ÕS 1980: 774 vapp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wapen 'Rüstung, Waffen; Wappen'; Schiller-Lübben wapen 'Rüstung, Gewaffen; die einzelne Waffe; bewaffnete Mannen'
Käsitlused: < kasks wapen Liin 1964: 45; Liin 1968: 58; < sks Wappen, kasks wâpen 'Waffe, Wappen' EEW 1982: 3715; < sks Wappen (Pl.) Raun 1982: 198; < kasks wapen ~ sks Wappen, vrd rts vapen Raag 1987: 339, 341; < asks wapen 'relv; vapp' EES 2012: 591; < sks Wappen 'vapp' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm † vaapuna < mr vapn, vaapn 'ase, vaakuna' Häkkinen 2004: 1421

veebiliides @ veebihaldur