|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
pitsat, pitsati 'pitseri löömise vahend' < bsks Pitschaft 'id.' ~ vn печать 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 284 hoidsit se hauwda hoitite kahn n. panti se kiwi Petzeti ka kinni; Gutslaff 1648-1656 Ken meit Ka pitzati Kahn om kinnitanut; Göseken 1660: 293 pitzali 'Pitschafft'; Virginius 1687-1690 Kuninga Nimmel, ja pange Kuninga Pitsatiga kinni; Vestring 1720-1730: 182 Pitsat 'Das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsat, -i; pitseer, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
- Murded: pitsat, -i 'pitser; pitserivorm' Khk Vll Pöi Tor Hää; `pitsat R(`pitsak Kuu); pitsart Khk Mär Tõs JMd; petsat (-t´) Iis Kod Plt Trv Krk TLä San V(petsaht Plv) EMS VII: 542
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsal, -i (G) '= pitsat'; pitsar, -i (P); pitsart, -i (SO) '= pitsat'; pitser, -i '= pitsat'; pitsat, -i; pitser, -i 'Siegel, Petschaft'; EÕS 1925: 783 pitsat '(Siegel, Petschaft)'; ÕS 1980: 517 pitsat 'pitseri löömise vahend'; Tuksam 1939: 749 Petschaft 'pitsat'
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 173 Pitschaft 'das hört man zuweilen st. Petschaft'
- Käsitlused: < sks Petschaft, vn печать EEW 1982: 2086; < bsks Pitschaft ~ vvn печать Raun 1982: 123; < vn печать 'pitsat; pitser', sks Petschaft 'pitsat; pitser' EES 2012: 374
- Läti keel: lt pičape 'Petschaft' < sks Pitschaft 'Petschaft' Sehwers 1953: 88; lt spičapts, pičapts 'Petschaft' < bsks Pitschaft 'Petschaft' Sehwers 1953: 115
- Sugulaskeeled: vdj petsatti, petšatti 'pitsat, templijäljend / печать, отпечаток' VKS: 907
pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < asks pitzêr 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 182 Pitseri-märk 'Das Pitschafft'; Helle 1732: 159 pitser 'das Petschier'; pitseri-märk 'das Siegel'; Helle 1732: 322 pitseer 'das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsar, -i; pitseeri, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
- Murded: `pitser, -i VNg Lüg Jäm Khk Vll Mär Kse Tor Juu VJg Plt Krl(pit´ser); `pitsar : `pitsri (`pitsari) Rei Tõs Hää Ris Koe; pitsart : pitsardi Koe; petsar, -i Mar; `petsär, -i KJn; petser, -i M EMS VII: 543
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsēr : pitsēri '= pitsat'; pitsat : pitsati; pitser : pitseri 'Siegel, Petschaft'; pitsati-mäŕk 'Siegel'; ÕS 1980: 517 pitser 'pitsatijälg'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pitzêr 'Petschaft (auf dem Siegelring)'; MND HW II: 2 pitsêr (pitzer, pyttzser), piksêr, pinsêr, pitsêt, pitzîr, pitschîr 'kleines Siegel, Petschaft; Abdruck des Petschaft'
- Käsitlused: < kasks pitzeer 'Siegel' Liin 1964: 45; EEW 1982: 2086-87; SSA 2: 378; < kasks pitsêr Raun 1982: 123; < kasks pitzêr 'Siegel' ~ rts pitser Raag 1987: 338; < asks pitzeer 'pitsat (pitsatsõrmusel)' EES 2012: 374; EKS 2019
- Läti keel: lt spicêt 'einen Brief versiegeln' < vrd kasks pitzēr 'Petschaft auf dem Siegelring' Sehwers 1953: 115
- Sugulaskeeled: sm pitseeri [1787] 'sinetti, sinettilakka / Petschaft, Siegel(lack)' < rts pitser, pitscher 'sinetti, leimasin' [vrd kasks pitzeer] SSA 2: 378; SKES: 582
vooderdama, vooderdan 'vooderdisega katma' < asks vōderen 'id.', ee vooder
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 kingat woedrima kallewa kaas 'futtern die Schuh mit Lacken'; woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; Piibel 1739 sedda suurt kodda woderdas ta mändse puga; Hupel 1818: 289 wodertama r. d. 'unterfüttern; täfeln'; Lunin 1853: 232 wodertama r. d. 'подпивать, подкладывать; делать паркетъ'
- Murded: `vuoderdam(m)a '(laudadega) katma' R; vooderdama (oo-) Jäm Khk Muh Hi sporL; vooderdama (vuo-, vua-) sporKPõ I Äks Plt KJn SJn Trv TLä; (v)ooderteme Hls Krk; (v)oodõrdam(m)a V(-õmmõ Krl) EKI MK; `vuotrima '(palitut) vooderdama' VNg EKI MK; voodertama 'riidele voodrit panema' Trm; voodõrdama Rõu Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wōderdama, -dan 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; wōdertama, -tan '= wōderdama'; ÕS 1980: 798 vooderdama
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 voderen 'unter-, ausfüttern (Kleidung)'; Schiller-Lübben voderen (voren) 'unter-, ausfüttern'; MND HW I vôderen, vôdern 'füttern, ausfüttern, mit Futter, Pelz ausschlagen; unterfüttern'
- Käsitlused: < ee vooder EEW 1982: 3908
- Läti keel: lt uõderêt '(Kleider) füttern' < kasks vōderen 'füttern' Sehwers 1953: 148; lt vuoderêt 'füttern ein Kleid' < kasks vōderen 'füttern (ein Kleid)' Sehwers 1953: 160
- Sugulaskeeled: sm vuorata, vuorittaa 'laudoittaa; pehmustaa' < rts fodra 'varustaa suojuksella, pehmusteella' SSA 3: 475; SKES: 1822
- Vt vooder1
võltsima, võltsin 'valetama; väärendama' < asks valschen 'fälschen'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölskma /e 'Luegen'; Gutslaff 1647-1657: 225 Kunn nem. wolsckwat minnu perrast; VT 1686 nink keüme Pimmedän / sis wölsime / nink ei teh mitte Töttet; Hupel 1780: 315 wölsma d. 'lügen'; Hupel 1818: 290 wölsma d. 'lügen'; Lunin 1853: 233 wölsma d. 'лгать'
- Murded: `võl´tsima Tor Hää Saa Hag JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `võl´ssma eL(`võl´tsma Ran Nõo Rõn) EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´sima : wõl´sin; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; ÕS 1980: 803 võltsima
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 valschen 'fälschen'; velschen 'falschen, betrügen'; velscherie, velschinge 'Fälschung, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; MND HW I valschen 'fälschen'; velschen 'fälschen, verfälschen; verändern, falsch machen'; velschinge 'Fälschung, Betrug (erst im 16. Jh.)'; velschenêr(e), velschêr(e) 'Fälscher, Verfälscher, Betrüger, im bes. Falschmünzer'
- Käsitlused: < asks falschen Liin 1964: 45; < ee võlts EEW 1982: 3947; < kasks velschen 'fälschen', vrd rts förfalska Raag 1987: 337
- Sugulaskeeled: sm falskata, valskata [1580] 'pettää, syödä sanansa; väärentää; mennä rikki; vuotaa / hintergehen, fälschen; nachgeben, lecken' < mr falska 'väärentää; pettää, vietellä' [‹ kasks falschen] SSA 1: 111
- Vt võlts
