[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

korint, korindi 'tume seemneteta rosin' < sks Korinthe 'id.', vrd rts korint(er) 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 273 Korintid sünnib ka Soosti sisse panna
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 397 *kōrint, -i 'Korinthe'; EÕS 1925: 268 korint 'Korindi rosin'; ÕS 1980: 302 korint 'väike must rosin'; Tuksam 1939: 585 Korinthe 'korint (väike rosin)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 718 Korinthe 'kleine, schwarze Rosine'
Käsitlused: < rts korint(er) 'korint' Treiman 1976; < sks Korinthe 'korint' EKS 2019
Muud keeled: rts korint [1540] 'korint, väike seemneteta rosin' RES 2004: 496; lt korinte 'korint' ELS 2015: 336
Sugulaskeeled: sm korintti [1637 Corinther] 'pieni kivetön rusina / Korinthe' < vurts corinther SSA 1: 402

kulles, kullese 'konnavastne' < asks kule 'id.'

Murded: kulles, -e 'konnavastne, väike konnapoeg' sporSa EMS III: 1022
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 289 kulles 'zool konnapoeg (Kaulquappe)'; ÕS 1980: 317 kulles 'zool kahepaikse vastne'; Tuksam 1939: 552 Kaulquappe 'zool kulles, konnapoeg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 193 kule '(Kaul)quappe'; DWDS Kaulquappe 'im Wasser lebende, schwarze, kugelige Larve des Frosches'
Käsitlused: < asks kule 'konnakulles' Uibo 2007: 54-55; EES 2012: 190; EKS 2019

lagrits, lagritsa 'magusjuurest saadav magusaine' < sks Lakritze 'id.'

Esmamaining: Hupel 1771
Vana kirjakeel: Hupel 1771: 24 Panne üks jaggo lakritsi pu juurt; Masing 1822a: 324 Lakrits 'Lakritzensaft'
Murded: lagrits (lagrets) '(apteegiravim)' IisR Muh sporL Juu JMd VJg IPõ Plt KJn M Ran San sporV; `lakrits Kuu EMS IV: 811
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 489 lagrits : lagritsa 'Süssholtz, Lakritz'; Wiedemann 1893: 444 lagrits : lagritsa (lakrits) 'Süssholtz, Lakritz'; EÕS 1925: 348 lagrits '(Lakritzen, Süssholzsaft)'; ÕS 1980: 348 lagrits 'farm'; VL 2012 lagrits < sks Lakritze; Tuksam 1939: 610 Lakritze 'lagrits'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 761 Lakritze 'schwarze Masse aus eingedicktem Süßholzsaft'
Käsitlused: < sks Lakritz EEW 1982: 1203; < sks Lakritze(n) 'lagritsapõõsas' EES 2012: 221; < sks Lakritze 'lagrits' EKS 2019
Muud keeled: rts lakrits [16. saj] 'lagrits (magusaine)' RES 2004: 535; lt lakrica 'lagrits' ELS 2015: 405
Sugulaskeeled: sm lakritsi [1644 lakrijs] 'lakritsikasvin juuresta saatu uute; siitä tehty makeinen / Lakritze' < nrts lakrits [‹ kasks lackeritze] SSA 2: 42

† plakk1, plaki 'tint; lakk' < asks black 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Black/ i 'Black'; Göseken 1660: 141 mustlick 'black / Dinte'; Göseken 1660: 159 mustlick 'Dinte'; musterack 'Dintenfas'; Forselius 1694 plak; Helle 1732: 322 plak 'Black oder Dinte'; Helle 1732: 142 ramato must 'die Dinte'; Piibel 1739 ja minna kirjotasin ramato sisse plakkiga; Hupel 1780: 243 plak, -ki r. d. 'Dinte'; plak, -ki r. 'Lack'; Lunin 1853: 143 plak, -ki r. d. 'чернила; сургучъ'
Murded: plakk : plaki 'tint' Käi EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Tinte'; Hīna-plakk 'Tusche'; Wiedemann 1869: 936 tińdi-pot´t´ 'Tintenfass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 56 black '(schwarze) Dinte'; black-horn, black-krût, black-pulver 'Dintenfass (aus Horn); Dintenpulver; Dintenpulver'; Schiller-Lübben black 'schwarze Tinte'; blackhorn, blackkrût, blackpulver 'Tintenfaß aus Horn; Tintenpulver?; Tintenpulver'; MND HW I blak 'Tinte, Schwärze, schwarze Farbe'
Käsitlused: < kasks blak Liin 1964: 61; < kasks black EEW 1982: 2093
Muud keeled: rts bläck [1400-1425] 'tint' RES 2004: 132; lt blaka [1638 Blacka] 'Tinte' < kasks black 'Tinte' Sehwers 1918: 84, 143; Sehwers 1953: 13, 90
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [Agr] 'muste / Tinte' < vrts bläk SSA 2: 123; lv blak̄ 'siegellack' Kettunen 1938: 24

salamander, salamandri 'kahepaikne (Salamandra)' < sks Salamander 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1640 salamander, -dri 'Salamander'; EÕS 1937: 1247 salamander 'kahepaikne loom (Molch)'; ÕS 1980: 614 salamander 'zool kahepaikne'; Tuksam 1939: 825 Salamander 'salamander (loom)'
Saksa leksikonid: DWDS Salamander 'Schwanzlurch, der einen schlanken, eidechsenartigen Körper und einen rundlichen Schwanz hat'
Käsitlused: < sks Salamander 'salamander' EKS 2019
Muud keeled: rts salamander [14. või 15. saj] 'zool salamander; müt tulevaim' RES 2004: 882; lt salamandra 'Salamander' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm salamanteri [1644 salamandra] 'liskomainen pyrstösammakko / Salamander' < rts salamander, sks Salamander SSA 3: 147

tall, talli 'hoone, hrl hobuste elupaik' < kasks stal 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1532 Sittetal, Lauri; Tallinna Linnaarhiiv 1557 Zyttetalle, Zymen; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Talpoyß, Hanß '('Stalljunge')'; Müller 1600-1606: 347-348 sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; Stahl 1637: 116 Tal : talli∫t 'Stall'; Gutslaff 1648: 240 Talli 'Stall'; Göseken 1660: 94 Tall/ i 'Stall'; Göseken 1660: 321 Hobbose Talli 'Pferde-stall'; Vestring 1720-1730: 241 Tal, -li 'Der Pferde Stal'; Helle 1732: 185 tal 'der Pferde-Stall'; Helle 1732: 322 tal 'der Stall'; Helle 1732: 363 Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; Piibel 1739 Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; Hupel 1780: 279 tal, -li r. d. 'der Pferdestall'; Lunin 1853: 187 tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
Murded: tall : `talli R(`talli Vai); tal´l : talli eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´ : tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall; Tuksam 1939: 922 Stall 'laut; hobusetall'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 373 stal 'Stall'; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
Käsitlused: < kasks stal Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; EEW 1982: 3062; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; < asks stal 'tall, laut, kuur' EES 2012: 512; EKS 2019
Muud keeled: rts stall [13. saj] 'tall; sõidukite hoiukoht' RES 2004: 1010; lt stal̃lis [1638 Stallis] 'Stall' < kasks stal(l) Sehwers 1918: 28, 96, 160; lt stal̃lis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal(l) Sehwers 1953: 118; stallis, stalis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli] '(Pferde)stall' < rts, vrd vurts, nrts stall 'talli, pilttuu'; is talli 'talli; pilttuu'; krj talli; vdj talli < sm SSA 3: 263; lvS tal´ 'Stall' SLW 2009: 192; lv taĺ̄ 'stall' < kasks stal Kettunen 1938: 407; lv taļ 'laut, tall / kūts, stallis' LELS 2012: 317; vdj talli '(hobuse)tall / конюшня' VKS: 1262; is talli 'tall' Laanest 1997: 194

veebiliides @ veebihaldur