[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

† plakk1, plaki 'tint; lakk' < asks black 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Black/ i 'Black'; Göseken 1660: 141 mustlick 'black / Dinte'; Göseken 1660: 159 mustlick 'Dinte'; musterack 'Dintenfas'; Forselius 1694 plak; Helle 1732: 322 plak 'Black oder Dinte'; Helle 1732: 142 ramato must 'die Dinte'; Piibel 1739 ja minna kirjotasin ramato sisse plakkiga; Hupel 1780: 243 plak, -ki r. d. 'Dinte'; plak, -ki r. 'Lack'; Lunin 1853: 143 plak, -ki r. d. 'чернила; сургучъ'
Murded: plakk : plaki 'tint' Käi EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Tinte'; Hīna-plakk 'Tusche'; Wiedemann 1869: 936 tińdi-pot´t´ 'Tintenfass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 black '(schwarze) Dinte'; black-horn, black-krût, black-pulver 'Dintenfass (aus Horn); Dintenpulver; Dintenpulver'; Schiller-Lübben black 'schwarze Tinte'; blackhorn, blackkrût, blackpulver 'Tintenfaß aus Horn; Tintenpulver?; Tintenpulver'; MND HW I blak 'Tinte, Schwärze, schwarze Farbe'
Käsitlused: < kasks blak Liin 1964: 61; < kasks black EEW 1982: 2093
Läti keel: lt blaka [1638 Blacka] 'Tinte' < kasks black 'Tinte' Sehwers 1918: 84, 143; Sehwers 1953: 13, 90
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [Agr] 'muste / Tinte' < mr bläk SSA 2: 123; lv blak̄ 'siegellack' Kettunen 1938: 24

tall, talli 'hoone, hrl hobuste elupaik' < kasks stal 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1532 Sittetal, Lauri; Tallinna Linnaarhiiv 1557 Zyttetalle, Zymen; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Talpoyß, Hanß '('Stalljunge')'; Müller 1600-1606: 347-348 sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; Stahl 1637: 116 Tal : talli∫t 'Stall'; Gutslaff 1648: 240 Talli 'Stall'; Göseken 1660: 94 Tall/ i 'Stall'; Göseken 1660: 321 Hobbose Talli 'Pferde-stall'; Vestring 1720-1730: 241 Tal, -li 'Der Pferde Stal'; Helle 1732: 185 tal 'der Pferde-Stall'; Helle 1732: 322 tal 'der Stall'; Helle 1732: 363 Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; Piibel 1739 Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; Hupel 1780: 279 tal, -li r. d. 'der Pferdestall'; Lunin 1853: 187 tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
Murded: tall : `talli R(`talli Vai); tal´l : talli eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´ : tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
Käsitlused: < kasks stal Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; EEW 1982: 3062; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; < asks stal 'tall, laut, kuur' EES 2012: 512; EKS 2019
Läti keel: lt stal̃lis [1638 Stallis] 'Stall' < kasks stal(l) Sehwers 1918: 28, 96, 160; lt stal̃lis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal(l) Sehwers 1953: 118; stallis, stalis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli] '(Pferde)stall' < rts stall 'talli, pilttuu'; is talli 'talli; pilttuu'; krj talli; vdj talli < sm SSA 3: 263; lvS tal´ 'Stall' SLW 2009: 192; lv taĺ̄ 'stall' < kasks stal Kettunen 1938: 407; lv taļ 'laut, tall / kūts, stallis' LELS 2012: 317; vdj talli '(hobuse)tall / конюшня' VKS: 1262; is talli 'tall' Laanest 1997: 194