[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < asks Marten, Merten 'Martin'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mart : `mardi R; mart : mardi Hi; maŕt : mardi (-ŕ-) Sa Muh L Ha JJn Ann VMr Kad VJg Trm Lai VlPõ EMS V: 968; märt : märdi TLä Har Vas Lei EKI MK; `mäŕtnäpäiv 'mardipäev' Har VId EMS VI: 348
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 Maŕt : Maŕdi 'männl. Name'; Maŕdid, sańdi-Maŕdid, Maŕdi-sańdid 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; ÕS 1980: 408 mart 'folkl mardisant; kõnek mardipäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Merten 'Martin'; St. Mertensdach '10. November, bezeichnete früher den Anfang des Winters'; Schiller-Lübben Merten 'St. Mertensdach, 10. November, bezeichnete früher das Ende des Sommers'; MND HW II: 1 Merten, Marten 'Martin, der heilige Martin'
Käsitlused: < vrd asks Marten Raun 1982: 89
Sugulaskeeled: lv mar̄´`t 'Martin; vernummtes martinskind' Kettunen 1938: 217; lv maŗţ 'mart, mardisant / mārtindieņas ķekatnieks'; māŗţõdajāji, māŗţõdsaņţ 'mardisant / Mārtindieņas ķekatnieks' LELS 2012: 183

piilu|part, -pardi 'veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Läti keel: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

post|kaart, -kaardi 'posti teel saadetav kaart' < sks Postkarte 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 236 pośt-kārt 'Correspondenzkarte'; EÕS 1930: 816 postikaart; ÕS 1980: 531 postkaart; Tuksam 1939: 765 Postkarte 'postkaart'
Käsitlused: < sks Postkarte EEW 1982: 2154; EKS 2019
Läti keel: lt pastkarte 'postkaart' ELS 2015: 654
Sugulaskeeled: sm postikortti 'postkaart' Mägiste 1931: 418; lv postkǭrtõz 'postkaart / pastkarte' LELS 2012: 251

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'püha' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd mr sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

sant|laager, -laagri 'logeleja' < vrd sks Schand-Luder 'logeleja' [Oletatavasti rahvaetümoloogiline mugandus.]

Esmamaining: EÕS 1930
Murded: sańt`laager, -`laagre 'lodev, logeleja, allakäinud inimene' Emm Mar Vig Kse VJg Nõo Ote EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1262 santlaager 'logeleja, boheemlane (vabale ning muretule elule anduv kunstnik, kirjanik, üliõpilane)'; ÕS 1980: 618 santlaager 'logeleja'
Käsitlused: < vrd sks Schand-Luder Raun 1982: 152; < sks Schandluder 'liiderlik naine' EES 2012: 460

sark, sarga 'kirst, puusärk' < asks sark 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Kôlje Kirst /o 'Sarck'; Göseken 1660: 346 Surnukirst 'Sarch sandapila'; Piibel 1739 Ja kui ta liggi sai, hakkas temma pusarkist kinni
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1112 saŕk : saŕgi 'Sarg'; pū-saŕk (pū-säŕk) 'Sarg'; ÕS 1980: 619 sark 'puusärk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sark, sarik, sarek, sarke 'Sarg'; Schiller-Lübben sark (sarich), serk 'Sarg'; MND HW III sark (sarek, sarik), serk, sark(e) 'Totensarg, Sarkophag'
Käsitlused: < sks Sarg EEW 1982: 2707: nach dem Vorbilde von dt. Sarg gebildet; < kasks sark 'puusärk' Raun 1982: 153; < asks sark, serk 'puusärk' EES 2012: 461; EKS 2019
Läti keel: lt zãrks 'Sarg' < kasks sark 'Sarg' Sehwers 1918: 21, 165; Sehwers 1953: 162; lt zārks, zārgs 'Sarg' < kasks sark Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lv zārk̆ka 'sarg' < kasks sark Kettunen 1938: 399; lv zārka 'kirst, puusärk, sark / zārks' LELS 2012: 376

sort, sordi 'liik, laad; headusjärk' < sks Sorte 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 61 et ni mittme winapuije seltsin .. ka töistel sortille sesamma .. luggu woip olla; Frey 1806: 20 Rahha Sortid on meie Maal ehk höbbe- ehk wask-rahha.; Hupel 1818: 229 sort, -i r. d. selt. 'Sorte, Art'; Lunin 1853: 178 sort, -i r. d. 'сортъ, видъ, родъ'
Murded: sort : `sordi 'liik; tõug' Kuu Lüg Vai; sort (soŕt) : sordi S L KPõ I VlPõ M sporT V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1170 soŕt : soŕdi 'Sorte, Art'; EÕS 1937: 1426 sort '(Sorte)'; ÕS 1980: 652 sort; Tuksam 1939: 906 Sorte 'sort'
Käsitlused: < sks Sorte, vrd vn сорт EEW 1982: 2879; < sks Sorte 'sort; liik, laad' EES 2012: 484; EKS 2019
Läti keel: lt zarta 'die Sorte, die Rasse' ME: IV: 691; lt zorte, zurte 'Sorte' Sehwers 1953: 165
Sugulaskeeled: sm sortti [1697] 'laji, laatu / Sorte' < rts sort SSA 3: 103; lv zort 'sort / šķirne, suga, zorte' LELS 2012: 377; vdj sortta, sortti 'sort, liik / вид, сорт' VKS: 1170

sport, spordi 'kehakultuur, võistluslik kehaline tegevus' < sks Sport id.

Esmamaining: EÕS 1937
Murded: poŕt : pordi 'harrastus' Vll Jür Krk Nõo EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1431 sport; ÕS 1980: 655 sport; Tuksam 1939: 915 Sport 'sport'
Käsitlused: < sks Sport, vrd vn спорт EEW 1982: 2886; < sks Sport 'sport' EKS 2019
Läti keel: lt sports 'Sport' VLV 1944: 438; lt sports 'sport' ELS 2015: 803
Sugulaskeeled: lv sport 'sport / sports' LELS 2012: 303

vaart1, vaardi '(laeva)sõidutee, kiiluvesi' < asks vart 'id.', sks Fahrt 'id.'

Murded: vaart (vaert) : vaardi 'kiiluvesi; laevatee' Mus Pöi Muh Rid; vaard : vaardi Emm Phl; `vaardi VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 296 Fahrt 'sõit, reis; teekond'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vart 'Fahrt, Zug, Gang, Reise; Fahrweg, Zugang'
Käsitlused: < kasks vart 'Gang, Weg, Reise' GMust 1948: 63, 95; < asks vart 'käik, tee(kond)' ~ sks Fahrt 'sõit, reis' EES 2012: 583
Sugulaskeeled: lv vǭŗţ 'koos, siht, suund / virziens' LELS 2012: 370

vaart2, vaardi 'hoog, kiirus' < sks Fahrt 'sõit; sõidukiirus'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vaard, `vaardi 'hoog' R JõeK; vaard : vaardi Hi; vaart : vaardi Sa Muh L Ris; vaert : vaardi Khk Pöi; vaŕt : vardi Kaa Var Tõs Saa Jür Kad EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1465 wāŕt : wāŕdi (I, W) '(Fahrt?) schnelle Bewegung, Schuss'; EÕS 1937: 1627 vaart 'käik, sõit, hoog, kiirus'; ÕS 1980: 762 vaart 'kõnek hoog'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vart 'Bewegung, bes. eine eilige; Gelegenheit, Mal'; mit der vart 'plötzlich, sofort, auf der Stelle'
Käsitlused: < sks Fahrt 'Schwung, Anlauf' EEW 1982: 3608-3609; Raun 1982: 194; < sks Fahrt 'sõit; sõidukiirus; hoog' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm faartti, vaart(t)i [1786] 'vauhti / Schwung, Fahrt' < rts fart 'vauhti' SSA 1: 111; lv fō̬r̆ttə̑, pō̬rt̆tə̑ 'in fahrt' < sks fahrt Kettunen 1938: 54, 308

veebiliides @ veebihaldur