[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

napp1, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

puks, puksi '(ratta)puks; masina osa' < sks Buchse 'id.'

Murded: puks : puksi 'auguraud, vardakujuline torn' S Mar Han EMS VII: 824
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'Büchse, metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn näit ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss : pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
Käsitlused: < sks Buchse 'puks' EEW 1982: 2214; EKS 2019
Läti keel: lt bikse, rata bikse 'die Büchse des Rades' Sehwers 1953: 11; lt buksis 'Büchse des Rades' < bsks Buchse 'Büchse des Rades' Sehwers 1953: 20; lt bukse '(Muffe) Buchse' VLV 1944: 129
Sugulaskeeled: lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puss1

purk, purgi 'klaasanum' < bsks Burk(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: purk : `purgi Kuu Lüg Vai; puŕk : puŕgi (-r-) S sporL KPõ I Plt M TLä Rõn sporV EMS VII: 876
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *puŕk : puŕgi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burke 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
Käsitlused: < rts burk EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334; < bsks Purk ~ Burk Raun 1982: 131; < rts burk 'purk', bsks Burke 'klaaspurk' EES 2012: 395; < bsks Burk 'purk' [‹ rts burk] EKS 2019
Läti keel: lt burka 'purk' ELS 2015: 671
Sugulaskeeled: sm purkki [1826] 'tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot' < rts burk 'purkki' [vrt. asks bodik 'pieni astia'] SSA 2: 436

puss1, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

püss, püssi 'laskeriist, käsitulirelv' < kasks busse 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; Stahl 1637: 101 Püs : püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; Stahl 1637: 45; 98 pü∫∫irocht 'büch∫enpulver'; Gutslaff 1648: 232 püsse 'Rohr, Büchse'; Göseken 1660: 87, 150 Püß, -i 'Büchs'; Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Hornung 1693: 33 Püs : Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; Vestring 1720-1730: 191 Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; Helle 1732: 163 püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; Hupel 1780: 249 püs, -si r. d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; Hupel 1818: 194 püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; Lunin 1853: 150 püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
Murded: püss : `püssi (-ü) R; püśs : püśsi (-ss-) eP M T; püśs : püssü Khn San Urv; püśs : püssä San V EMS VIII: 108
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püśś : püśśi; püss : püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
Käsitlused: < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' Ariste 1963: 102; < kasks busse Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < kasks büsse, busse SSA 2: 451; SKES: 672; < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser Raag 1987: 338; < asks busse 'lasketoru, käsitulirelv' EES 2012: 408
Läti keel: lt bise [1644 büsse] 'Flinte, Büchse' Sehwers 1918: 56, 84, 143; bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' Sehwers 1953: 12; lt busa, buse 'Büchse (Gewehr)' < asks busse Sehwers 1953: 22; lt bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] 'ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse' < mr byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' [‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu']; is püssü; krj pyssy < sm SSA 2: 451; lvS püss 'Büchse, Flinte' SLW 2009: 161; lv bis̄ (büs̄) 'büchse, flinte, schiessgewehr' < kasks büsse Kettunen 1938: 23; lv bis 'püss / bise' LELS 2012: 44; vdj püssü 'püss / ружьё' VKS: 1016; is püssü 'püss' Laanest 1997: 161

rihvel, rihvli 'terav vagu, soon; kuulipüss' < sks Riffel 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 192 Rihwel Püs 'Das gezogene Rohr'; Hupel 1780: 249 rihwel püs r. d. 'ein gezogenes Rohr'
Murded: `rihvel : `rihvli 'kuulipüss' Jõe Hlj VNg JõeK; `riivel : `riivli (-le) Sa Khn Saa KJn EMS VIII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053 rihwel-püśś; rihwli-püśś 'Büchse, Flinte mit gezogenem Rohr'; EÕS 1930: 1098 rihvelpüss 'varema-aegne torusiseste rihvadega jahipüss (Reifel, geriffelte Büchse)'; ÕS 1980: 590 rihvel : hrl mitm rihvlid 'korrapärased väikesed süvendid (plekil, valtsidel)'; EKSS 4: 807 rihvel 'korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'; Tuksam 1939: 810 Riffelblech 'rihvelkard, -plekk'
Käsitlused: < sks Riffel EEW 1982: 2471; < sks Riffel 'rihvel(dus); linahari' EES 2012: 426; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm rihla 'Zug (im Lauf einer Feuerwaffe)' < rts räffla, rifla 'Büchse, Flinte' Bentlin 2008: 172

toos, toosi 'karp' < asks dōse 'id.', sks Dose 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 323 toos 'die Dose'; Piibel 1739 ja kirja-musta toos olli ta pusa külges; Hupel 1780: 287 toos, -i r. d. 'die Dose'; Lithander 1781: 614 siis woib neid ülle aasta pläk-Toside sees hoida; Hupel 1818: 250 toos, -i r. d. 'die Dose'; Lunin 1853: 198 toos, -i r. d. 'коробка, табакерка'
Murded: tuos : `tuosi R(`tuosi Vai); toes : toosi Sa Muh Lä Ris; toos (-ś) : toosi Hi sporLä PJg Tor; tooś : toosi (-uo-) Juu Kos JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Plt; tu̬u̬ś : toosi Hää Kod KJn Trv Pst Hls TLä Võn San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōź : tōzi 'Dose, Büchse, Futteral'; ÕS 1980: 719 toos
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Dōse, Dȫse 'Dose, Büchse, (kleine) Schachtel'
Käsitlused: < asks doos ~ sks Dose EEW 1982: 3233; < asks Doos Raun 1982: 179; < asks dose SSA 3: 310; < asks dōse ~ sks Dose 'toos, karp' EES 2012: 540
Läti keel: lt duõze Dose < asks dōs Sehwers 1953: 30
Sugulaskeeled: sm toosa [1751 tobak tååsa] 'rasia / Dose' < rts, vrd rts dåsa, dosa 'rasia' [‹ kasks dōse, asks dose] SSA 3: 310; lv dùo̯ž́ 'dose' < sks Kettunen 1938: 42; lv dōz 'toos / doze' LELS 2012: 50, 54; lv tsukkõrdūož 'suhkrutoos / cukurdoze' LELS 2012: 333

tutser, tutseri 'kärbik, käsirelv' < bsks Stutzer 'id.', vrd sks Stutzer 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tutser (tutsar, tutsel) 'revolver' M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1357 *tutser : tutseri, tut´sri 'Stutzer, Büchse mit grob gereifeltem Lauf'; Tuksam 1939: 951 stutzen 'kärpima, lühemaks lõikama'; Stutzer 'karabiin (lühike püss)'; Deutschbaltisch 2019 Stutzer 'wird eine Stutzbüchse genannt (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 233 Stutzer 'eine Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse'
Käsitlused: < vn штуцер 'vintsoonega lühike püss; kahe vintrauaga jahupüss' [märksõna tuts juures] EES 2012: 358
Läti keel: lt stuceris, stucere 'der Stutzen, eine Kugelbüchse' < bsks Stutzer 'eine Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' Sehwers 1953: 126; lt štucere 'kurze Kugelbüchse' < bsks Stutzer 'Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' Sehwers 1953: 140; lt karabīns 'Stutze (kurze Büchse)'

veebiliides @ veebihaldur