[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; SÕS 1948: 111 eliting '= roos (teat nahahaigus)'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Muud keeled: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

veimed, pl. veimede '(pruudi) kaasavara' < asks weme, wedeme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 502S Weime Kirst 'Braut Kasten'
Murded: `veimed (veimed) Nai Lüg L Rap JMd Tür Trm Pal Lai Kõp Vil; veime M KodT Rõn San; `väimed Iis; veemed Vig Pä Pil KJn SJn; `veime[vakk] (veime-) 'kaasavara' R S L sporK Trm MMg Lai M; veeme[vakk] Kul Vig Mih Tõs KJn; `väime[vakk] Hi Noa KPõ Iis Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486, 1470 weim : weime : pl. weimed 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; wäim : wäime '= weim'; ÕS 1980: 781 † veimed 'mitm mõrsja kingid pulmalistele'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 566 wedeme 'Wittum, Leibgedinge, bes. das, welches der Mann seiner Frau aussetzt; Dotation der Kirche'; Schiller-Lübben wedem(e), weme 'Dotation, bes. Dotation für die Kirche, geistliche Güter, spec. das Pfarrhaus'; EWD 2005: 1575 Wittum 'Brautgabe'
Käsitlused: < vrd kasks wedem(e), weme 'Dotation' Liin 1964: 65; < lms [vē-, vrd viima] EEW 1982: 3783; < kasks we(de)me 'kaasavara' Raun 1982: 201; < asks vede(me), weme 'and, annetus' EES 2012: 597; EKS 2019