[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Karpekeñe 'Schachtel'; Göseken 1660: 150, 271 karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; Göseken 1660: 598 Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; Hornung 1693: 28 Karp : Karbi : Acc. pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; Helle 1732: 108 karp 'die Schachtel'; Hupel 1780: 173 karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; Hupel 1818: 72 karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; Lunin 1853: 50 karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
Murded: kaŕp : karbi (-ŕ-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp : `karbi R EMS II: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; ÕS 1980: 240 karp
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
Käsitlused: < ? kasks karpe 'kast' Raun 1982: 32; < kasks karpe 'puinen kirstu' SSA 1: 316; < ? asks karpe 'puust kast' EES 2012: 133
Läti keel: lt kārba LELS 2012: 46
Sugulaskeeled: sm karppi [1745] 'puinen laatikko, rasia / Holzschachtel' < ee karp [‹ kasks karpe] SSA 1: 316; sm karppi < ee karp Bentlin 2008: 66-67; is karppa, karppi 'rasia'; vdj karppi 'rasia, koppa'; lv kaŕp, kärp 'puinen rasia, kotelo' SSA 1: 316; lv kar̄´`p 'Kästchen, Büchse'; kär̄`p, kar̄´`p 'hölzernes kästchen, schachtel' < ee karp Kettunen 1938: 107, 177; vdj karppi 'karp, toos / коробка' VKS: 395

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < asks kimme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kimm/ i 'Kihmen am Gefäß'
Murded: kimm : kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm : `kimmi Kuu; kimmes : `kimme Jõe Hlj EMS III: 146
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
Käsitlused: < asks kimm, kimming Liin 1964: 53; EES 2012: 156; < kasks kimm(e) EEW 1982: 829; SSA 1: 365
Läti keel: lt † ķimenes 'Kimmen, Zargen an Tonnen' < kasks kimme 'äußerster Rand' Sehwers 1918: 150; ķimene 'die Kimme: Einschnitt in den Dauben für den Boden' < kasks kimme ME: II: 381; lt ķimene(s), ķimini, ķimines 'die Kimme' < asks kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] 'puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel'; krj kimmi 'puuastian laitalautojen sauma' < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] SSA 1: 365; SKES: 195

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
Läti keel: lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

kumm1, kummi 'sump; kalakast' < asks kumme 'id.', vrd sks Kumme 'suur anum'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 124 kum 'der Fischkasten'; Hupel 1780: 194 kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
Murded: kumm : kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm : `kummi Lüg; kuḿm : kummi sporeL EMS IV: 14; koḿm : kommi 'käänivõrk' Ran EMS III: 528
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm : kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm : kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd sump'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter'; MND HW II: 1 kumis 'Fischbehälter'; Paul 1956: 352 Kumme 'nordd. große Schüssel, Napf'
Käsitlused: < kasks kom, kumme Liin 1964: 49; < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Liin 1968: 50; < ? lms EEW 1982: 1040; < kasks kum(me) '(anum)' Raun 1982: 55; < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' EES 2012: 191; EKS 2019
Läti keel: lt † kumbis 'Fischkumme' < kasks kumme 'rundes, tiefes Gefäß' Sehwers 1918: 46, 151; kumbis, kummis, kuma 'Fischkumme' < asks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Sehwers 1953: 60; kumbis 'die Fischbehälter im Wasser, die Fischkumme' < kasks kumme ME: II: 310
Sugulaskeeled: lv kum̄ 'kleine schüssel' < kasks kumme Kettunen 1938: 161

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

müüser, müüsri 'uhmer; mortiir' < kasks möser 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 91 möhr∫er : möh∫ri∫t 'mörsel'; Göseken 1660: 91 Mörsel 'Mörser'; Göseken 1660: 300 mörser 'morsel mortarium'; Helle 1732: 141 müser 'der Mörser'; Piibel 1739 möösri sees peneks toukaksid nuiaga; Hupel 1766: 128 öru sedda mösri sees; Hupel 1780: 218, 219 möser : möösri r. d. 'der Mörsel'; müser : müüsri r. 'der Mörsel'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees; Hupel 1818: 141 möisre d. 'der Mörsel'; Lunin 1853: 106, 107 möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser : mööstri r. d. 'иготь, ступка'
Murded: `müüser : `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu EMS VI: 429
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer : mǖźri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer : mǖźri (Wl, J); mǖzre : mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
Käsitlused: < kasks moser Liin 1964: 56; Raun 1982: 99; < sks Mörser EEW 1982: 1645; < asks moser 'müüser; mortiir' EES 2012: 302; < asks moser, moyser 'uhmer, müüser' EKS 2019
Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] 'Mörser' < kasks mö̃ser 'Mörser' Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] 'huhmar / Mörser' < rts mortel SSA 2: 172; sm mörssäri 'Kanone' < rts mörsare Bentlin 2008: 147; lv mìe̯zə̑r 'mörser' Kettunen 1938: 223; lv mīezõr, mīzõr 'müüser / piesta, miezeris' LELS 2012: 188, 191

napp1, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < mr bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

peilima, peilin 'vee sügavust mõõtma' < vrd asks peilen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `peilima 'laevaruumis vee sügavust mõõtma' Emm Hää EMS VII: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 *peilima, -lin 'peilen, abmessen, Beobachtung anstellen'; Salem 1890: 272 peilima 'отмѣривать'; ÕS 1980: 502 peilima 'suunda määrama, peiliga mõõtma'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegelen, peilen 'das Maß (den inneren Raum) eines Gefäßes bestimmen; dann überh. meßen mit dem Senkblei'; MND HW II: 2 pêgelen, peylen 'ein Hohlmaß an einem Gefäß festlegen; (Navigation:) abmessen, einen Kompaßkurs bestimmen'; Kluge: 534 peilen 'den Standort bestimmen'; Aus dem Niederdeutschen/Niederländischen übernommen als Ableitung zu Pegel in einer Lautvariante.
Käsitlused: < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers mit dem Senkblei untersuchen' GMust 1948: 65, 86; < sks peilen EEW 1982: 1978
Läti keel: lt peilēt 'peilida / peilõ' LELS 2012: 234
Sugulaskeeled: sm peilata [1798] 'suuntia; mitata veden syvyys (ruumassa) / peilen (Richtung; Wasserstand im Inneren eines Schiffes)' < rts pejla [‹ asks peilen] SSA 2: 330; lv peìlə̑ 'peilen' Kettunen 1938: 280; lv peilõ 'peilida / peilēt' LELS 2012: 234
Vt peil

pott1, poti 'anum, keedunõu' < kasks pot 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Potte, Hans; Müller 1600-1606: 272 v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; Rossihnius 1632: 288 ütte pot|seppa; Stahl LS I 1641: 106 Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; Gutslaff 1648: 231 padda 'Pott'; Gutslaff 1647-1657: 285 ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; Göseken 1660: 95 pott/ i 'Topff'; Göseken 1660: 415 pott 'topff'; potti sepp 'töpffer figulus'; Vestring 1720-1730: 188 Pot, -ti 'Der Topf'; Helle 1732: 161 pot 'der Topf, Pott'; Helle 1732: 322 pot 'der Topf'; Hupel 1780: 247 pot, -ti r. d. 'Topf, Pott'; Hupel 1818: 190 pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; Lunin 1853: 147 pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
Murded: pott : podi (potti) R; pot´t : poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL EMS VII: 713
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
Käsitlused: < kasks pot Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 127; < kasks pot, put Liin 1964: 56; < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2156; < asks pot, put 'pott, savipott; ahjupott; kaardimast' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt puods 'Topf; Kessel' < kasks pot, put Jordan 1995: 84; lt pods, katls 'pada, pott' LELS 2012: 223
Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1699 pottu] 'saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf' < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' [‹ kasks pot, put 'ruukku'] SSA 2: 406; lv pot̆´t´à 'topf; napf' Kettunen 1938: 306; lv poţā 'savipott / māla pods' LELS 2012: 251; vdj potti 'pott, anum / посуда, горшок' VKS: 956
Vrd pott2

puss1, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < mr bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'piklik nõu; ümar (laeva)kere'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rump : rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump : rumbi Ksi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump : rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
Käsitlused: < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' GMust 1948: 91; Liin 1968: 54; < ? kasks EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'; < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' EES 2012: 439; EKS 2019

toop, toobi 'jooginõu; mõõtühik' < kasks stôp 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öigket lohdit, öigket wackat, ninck öigket [t]ohpit; Göseken 1660: 94, 312 Toop/ i 'Stopff'; toopi 'nössel sextarius'; Hornung 1693: 27 Toop : tobi 'ein Stooff'; Vestring 1720-1730: 254 Toop, -bi 'Ein Stoof'; Helle 1732: 190 toop 'das Stohf'; Piibel 1739 kaks topi penest jahhust peab allati roa-ohwriks ollema; Hupel 1766: 4 osta siis ennesele üks toop ma wina; Hupel 1780: 287 toop, -i r. d. 'der Stoof'; Lithander 1781: 516 walla senna jure pool toopi rööska pima; Hupel 1818: 250 toop : tobi r. d. 'der Stoof'; Lunin 1853: 198 toop : tobi r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: tuop : `tuobi R; toop : toobi (-uo-) S L KPõ Iis Trm Äks Plt; tu̬u̬ṕ : toobi Hää Kod VlPõ eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōp : tōbi 'Stopf'; ÕS 1980: 719 toop
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôp 'Becher (ohne Fuss, in Eimerform); ein bestimmtes Mass'; Schiller-Lübben stôp (stôf) 'Becher (ohne Fuß, in Eimerform), als Gefäß für Milch; als bestimmtes Maß'; MND HW III stôp (stoip, stoop), stôpe 'Trinkbecher, meist aus Edelmetall; Hohlmaß, bes. Flüssigkeitsmaß für Wein, Met, Bier, Öl, Tran'
Käsitlused: < kasks stôp (stôf) Liin 1964: 48, 53; < kasks stôp EEW 1982: 3232; Raun 1982: 179; < asks stōp 'peeker; teatud mõõtühik' EES 2012: 539; EKS 2019
Läti keel: lt stuõps [1638 Stohps] 'Stof' < kasks stōp Sehwers 1918: 97, 161; stuõps 'Stof (Hohlmaß, etwas größer als 1 Liter)' < asks stōp 'ein bestimmtes Maß' Sehwers 1953: 127
Sugulaskeeled: sm tuoppi [Agr stopi] 'juoma-astia, haarikka; kannu, muki; vanha tilavuusmitta / Trinkgefäß, Seidel; Kanne, Becher; altes Hohlmaß' < mr stop 'tuoppi' [‹ kasks stōp] SSA 3: 330; SKES: 1409; krj tuoppi < sm; vdj tōppi < ee toop SKES: 1409; sm tuoppi 'Trinkgefäß, Kanne, Becher; altes Hohlmaß' < asks stôp ~ vur stop Bentlin 2008: 193; lvS tuop Stof SLW 2009: 202; lv tùo̯`p, stùo̯`p 'stof' < kasks stôp Kettunen 1938: 384; lv stūop 'toop / stops' LELS 2012: 305; lv tūop '(Riia) toop (1,32 l) / stops' LELS 2012: 339; vdj tooppi 'toop / штоф' VKS: 1297

triiki 'pilgeni (täis), ääretasa' < asks strîk-vul, striken-vul 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `triiki R Jäm Hi Lä Ha JMd VJg I Äks Plt Ran sporV; `riiki Sa Pä KJn SJn Vil Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīk : trīgi 'Streichen'; trīki täiź 'gestrichen voll, bis an den Rand voll'; EÕS 1937: 1569 triiki 'ühetasaselt ääreni [täis]'; ÕS 1980: 726 triiki [täis] 'ääretasa, pilgeni'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben striket-, strick(en)-vul 'ganz bis an den Rand oben voll, gestrichen voll'; MND HW III strîk(e)vul, strîken- 'vom Stand eines Getränkes in einem Gefäß: bis an den Rand voll'
Käsitlused: < kasks strîk- 'Streichen' [triiki täis ‹ kasks strîk-vul] EEW 1982: 3269; < asks strīk-vul 'ääreni täis' EES 2012: 545; EKS 2019
Läti keel: lt † strĩkuls, strĩkuõls [1638 Striekoltz] 'Streichholz für das Getreidemaß' < kasks strīkholt Sehwers 1918: 97, 160; lt strīķeris 'wer (das Getreidemaß) abzustreichen hat' < kasks strîker 'Streicher' Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 97
Sugulaskeeled: lv strīk̆kit̀ 'streichend (voll)' Kettunen 1938: 383
Vrd triikima

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mr fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458

vill|kopp, -kopa 'pika varrega nõu vedeliku ammutamiseks' < bsks Fill-kop 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Vilkop, Pep; Hupel 1818: 286 wilkop, -pa r. 'Schöpffäßchen mit einem langen Stiele'; Lunin 1853: 229 wil-kap r. 'ковшъ съ длинною ручкою'
Murded: villkapp : -kappa 'puunõu vedeliku ammutamiseks' R; villkapp : -kapa Mus Muh Hi Lä Khn Tõs KPõ KJn; vüllkapp : -kap(p)a VNg Lüg VJg Sim; villkopp : -kopa (-kopi) Pä VJg I Plt KJn eL; vüllkopp : -kopa VJg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 wil´l´-kopp 'Schöpfgefäss mit langem Stiele'; EÕS 1937: 1669 villkopp; ÕS 1980: 793 villkopp 'pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks'
Saksa leksikonid: MND HW I vüllen 'füllen'; kop, koppe 'ründes Gefäß (= vüllen + kop)'
Käsitlused: < bsks Füll-, Fill- EEW 1982: 3849; < kasks Raun 1982: 205
Läti keel: lt villops, virluops 'ein Schöpfeimer an einem langen Stiel' ME: IV: 593
Vt villima

ämber, ämbri 'pang' < kasks emmer 'id.', rts ämbar 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 53 ember : embre∫t 'Eymer'; Gutslaff 1648: 211 Panj /e 'Eimer'; Göseken 1660: 88, 182 Ember/ i 'Eijmer'; Ember 'Eymer'; Piibel 1739 anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada; Hupel 1780: 229 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Hupel 1818: 161 ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; Lunin 1853: 123 ömber, -bri r. 'ведро'
Murded: `ämber (`ämbär) : `ämbri R Khk Muh Hi Noa ViK I; `ämbel : `ämbli Sa; ämmer : `äm(b)re L Ha Jä KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri 'Eimer'; Wiedemann 1893: 69 ämbel : ämbli (O); gewöhnl. ämber : ämbri (õmber) 'Eimer'; ÕS 1980: 818 ämber
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben emmer, ammer 'Eimer'; MND HW I emmer, ammer 'Eimer' '[Auch als Hohlmaß: 1 âme = 2 emmer]'
Käsitlused: < kasks ember Viires 1960: 99; < kasks emmer, erts ämbar Ariste 1963: 109; Raun 1982: 216; < kasks emmer Ariste 1972: 96; < kasks emmer, ammer ~ erts EEW 1982: 4053; < rts Raag 1987: 334; < asks amber, ammer 'ämber' EES 2012: 630; < asks emmer, rts ämbar 'ämber' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ämpäri [Agr emberi] 'sanko / Eimer' < rts, vrd mr ämbar(e) 'ämpäri' [‹ kasks emmer, ammer, amber] SSA 3: 498

veebiliides @ veebihaldur