[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < rts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

maat1, maadi 'mõõt; mudel' < asks mate 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 200 igka Inimeselle oma mate; Gutslaff 1648: 225 Möht /a 'Masse'
Murded: maat´ : maadi 'mudel; lõige; riidesiil' T V EMS V: 854
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´ : mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
Käsitlused: < kasks mate Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm motti [1886] 'neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz' < rts mått 'mitta, määrä' SSA 2: 172

maat2, maadi 'laevakapteni abi' < asks mât(e) 'id.', sks Maat 'id.'

Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; sks laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, Geselle; Schiffsgefährte, Matrose'
Saksa allikadA: EWD 2005: 821 Maat 'Unteroffizier der Marine'; mnd. māt 'Kamerad'
Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' GMust 1948: 69, 83; < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' EES 2012: 269

naat, naadi '(laevakere) jätkukoht' < asks nât 'õmblus', sks Naht 'õmblus'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: naat (naet) : naadi 'tõrvatakk laevaplankude tihtimiseks; purjeõmblus; raudpulk laevakaarte ühendamiseks (Ris)' Mus Emm Rei Tõs Khn Ris; knaat : `knaadi VNg EMS VI: 441
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 720 nāt´ : nadi (P) 'Fuge (in der Brettverkleidung eines Schiffes)'; Tuksam 1939: 708 Naht 'õmblus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nât 'Naht; das Nähen'; Schiller-Lübben nât 'Naht'; MND HW II: 1 nât (naet), Pl. nêde 'Naht, zum Heften von Kleidungsstücken oder als Ziernaht; genietete Naht, Fuge am Panzer; Näharbeit'
Käsitlused: < kasks nât 'Naht' GMust 1948: 22, 84; < ? sks Naht EEW 1982: 1651; < sks Naht 'õmblus' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv nō̬`t 'naht' Kettunen 1938: 253

poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < asks bôshake, bôteshāke 'id.', sks Bootshaken 'id.', vrd rts båtshake 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pooshaki 'Boßhacke'; Göseken 1660: 225 Raud/pooshaki 'Hake (zum Schiffe)'
Murded: pootshaak : -`haagi Jõe Kuu; `pootsak, -i (-uo-) Sa Hi Ris; `pootsaak : -aagi (-oagi, -uagi) Khk Vll Muh Mar Han Vän Ris; pootsak : pootsagi Rid; `pootsvaak : -vaagi Sim Lai; `poostvaak : -vaagi Ksi Plt; puustak : puustagi KJn Ran; puustaak : -taagi Ran Nõo; `puostav, -i Jõh; `potstam, -i JõeK EMS VII: 686; puos(s)haak (-aak) Kuu JõeK Iis; poosvaak (-vuak) JMd Trm Lai; puosvaak (-vuak) Koe Kad VJg; `puosak : `puosakki Jõe; `puśsak : `puśsagi Räp; pu̬u̬sshaak´ Plv EMS VII: 685
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōts-hāk : -hāgi 'Bootshaken'; ÕS 1980: 529 pootshaak 'teraskonksuga latt, ritv'; Mereleksikon 1996: 329 pootshaak '(hol bootshaak)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôshake 'Bootshaken'; MND HW I bôshāke, bôteshāke 'Bootshaken'
Käsitlused: < kasks bôtshâke 'Bootshaken' [vrd kasks bôtshâke] GMust 1948: 53, 88; < asks Boos-haken Liin 1964: 49; < asks bō(t)shake ~ sks Bootshaken ~ rts båtshake 'pootshaak' EES 2012: 380
Läti keel: lt buõstaks 'Bootsstange (Bootsstock)' < sks Sehwers 1918: 66; lt buosāks 'Bootshaken' < asks bōshāke 'Bootshaken' Sehwers 1953: 22
Sugulaskeeled: sm puoshaka [1644 botzhaca] 'uitto-, vene-, tukki-, palokeksi / Flöß-, Boots-, Heuerhaken' < rts båtshake 'vene-, tukki-, palokeksi' SSA 2: 432; lv bùo̯ts-ò̬i̭k 'bootshaken' Kettunen 1938: 32

raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat 'id.'

Murded: raaǵ 'pasknäär' Har EMS VIII: 124
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg : rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg : rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' Mäger 1967: 143; < sks Holzschrat 'pasknäär' EES 2012: 412

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mr fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458

veebiliides @ veebihaldur