|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
- Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
- Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
- Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3
halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael'
- Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'
- Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
- Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
- Läti keel: lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
- Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229
krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
- Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
- Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
- Läti keel: lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
- Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < rts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140
pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
- Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
- Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
- Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
- Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302
