[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Telg /e 'Achse axis'; Vestring 1720-1730: 21 Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; Helle 1732: 87 as 'die Achse am Wagen'; Piibel 1739 Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; Hupel 1780: 144 as : assi H. 'Wagenachse'
Murded: aśs Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R EMS I: 477-478; aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aśś : aśśi 'Achse (am Wagen)'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse'
Saksa allikadA: EWD 2005 Achse 'Aufhängevorrichtung'
Käsitlused: < kasks asse 'Achse' Haak 1976: 83; < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' EEW 1982: 109; < ee, lv, vrd lt ass Raun 1982: 5; < asks asse 'telg' EES 2012: 54; EKS 2019
Läti keel: lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' ME: I: 145; lt ass 'ass / Achse' Kettunen 1938: 15
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'akselinpää, kappa / Achse' < rts axel SSA 1: 66; krj akšeli < rts axel SKES: 14; lv aš́̄ 'achse' Kettunen 1938: 15; lv aš 'telg, ass / ass'; pūašrattõd 'puutelgedega vanker / kokasu rati' LELS 2012: 36, 254
Vrd aks1

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael'

Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'
Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
Läti keel: lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche 'pudel'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; Hupel 1780: 201, 243 las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r. d. 'die Flasche'; Hupel 1818: 116, 184 las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; Lunin 1853: 85, 143 las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
Murded: laśs : laśsi (-ss) 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läśs : lässi Khk; plaśs : plassi Jäm Koe EMS IV: 982
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 laśś : laśśi (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319, 609 Flasche 'pudel'
Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' EEW 1982: 1240; EES 2012: 229
Läti keel: lt blašķe, blakše 'die Flasche' < kasks vlasche ME: I: 309; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Vrd plasku

mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse 'id.'

Esmamaining: EÕS 1925
Murded: maśs : maśsi 'ainehulk' Pöi Han Var EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
Käsitlused: < sks Masse EEW 1982: 1510
Läti keel: lt masa 'Masse (Stoff)' VLV 1944: 348; lt masa 'mass' ELS 2015: 480
Sugulaskeeled: sm massa [1748] 'taikina, tahdas / Masse' < rts massa [‹ sks Masse] SSA 2: 153; lv mas 'mass / masa' LELS 2012: 183

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < asks merkatte 'id.', sks Meerkatze 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780: 428
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 428 määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; Hupel 1818: 132 määrkas : -kassi d. 'Meerkatze'; Lunin 1853: 98 määrkas, -si d. 'мартышка'
Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkaśs 'fig määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas EMS VI: 366; määrkatt Lüg Jõh EMS VI: 367
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kaśś : -kaśśi 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt kriimsilm, kasimatu laps'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze Viires 1969: 350; Raun 1982: 98; < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' EES 2012: 297
Läti keel: lt mẽrkaķis 'Meerkatze' < kasks mērkatte 'Meerkatze' Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; lt mērkaķis, mērkaķe 'die Meerkatze, der Affe' < kasks merkatte ME: II: 619
Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] 'Meerkatze' < rts markatta [‹ kasks merkatte] SSA 2: 149; lvS mer kaśś 'Meerkatze, Affe' SLW 2009: 120; lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš̄´, nǟr-kaš̄´ 'affe' < kasks merkatte Kettunen 1938: 220; lv mēr-kaš̄ 'Affe' Raag 1987: 328; lv nǟrkaš 'ahv / mērkaķis'; nǟrkaš 'määrkass / sušķis' LELS 2012: 206; vdj marakatti 'ahv, pärdik; määrkass / обезьяна, мартышка' VKS: 701

nass|värk, -värgi 'toidukraam' < sks Naschwerk 'maius'

Murded: `nassvärk (-ŕ-) 'igasugune kraam' Kuu Hlj SaLä Emm Rei Trm Nõo EMS VI: 506
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 450 nasvärk 'kõnek (toidu)kraam'; Tuksam 1939: 710 Naschwerk 'pl. maiustised'
Käsitlused: < sks Naschwerk 'maiustused' EES 2012: 308; < sks Naschwerk 'maiustus' EKS 2019

pass, passi 'isikudokument' < sks Paß 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 50 siis piddid nemmad temmale .. ühhe passi andma, et ta .. woiks tehha, mis ta tahtis; Hupel 1818: 498 ein schriftlicher Paß 'pas, passi ramat'; Masing 1821: 11 ja tappis tedda ärra, et temma passi ennesele sada; Lunin 1853: 135 pas, -si d. 'пашпортъ'
Murded: paśs (-ss) 'isikutunnistus; looma (tõu)tunnistus' Kuu Lüg Sa Muh L sporKPõ TaPõ Pil KJn sporM TLä San sporV; `passi VNg Vai EMS VII: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśś, -i 'Pass'; EÕS 1930: 715 pass 'tunnistus (Pass)'; ÕS 1980: 496 pass 'isiku, masina vm tunnistus'; Tuksam 1939: 743 Paß '(Reisepass) pass'
Käsitlused: < sks Paß 'pass' EEW 1982: 1950; EES 2012: 356; EKS 2019
Läti keel: lt pase 'Paß' Sehwers 1953: 86; lt pase 'der Pass' ME: III: 96; lt pase 'Reisepaß' VLV 1944: 389; lt pase 'pass' ELS 2015: 612
Sugulaskeeled: sm passi [1615] 'matka-asiakirja / (Reise-)paß' < rts pass SSA 2: 321; lv paš 'pass / pase' LELS 2012: 229; vdj pasportti, passi 'pass / паспорт' VKS: 888

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse 'id.'

Esmamaining: EÕS 1930
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr tõug; biol teat liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
Käsitlused: < sks Rasse 'rass' EEW 1982: 2420; EKS 2019
Läti keel: lt rase 'Rasse' VLV 1944: 408; lt rase 'rass' ELS 2015: 709

reis|pass, -passi 'ärasõidu eelne naps' < sks Reisepaß 'reisidokument'

Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 802 Reisepaß 'reisi-, reisupass'; EKSS 4: 778 reispass 'kõnek teele, reisile kaasa võetud või antud viin; enne teeleasumist, lahkumist võetav naps'

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 484-485 Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; Warg 1781: 548 ühe pissikesse Tee tassi täie; Hupel 1818: 241 tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; Masing 1821: 212 Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; Lunin 1853: 190 tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
Murded: taśs (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *taśś, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
Käsitlused: < bsks Tasse Raun 1982: 172; < sks Tasse EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019
Läti keel: lt tase 'Tasse' < sks Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141; lt tase 'tass' VLV 1944: 518; ELS 2015: 863
Sugulaskeeled: sm tassi [1880] 'teevati / Untertasse' < rts tass 'teevati; kuppi' [‹ sks Tasse] SSA 3: 275; krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass SKES: 1244; lv tas̄´ 'tasse' < sks Kettunen 1938: 410; lv tas 'tass / tase' LELS 2012: 318; vdj tassi 'tass / чашка, чаша' VKS: 1275

vaader|pass, -passi 'vesilood' < asks waterpas 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 280 waterpas, -si r. d. 'Wasserpaß'; Lunin 1853: 225 waterpas, -si r. d. 'ватерпасъ'
Murded: `vaaderpass, -i VNg Lüg; vaaderpass : -passi Hi; vaaderpaśs : -passi Sa Muh T V(`vaadõr-); vaaderpaśs, -paśsi 'vesilood' L Ha VMr I VlPõ M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463, 1466 wāder-paśś : -paśśi '= wāter-paśś'; wāter-paśś : -paśśi 'Wasserwage'; ÕS 1980: 761 vaaderpass 'vesilood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 water 'Wasser'; pas 'ein bestimtes Mass, Mal (z. B. Normalmass eines Wasserstandes, der Ladungsfähigkeit oder des Tiefganges eines Schiffes, am Trinkglase markierte Abschnitte desselben, daher pasglas)'; MND HW II: 2 pas, pās (paes) 'Längenmaß: Durchgang, Durchreise; Weg, Richtung; Ort, Stelle; als Maßangabe: Ladelinie, Ladekapazität eines Schiffes, Menge zwischen zwei auf einem Trinkglas angebrachten Markierungen; rechtes Maß, Angemessenheit, dem richtigen Maß entsprechend'
Käsitlused: < asks waterpass 'Wasserwage, Nivelle' GMust 1948: 66, 95; < asks wâterpass ~ rts vaterpass EEW 1982: 3598; < asks wâterpass Raun 1982: 194; < asks waterpas 'vesilood' EES 2012: 582; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm vaateri (vaaterpassi) 'vesivaaka / Wasserwage'; is vatterpassi 'vesivaaka'; krj vaterpoassa; vdj vaterpassi < vn ватерпас SSA 3: 387; sm vatupassi [1797] 'vesivaaka / Wasserwaage' < rts vat(t)upass [‹ kasks, hol waterpas] SSA 3: 419

veebiliides @ veebihaldur