|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
eksempel, eksempli 'näide; (näidis)ülesanne' < sks Exempel 'id.'
- Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
- Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 193 Wotket, münno armat weljat öhex Exemplix 'Nemet meine lieben Brüder, zum Exempel'; Göseken 1660: 182 Exempel 'Exempel'; Hupel 1780: 366 Exempel 'märk r.; vt Vorbild'; Hupel 1780: 506 Vorbild 'ettetähendus r.; eenkojo, eenpalle d.'; Frey 1806: 9 et Teie mitmesugused Eksemplid ilma tawlita jouate nobbeminne üllesarwada
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 *eksempel : eksempli 'Exempel, Rechenexempel'; Grenzstein 1884: 26 eksempel '= ülesanne'; ÕS 1980: 101 eksempel 'van hoiatav näide; aritmeetikaülesanne'; Tuksam 1939: 291 Exempel '(Beispiel) näide; (Muster) näidis, eeskuju, muster'
- Käsitlused: < kasks exempel Ariste 1963: 88; < sks Exempel EEW 1982: 177; < sks Exempel 'näide, näidis, eeskuju, muster; ülesanne' EKS 2019
- Läti keel: rts exempel 'näide; näidis, eeskuju' RES 2004: 240
klatt, klati 'sile; korras' < sks glatt 'id.'
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 nilb/e 'glatt lubricus'; Silli 'glatt, glaber'
- Murded: klat´t (-tt) 'sile' Lüg Jõh Kei Kos Ran Nõo Rõu; klat´ti IisR EMS III: 316
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1149 sile : sileda 'glatt'; Wiedemann 1893: 1041 sile : sileda 'glatt'; siledus 'Glätte'; ÕS 1980: 274 klatt : klati 'kõnek korras'; EKSS 2: 324 klatt 'kõnek korda aetud, korras; sile'; Tuksam 1939: 413 glatt 'sile, tasane; libe'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 glat 'glatt, schlüpfrig'
- Käsitlused: < asks glat 'sile, libe; täiesti' ~ sks glatt 'sile, tasane; sujuv, ladus; ilmne, selge, täielik' EES 2012: 165; < sks glatt 'sile, tasane, libe; selge' EKS 2019
piht, pihi 'patukahetsus' < kasks bicht(e) 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üche neile hæ Söbralle, echk selle Bicht|uaderille kaibma; Stahl HHb I 1632: 48 Münno arma∫ Bichtvader 'MEin lieber Beichtvater'; Göseken 1660: 87 Bicht 'Beicht'; Göseken 1660: 129, 344 bichti kuulma 'beicht hören'; pichtkam̃er 'Sacristey sacrarium'; Helle 1732: 157 piht 'die Beichte'; Hupel 1780: 241 piht : pihhi r. 'die Beichte'; Hupel 1766: 180 piht, -i od. pihhi r. 'Beichte'; Lunin 1853: 139 piht, -i 'исповедь'
- Murded: piht (`pihti) : `pihti Kuu VNg Lüg Vai; piht : pihti Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Krk Puh TMr Har; piht : pihi Phl Mär Kod Trv San Urv EMS VII: 410
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 896, 897 piht : pihi 'Beichte'; pihti : pihti '= piht'; Wiedemann 1893: 813 piht : pihi (pihti) 'Beichte'; ÕS 1980: 509 piht 'pattude ülestunnistamine'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bichte 'Beichte'; bichter 'Beichtvater'; Schiller-Lübben bicht(e) 'Beichte'; bichtvader 'Beichtvater'; MND HW I bicht(e) 'Beichte'; bichter 'Bekenner; Beichtvater'; *bichtstôl 'Beichtstuhl'
- Käsitlused: < kasks bicht(e) Liin 1964: 42; Raun 1982: 120; < kasks bichte EEW 1982: 2017; < asks bicht(e) 'piht, pihtimine' EES 2012: 365; EKS 2019
- Läti keel: lt bikts 'Beichte' < kasks bicht(e) Sehwers 1918: 70, 143; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: lv bik̄t 'beichte' < lt bikts Kettunen 1938: 23; lv bikt 'piht / grēksūdze, bikts' LELS 2012: 44
- Vt pihtima
