|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1925
- Murded: maśs : maśsi 'ainehulk' Pöi Han Var EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
- Käsitlused: < sks Masse EEW 1982: 1510
- Läti keel: lt masa 'Masse (Stoff)' VLV 1944: 348; lt masa 'mass' ELS 2015: 480
- Sugulaskeeled: sm massa [1748] 'taikina, tahdas / Masse' < rts massa [‹ sks Masse] SSA 2: 153; lv mas 'mass / masa' LELS 2012: 183
mess, messi 'missa, jumalateenistus; heliteos' < sks Messe 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 211 et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; Göseken 1660: 294 Mespapp 'Mespfaff'; misse 'messe'
- Murded: mess : `messi 'jutlus' Kuu EMS VI: 31; miśs 'jumalateenistus, missa' Lut EMS VI: 93
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa : missa; misse : misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt missa'; missa 'kirikl katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess < sks Messe; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol missa, messe'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
- Käsitlused: < asks Messe Liin 1964: 41; < sks Messe 'missa' EEW 1982: 1531; < kasks Messe Raag 1987: 323; < sks Messe 'missa; mess' EKS 2019
- Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] 'Messe' < kasks misse 'Messe' Sehwers 1918: 80, 154; lt misa 'Messe' < kasks misse 'Messe' Sehwers 1953: 80; lt misa (neben miša) 'Messe' < kasks misse Jordan 1995: 79; lt mesa, kat. baznīcas liturģija 'Messe' VLV 1944: 354; lt (reliģijā) mise, mese 'mess' ELS 2015: 492
- Sugulaskeeled: sm messu [Agr] 'kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl' < mr mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' SSA 2: 162
märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
- Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
- Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
- Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151
äss, ässa '(kaardimängus); peategelane' < ? asks es 'id.', rts äss 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 22 äs, -sa r. d. 'das As od. Daus in Karten'; Lunin 1853: 11 äs, -sa r. d. 'тузъ (въ картахъ)'
- Murded: äss : `ässä R; äss : ässa Khk Mus JMd Koe VJg I Plt KJn; äss : ässä Hls San Krl VId; äss : ässi Rei; äss : ässu Hää EKI MK; ess : essa sporPä Ha; ess : esse Mar Kse; eśs : essi Jäm; ess : essu Krk EMS I: 815
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 85 äss : ässa, ässu 'Ass, Daus'; EÕS 1937: 1706 äss : ässa; ÕS 1980: 819 äss : ässa
- Saksa leksikonid: MND HW I es 'ein Auge, eins auf dem Würfel (vgl. dûs)'
- Käsitlused: < asks Es Raun 1982: 217; < rts äss EEW 1982: 4066; Raag 1987: 334; < rts äss 'äss' EES 2012: 632
- Läti keel: lt ešķins 'das Aß im Kartenspiel' < asks esken 'das Aß im Kartenspiel' Sehwers 1953: 33
- Sugulaskeeled: sm ässä [1880] 'pelikorttisarjan arvokkain kortti / As' < vur äss [‹ kasks es, as] SSA 3: 499; lv es̄, pl. es̆sùᴅ, es̆sìᴅ 'ass im kartenspiel' < lt ese Kettunen 1938: 47; vdj ässä 'äss (kaardimängus) / туз (в карточной игре)' VKS: 1600
