|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ambra, ambra 'vaalaliste jämesoolest pärit muskuselõhnaline aine' < sks Ambra 'id.'
- Esmamaining: Jakobson 1868
- Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 60 60 jalga pik kashelot, kelle soolikade seest üht heahaisuga rohtu (ambrat) leitakse
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 *ambra 'Ambra'; EÕS 1925: 13 ambra 'farm'; ÕS 1980: 41 ambra 'farm (vahajas meeldiva lõhnaga aine'
- Käsitlused: < sks Ambra 'ambra' EKS 2019
- Läti keel: lt ambra 'Ambra' VLV 1944: 31
element, elemendi 'algaine; koostisosa' < sks Element 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 67 ninck need Elementit suhre pallawa kahn sahwat errasullama; Gutslaff 1648-1656 neiht Elementit sahwat pallaman maha pohtatut sahda; Göseken 1660: 88 Element 'Element'; Hupel 1780: 146 element, -i d. 'Element'; Lunin 1853: 18 element, -i d. 'стихiя, элементъ'
- Murded: eleme·ńt Kos; elemeńt Räp EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlement : ēlementi 'Element'; Wiedemann 1893: 94 *element : elementi (ēlement) 'Element'; EÕS 1925: 56 element 'alge, põhiosis; põhiõpetus; keem algollus'; ÕS 1980: 106 element 'algaine, koostisosa; sobiv keskkond; isik(ud); keem aine, mida keemiliste menetlustega ei saa lihtsamaiks osadeks lahutada; el (elektrienergia allikas)'; Tuksam 1939: 251 Element 'element, algollus, põhiaine; loomulik keskkond; alge'
- Käsitlused: < sks Element 'element' EEW 1982: 183; EKS 2019
- Läti keel: lt elements 'Element' VLV 1944: 168; lt elements 'element' ELS 2015: 105
- Sugulaskeeled: sm elementti [Agr] '(aines-)osa / Element' < rts element SSA 1: 102; lv element 'element / elements' LELS 2012: 58
krõõt, krõõda '(vana) inetu naine' < asks Grēte 'naisenimi'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 191 Kreet 'Margarethe'; Krööt 'Margarethe'
- Murded: krõõt : krõõda 'krõhva' Plt Räp Se EMS III: 909
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 434 Krȭt : Krȭda (Rȭt) 'weibl. Name'; ÕS 1980: 313 krõõt '(vana) inetu naine'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 Grēte 'als Gattungsbezeichnung für Mädchen, Frau überhaupt'; Schleswig-Holstein Greet [grēd] 'Kurzform von Margarete'
- Käsitlused: < asks Greet [› krõõt 'inetu naine'] Raun 1982: 53; < asks Greet 'naisenimi' EES 2012: 185; EKS 2019
maat2, maadi 'laevakapteni abi' < asks mât(e) 'id.', sks Maat 'id.'
- Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; sks laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, Geselle; Schiffsgefährte, Matrose'
- Saksa allikadA: EWD 2005: 821 Maat 'Unteroffizier der Marine'; mnd. māt 'Kamerad'
- Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' GMust 1948: 69, 83; < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' EES 2012: 269
mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1925
- Murded: maśs : maśsi 'ainehulk' Pöi Han Var EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
- Käsitlused: < sks Masse EEW 1982: 1510
- Läti keel: lt masa 'Masse (Stoff)' VLV 1944: 348; lt masa 'mass' ELS 2015: 480
- Sugulaskeeled: sm massa [1748] 'taikina, tahdas / Masse' < rts massa [‹ sks Masse] SSA 2: 153; lv mas 'mass / masa' LELS 2012: 183
mateeria, mateeria 'aine' < sks Materie 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1606 *materī 'Materie'; EÕS 1925: 479 mateeria 'aine'; ÕS 1980: 410 mateeria; Tuksam 1939: 663 Materie 'mateeria'
- Läti keel: lt materija 'Materie' VLV 1944: 348; lt matērija 'mateeria' ELS 2015: 481
- Sugulaskeeled: sm materia [1670] < lad materia Häkkinen 2004: 692
mats, matsi 'maamees; harimatu, kommeteta inimene' < asks Matz, Matts 'kohtlane, lihtsameelne inimene'
- Esmamaining: Talupoja vanne 1550
- Vana kirjakeel: Talupoja vanne 1550; EKVTS 1997: 78 Mynna Matz Seyssa syn; Hornung 1693: 24 Mats 'Nom. propr.'
- Murded: mats : `matsi 'maamees; mühakas' R(`matsi Vai); mats : matsi Hi; mat´s : mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL EMS V: 987
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats : Matsu; Mat´s : Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Maŕdiga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
- Käsitlused: < sks Matthias EEW 1982: 1515; < kasks Matz Raun 1982: 90; < asks Mats 'kohtlane, lihtsameelne inimene' [‹ Matthias] EES 2012: 278; < asks Matts, Matz 'lihtsameelne, loll' EKS 2019
- Läti keel: lt macs 'Matz (einfältiger Mensch)' Sehwers 1953: 75
meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
- Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
- Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
- Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
- Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219
miin, miini 'lõhkekeha' < sks Mine 'id.'
- Esmamaining: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903
- Murded: miin 'lõhkelaeng' Khk Kaa Juu Plt Krk; `miini sporR EMS VI: 53
- Eesti leksikonid: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 29 miin '(meresõjas) weealused kuulid'; EÕS 1925: 505 miin 'maasse, kaljusse, müürisse või vette asetatud lõhkeaine-laeng'; ÕS 1980: 422 miin 'miinipilduja mürsk, lõhkelaeng'; Tuksam 1939: 676 Mine '[lõhke]miin'
- Käsitlused: < sks Mine EEW 1982: 1536; < sks Mine 'kaevandus; miin' EKS 2019
- Läti keel: lt mīna 'Mine (zum Sprengen)' VLV 1944: 356; lt mīna 'miin' ELS 2015: 496
- Sugulaskeeled: sm miina [1865] < rts mina Häkkinen 2004: 711; lv mī’nõz 'miin / mīna' LELS 2012: 189
mutt2, muti 'eit; ema; naine' < sks Mutti 'id.'
- Murded: mut´t (-tt) '(vanem) naine, eit; abikaasa; ema' Lüg Saa Kos JJn Kod Pal Ksi Plt M TLä Ote San Kan EMS VI: 234
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 436 mutt 'kõnek eit, ema; naine'
- Saksa leksikonid: DWDS Mutti 'Mutter'
- Käsitlused: < sks Mutti 'emake, memm' EES 2012: 290; EKS 2019
- Vt mutter2
objekt, objekti 'ese või protsess, millele on suunatud tegevus' < sks Objekt 'id.'
- Esmamaining: Suurkask 1908
- Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 64 objekt 'sihitus, see asi, mille pääle mingi tegewus sihib, nagu: kohus nuhtleb warast'; EKÕS 1918 objekt; EÕS 1930: 636 objekt '= ese; jur alis'; ÕS 1980: 470 objekt 'ese, asi; (käsitlus)aine'; Tuksam 1939: 728 Objekt 'objekt, eses; (jur. auch) alis'
- Käsitlused: < sks Objekt 'objekt' EEW 1982: 1811; EKS 2019
- Läti keel: lt objekts 'Objekt (Gegenstand)' VLV 1944: 383; lt objekts 'objekt' ELS 2015: 572
- Sugulaskeeled: sm objekti [1887] < rts objekt Häkkinen 2004: 815
piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < asks pîpe 'id.', rts pipa 'id.'
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; Vestring 1720-1730: 179 Piip, -bo 'Die Tobacks / Pfeiffe'; Helle 1732: 157 piip 'die (Tabacks) Pfeife'; Helle 1732: 406 Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; Hupel 1780: 241 piip, -o r. d. 'die Pfeife'; Luce 1813: 40 Pipo wotma 'rauchen'; Lunin 1853: 139 piip, -o r. d. 'трубка'
- Murded: piip : `piibu R(`piipu Vai); piip : piibu (-o) eP eL(peip Lei) EMS VII: 433
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 919 pīp : pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp : pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'
- Käsitlused: < asks pipe Viires 1960: 180; Raun 1982: 121; < kasks pipe Liin 1964: 60; < rts pipa ~ kasks pipe EEW 1982: 2029; < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' EES 2012: 367; < asks pipe 'toru' EKS 2019
- Läti keel: lt pĩpe [nicht vor 1600] 'Pfeife' < kasks pīpe Sehwers 1918: 48, 155; pīpe 'Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht' < kasks pīp 'Pfeife, Röhre' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
- Sugulaskeeled: sm piippu [1637] 'tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein'; is pīppu; krj piippu; krjA pīpu; vdj pīppu < mr pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' SSA 2: 356; lvS pīp [1829 pihpe] 'Pfeife' SLW 2009: 149; lv pīp̀ 'pfeife zum rauchen' < kasks pīpe; pīp̆pə̑ 'rauchen' Kettunen 1938: 298; lv pīp < lt pīpe, pīp [‹ kas pipe] SSA 2: 356; lv pīp 'piip / pīpe'; pīpõ 'piipu suitsetada / pīpēt pīpi' LELS 2012: 244; vdj piippu 'piip / трубка' VKS: 915; is piippu 'piip' Laanest 1997: 147
teema, teema 'aine, peamotiiv; põhivorm' < sks Thema 'id.'
- Esmamaining: Grenzstein 1884
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 153 thema (Thema) 'kõne päälkiri, ülesanne kirjaliku ehk suusõnalise töö tarwis'; Wiedemann 1893: 1151 *tēma 'Thema (= mäṅṅu-tūm)'; EÕS 1937: 1528 teema 'pea-, alusmõte, alusmotiiv, juhtaine'; ÕS 1980: 700 teema; Tuksam 1939: 963 Thema 'teema, aine'
- Käsitlused: < sks Thema 'teema' EKS 2019
- Läti keel: lt temats 'Thema' VLV 1944: 522; lt tēma, temats 'teema' ELS 2015: 868
- Sugulaskeeled: sm teema [1874] < rts tema Häkkinen 2004: 1288
triiv, triivi '(laeva, paadi) tihtimismaterjal' < asks Drīve 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: triiv : `triivi 'pragude täide' Jõe Kuu Hlj VNg; triiv : triivi Jäm Hi Rid Mar Hää Ris JõeK(triive); riiv : riivi Khk Mus Jaa EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīw : trīwi 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; Wiedemann 1893: 1198 trīw : trīwi (rīw) 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; EÕS 1937: 1569 triiv 'triivimis-, tihtimismaterjal, -aine'; ÕS 1980: 726 triiv 'tihtimismaterjal'
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Drīve 'Gerät des Dachdeckers, womit er die Stroh- und Reetlagen eben klopft'
- Käsitlused: < asks drîven 'stossen, klopfen, schlagen' GMust 1948: 22
- Läti keel: lt drīve LELS 2012: 55
- Sugulaskeeled: sm rive [1880 triivi] 'tilke / Dichtungsmaterial' < rts driv 'tilke' SSA 3: 85; lv drīv 'triiv, tihtimismaterjal / drīve' LELS 2012: 55
- Vt triivima2
