|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
angel, angli 'angli tõugu veis' < sks Angler Rind 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1875
- Vana kirjakeel: Jannsen 1875 03. IX: Angleri ja Breitenburgi seltsi [lehmad]
- Murded: `angler 'angel, punane veisetõug' VNg Kos JJn Lai Hel; `anger Kse EMS I: 361
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 15 angeln 'angelni tõugu kariloom'; SÕS 1948: 43 angel 'angli tõugu kariloom'; ÕS 1980: 45 angel 'põll angli veis'
- Käsitlused: < sks Ang(e)ler 'Rindvieh von der Angelner Rasse' EEW 1982: 78; < sks Ang(e)ler Raun 1982: 4
- Läti keel: rts angler [1893] 'djur af den boskapsras, som har sitt hemland på Halfön Angel i sydöstra Slesvig' SAOB: sub angler
horisont, horisondi 'silmapiir' < sks Horizont 'id.'
- Esmamaining: Jakobson 1868
- Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 11 Seda wiiru, kus maa ja taevas pealt näha ükstõisega koku puuduwad, nimetakse silmaringiks ehk horizontiks
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1619 *hōritsont, -i 'Horizont'; Wiedemann 1869: 1637 *silma-riṅk 'Horizont'; EÕS 1925: 100 hori[t]sont 'silmaring; vaatepiir'; ÕS 1980: 166 horisont 'vaatepiir; geol põll (kivimi-, mulla)kiht'; Tuksam 1939: 510 Horizont 'horisont, vaate-, silmaring, -piir'
- Käsitlused: < sks Horizont 'horisont' EKS 2019
- Läti keel: rts horisont [1623] 'horisont, silmapiir' RES 2004: 380; lt horizonts 'horisont' ELS 2015: 167
- Sugulaskeeled: sm horisontti [1701] 'taivaanranta / Horizont' < nrts horisont SSA 1: 173; vdj gorizontti 'horisont / горизонт' VKS: 234
knee, knee 'laevakere kinnituspuu või -raud' < asks knê 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: knee 'kinnituspuu või -raud' Rei Phl Ris Hää; nee Mus Käi Rid EMS III: 351; põlved 'laeva piitade alused kõverad toed' Saareste II: 368
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 knē : knē 'Knie (am Schiffsrumpf)'; Tuksam 1939: 570 Knie 'põlv; käänak; tehn põlvis'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knê 'winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau; Biegung, Krümmung, Winkel'
- Käsitlused: < ? sks 'Knie (am Schiffsrumpf)' EEW 1982: 876
- Läti keel: lt † kneĩja 'Kniestück zum Zusammenhalten der Boote' < kasks knē 'Knie' Sehwers 1918: 150; ME: II: 245; kneija 'das Kniestück an dem Boden der Boote' < asks knei 'das krumme Holz, das Knieholz, das den Boden und die Seitenwände des Bootes zusammenhält' Sehwers 1953: 53
kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
- Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'; Tuksam 1939: 872 Schürze 'põll'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
- Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
- Läti keel: rts skört 'hõlm; kuuesaba' RES 2004: 951; lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
- Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < nrts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skört Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179
polder2, poldri 'tammistatud madalik' < sks Polder 'id.'
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 798 polder 'geogr tammistatud madalik (Polder)'; ÕS 1980: 524 polder 'põll allpool merepinda olev tammistatud maa-ala'; SES 2007: 922 Polder 'polder (tammistatud padur)'
- Saksa leksikonid: Paul 1956: 458 Polder 'eingedeichtes Land (aus dem Ndl.)'
- Käsitlused: < sks Polder [‹ hol polder] EKS 2019
- Läti keel: rts polder 'polder' RES 2004: 777; lt pl. polderi < hol polder SV 1978: 567
rüps, rüpsi 'õlinaeris (Brassica rapa oleifera)' < sks Rübsen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; EÕS 1937: 1214 rüps 'õlinaeris'; ÕS 1980: 574 raps 'põll õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 816 Rübsen 'õlinaeris'
- Käsitlused: < sks Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris' EES 2012: 451; EKS 2019
- Läti keel: rts ryps 'bot rüps, õlinaeris' RES 2004: 864; lt rĩpši 'Raps, Rübsen' < sks Rübsen Sehwers 1953: 102; lt ripsis 'rüps (Brassica rapa oleifera)' ELS 2015: 747
- Sugulaskeeled: sm rypsi [1883] 'öljykasvi / Rübsen' < nrts rybs, ryps 'rypsi' [‹ sks Rübsen] SSA 3: 118
- Vrd raps
vadak, vadaku 'piimavesi' < bsks Waddacke 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: Hupel 1766: 48 Kui sul on pima wessi, (waddak), siis panne omma ubba lehhe wet sellega seggaminne
- Murded: vadak, -a 'lõss; juustuvesi' Pha; vadakas RId; vatakas Var; vodak, -i JJn EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1629 vadak '(Molke; Serum)'; ÕS 1980: 763 vadak 'põll juustuvesi'
- Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Waddacke 'Molken oder Käsewasser (Bergmann 1785)'; Hupel 1795: 256 Waddack 'st. Molken, Käsewasser'
- Käsitlused: < bsks Waddacke 'vadak' EKS 2019
- Läti keel: lt vadaks, vadaka 'Molken, Käsewasser' < kasks waddeke, waddak(e) 'Molken, Käsewasser' Sehwers 1953: 150
vikk2, viki 'söödataim, kaunvili (Vicia)' < sks Wicke 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vikk 'segavili; söödahernes' R Jäm Khk Muh Emm Rei Lä Tor Hää JMd JJn Koe VJg Sim IisK I Plt KJn Trv Võn; vik´k eL; viki Jäm Mih Tõs Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 *wikk : wikid 'Wicken (Vicia L.)'; EÕS 1937: 1667 vikk 'kurehernes'; ÕS 1980: 791 vikk 'põll (söödataim)'; Tuksam 1939: 1121 Wicke 'vikk, kurehernes, hiirehernes'
- Käsitlused: < sks Wicke 'vikk' EEW 1982: 3839; Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019
- Läti keel: rts vicker 'bot vikk (söödataim)' RES 2004: 1245; lt vika, viks 'die Wicke' < sks Wicke Sehwers 1953: 157; lt pl. vīķi 'Wicke' VLV 1944: 644
- Sugulaskeeled: sm vikkeri 'vikk, kurehernes' Mägiste 1931: 651; lv pl. vīkõd 'vikk / vīķi' LELS 2012: 364; vdj viikka, viki 'vikk, kurehernes / вика' VKS: 1523, 1529; is viikka 'vikk' Laanest 1997: 223
