[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kuup, kuubi 'kuustahukas' < sks Kubus 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kuup : kuubi JJn; kuup : `kuubi 'kuubik' Lüg EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 421 *kūbus, -e 'Cubus, Würfel'; EÕS 1925: 302 kuup '(Kubus)'; ÕS 1980: 325 kuup; Tuksam 1939: 599 Kubus 'kuup'
Käsitlused: < sks Kub EEW 1982: 1075; < sks Kubus 'täring' EES 2012: 197; < sks Kubus 'kuup' EKS 2019
Läti keel: lt kubs 'Kubus' VLV 1944: 317; lt kubs 'kuup' ELS 2015: 370
Sugulaskeeled: vdj kubikka 'kuubike, mänguklots, -kivi / кубик (игрушка)'

miil1, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

† püüt, püüdi '(kala)saak' < kasks bute 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 ninck iaab sen Pütÿ welia; Stahl HHb III 1638: 52 ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; Göseken 1660: 87 Püht/ i 'Beutte'; Virginius 1687-1690 Eks nämat peaks saama .. sedda Püüti
Murded: püüd : püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid : püi Sa Muh L JõeK Kad; püid : püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid : püüdi Kod EMS VIII: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´ : pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Salem 1890: 310 püüd : püüu 'ловля'; EÕS 1930: 969 püüd 'püügiese; püük, saak'; ÕS 1980: 565 püüd : püüu; Tuksam 1939: 147 Beute 'saak; soomus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
Käsitlused: < kasks büte 'Anteil, Beute' Ariste 1963: 102; < kasks bute Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2358; < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte Raag 1987: 338
Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] 'Beute' Sehwers 1918: 33, 143; lt bĩte 'Beute, Gewinn' < kasks bǖte 'Beute' Sehwers 1953: 13; lt bīte 'Beute, Gewinn' < kasks bü̂te Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: vdj püütü '(kala)saak / улов (рыбы)' VKS: 1018

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
Läti keel: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
Vrd ruhv

ruhv, ruhvi 'meeskonnaruum laevas' < rts ruff 'id.', vrd asks rōf, ruf 'id.'

Esmamaining: EÕS 1937
Murded: ruhv : `ruhvi Kuu Hlj; `ruhvi VNg Vai; ruhv : ruhvi Sa Hi Khn Hää Ris JõeK EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1164 ruhv 'ruumik laeva-meeskonna jaoks kaubalaeva tekil (Roof)'; ÕS 1980: 601 ruhv 'laeva meeskonna ruum tekil'; Mereleksikon 1996: 372 ruhv '(hol roef)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'die Decke auf dem Hinterdeck des Schiffes; als Wohnung des Schiffsvolkes'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'die (Bogen)decke auf dem Hintertheil des Schiffes, die als Wohnung des Capitains, des Schiffsvolkes etc. dient'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Unterdecksraum des Schiffes, Mannschaftsquartier'
Käsitlused: < kasks rûf 'Schutzdach, Deckshaus auf Schiffen' GMust 1948: 55, 91; < kasks rûf ~ rts ruff [? ‹ sm ‹ rts] EEW 1982: 2550; < kasks rūf SSA 3: 100; < rts ruff 'ruhv' ~ asks rōf, ruf 'kate, ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 438; < rts ruff [‹ asks rūf, rōf 'katus, lagi'] EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ruhvi (ruffi) [1863] 'kajuutta / Kajüte' < rts ruff [‹ hol t. asks] SSA 3: 100; SKES: 855-856; is ruhvi; vdj ruhvi 'keulakoroke' < ee SSA 3: 100; vdj ruhvi '(laeva)ruhv / полубак, кубрик' VKS: 1077
Vrd roov

rumm2, rummi 'alkohoolne jook' < sks Rum 'id.'

Esmamaining: Masing 1816
Vana kirjakeel: Masing 1816: 38 Rum mis Jamaikas tuakse; Masing 1818: 71 Se wiin, mis Rummi nimme al käib .. tehhakse sestsammast pilliro weddelast maggusast; Jannsen 1861: 32 Nüüd juakse rummi ja palmiwina eht paggana wisi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 *rumm, -i 'Rum'; EÕS 1937: 1169 rumm 'jook (Rum)'; ÕS 1980: 602 rumm '(alkohoolne jook)'; Tuksam 1939: 821 Rum 'rumm (viin)'
Käsitlused: < sks Rum 'rumm' EEW 1982: 2554; EKS 2019
Läti keel: lt rums 'Rum' VLV 1944: 428; lt rums 'rumm' ELS 2015: 740
Sugulaskeeled: sm rommi [1766 rummista] 'melassista tislattu alkoholijuoma / Rum' < rts rum [‹ engl rum] SSA 3: 90; vdj rooma 'rumm / ром' VKS: 1072

ruum, ruumi 'hoone osa; vaba pind; piiritletud maa-ala' < kasks rûm 'Raum'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 303 et tæma meidt sen suhre ninck laÿa Taÿwase rhumi sisse tachtis wia; Gutslaff 1648: 231 Mah 'Raum'; Göseken 1660: 93 Ruum/ i 'Raum'; Vestring 1720-1730: 211 Ruum, -mi 'Der Raum'; Piibel 1739 Jona olli mahhaläinud laewa rumi sisse, ja mahhaheitnud; Hupel 1780: 261 ruum, -i r. d. 'der Raum'; Hupel 1818: 212 ruum, -i r. d. 'Raum'; Lunin 1853: 164 ruum, -i r. d. 'мѣсто, пространство'
Murded: ruum : `ruumi 'asu; eluase' Kuu RId; ruum : ruumi S L Ha JMd Koe VJg I VlPõ eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūm : rūmi 'Raum, Platz'; ÕS 1980: 603 ruum
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld, freie See'; Schiller-Lübben rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld'; MND HW II: 2 rûm, rôm 'Ausdehnung; Zwischenraum, Abstand; verfügbarer Platz; Fläche, Gebiet; Ort, Stelle'
Käsitlused: < kasks rūm 'Raum'; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 2564; Raun 1982: 146; Raag 1987: 324; < asks rūm 'ruum, koht; lage väli' EES 2012: 440; EKS 2019
Läti keel: lt rũme 'Raum' < kasks rūm 'Raum' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; lt rūme 'Raum; Wohnraum' < kasks rûm 'Raum' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruuma [1752] 'tila; laivan lastitila; lantala / Raum, Platz; Frachtraum; Abtrittsgrube' < rts rum SSA 3: 114; SKES: 889; lv rūi̯m, rùim, rūm 'raum; miete' < kasks rûm Kettunen 1938: 346; lv rūim, rūm 'ruum / telpa, vieta, rūme' LELS 2012: 276; vdj ruumi, roomi 'koht; ruum / место, помещение' VKS: 1082

rööv, röövi 'röövimine, riisumine' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Roivi wise uhest teisest Wottap; Stahl HHb III 1638: 248 ninck temma peap needt wegkiwat rohwix sahma 'vnd er sol die starcken zum Raube haben'; Hupel 1780: 258 rööwliminne r., d. 'Raub'
Murded: rüöv : `rüövi Lüg Vai; rööv : röövi Khk Emm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫw : rȫwi 'Raub'; ÕS 1980: 608: rööv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rôf 'Raub, das Rauben, die Raubthat'; MND HW II: 2 rôf (roef, roff, rouff) 'gewaltsame Wegname, Beraubung; Beschlagname, Pfandung; Entführung; geraubtes Gut'
Käsitlused: < kasks rôf 'Raub' Ariste 1940a: 110; Liin 1964: 45; < kasks rôf, vrd rts rof Raag 1987: 336; < asks rōf 'röövimine, riisumine; röövitud vara' EES 2012: 449
Sugulaskeeled: sm ryöväys 'röövimine, riisumine, röövtegu' Mägiste 1931: 477; lv rēviļtimi 'rööv / laupīšana' LELS 2012: 266
Vt röövel, röövima

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
Läti keel: lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd mr rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
Vt rööv

röövima, röövin 'jõuga ära võtma, riisuma; kedagi vägisi kaasa viima' < kasks rö̂ven 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 315 se olli ütz kurja|teggia n. röwel .. ütte olli erra|röwnut; Stahl 1637: 99 rohwima : rohwin : rohwi∫in : rohwinut 'Rauben'; Göseken 1660: 331 Rohwima 'Rauben'; VT 1686 neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu; Vestring 1720-1730: 206 Rööwlima 'Rauben'; Helle 1732: 169 rööwlima 'rauben'; Hupel 1780: 258 rööwlima r. d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; Hupel 1818: 208 röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; Lunin 1853: 161 röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama : rȫwata (-ada) '= rȫwima'; rȫwlima; rȫwitama '= rȫwima'; ÕS 1980: 608 röövima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
Käsitlused: < kasks roven Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; < kasks roven, vrd rts röva, rova Raag 1987: 336; < asks rōven, rȫven SSA 3: 122; < asks roven 'röövima, riisuma' EES 2012: 449; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr] 'ryöstää, rosvota / (be)rauben' < mr röva 'rosvota, ryöstää' [‹ kasks rōven, rȫven]; is rȫvätä 'ryöstää'; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm SSA 3: 122; sm ryövätä (be)rauben < kasks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' Bentlin 2008: 91-92; lv re̮ö̯v 'rauben, plündern; räuberisch; grob' Kettunen 1938: 335; lv rēviļtõ 'röövida / laupīt' LELS 2012: 266; vdj rööviä, röövätä 'röövida, riisuda / грабить, похищать; красть' VKS: 1093
Vt rööv

valts1, valtsi 'pöörlev rull' < sks Walze 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1849
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 612 Walze 'trul, rul r. d.'; Kreutzwald 1849: 118 kaks nisuggust waltsidega ramatutrükkimisse massinad
Murded: val´ts Khn Rõn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1439 *wal´ts 'Walze, Kloben, Cylinder'; EÕS 1937: 1640 valts '(Walze)'; ÕS 1980: 771 valts 'rull, võll (näit metalli vormimiseks)'; Tuksam 1939: 1100 Walze 'rull; silinder; valts'
Käsitlused: < sks Walze 'rull; silinder; valts' EEW 1982: 3692; Raun 1982: 197; EES 2012: 589; EKS 2019
Läti keel: lt valcis 'Walze' Sehwers 1953: 150
Sugulaskeeled: sm valssi [1865] 'pyörivä tela / Walze' < rts vals [‹ sks Walze] SSA 3: 402
Vt valtsima1

veebiliides @ veebihaldur