|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
almanahh, almanahhi '(perioodiline) koguteos' < sks Almanach 'id.' [Saksa laensõna kinnistus kirjakeeles 1930. aastail, sellele eelnesid omakeelne väljend ja võimalik kaudlaen soome keelest.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 310; 442 Almanach 'vt Kalender'; Kalender 'täht ramat, kalender r. d.'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 *almanak, -i 'Almanach'; Haljaspõld 1931: 34 almanak 'aastaraamat; kalender'; Haljaspõld 1933: 11 almanahh 'aastaraamat; kalender'; SÕS 1948: 36 almanahh 'mitmekesise sisuga perioodiline koguteos'; ÕS 1980: 39 almanahh '(koguteos)'; Tuksam 1939: 35 Almanach 'almanahh'
- Käsitlused: < sks Almanach 'almanahh' EKS 2019
- Muud keeled: rts almanacka [1540] 'kalender' RES 2004: 38; lt almanachs 'Almanach' VLV 1944: 30; lt almanahs 'almanahh' ELS 2015: 40
- Sugulaskeeled: sm almanakka [1642] 'kalenteri / Almanach' < vurts almanacha SSA 1: 70
kirmes, kirmese 'kirmas, simman' < sks Kirmes 'id.' [Saksa laensõna kirmes kõrvale sugenes vene keele mõjul kirmas.]
- Murded: kirmess 'kirmas, külapidu laulu, tantsu ja mänguga' Nõo EMS III: 228
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 224 kirmes '(pidu: Kirmes, Kirchmesse)'; Haljaspõld 1933: 615 kirmes '= kirmask'; kirmask 'saksa (Kirchmesse) rahvapidustus, mis seisab ühenduses mõne kirikliku tähtpäevaga'; SÕS 1951: 281 kirmas 'van külapidu, simman'; ÕS 1980: 269 kirmas 'van simman'; EKSS 2: 298 kirmas 'etn suvine simmanitaoline külapidu'; kirmes 'kirmas'; VL 2012 kirmas ~ kirmes < asks Kirmes [‹ sks Kirchmesse]; Tuksam 1939: 560 Kirmes 'kirmes; (Jahrmarkt) [kiriku]laat'
- Käsitlused: < sks Kirmes ~ kasks kirmesse EEW 1982: 846; < sks Kirmes Raun 1982: 41; < vn kirmaž, kirmaš 'markkinat' Koponen 1998: 103; < vn kirmaž, kirmaš 'rahvapidu, laat', vrd sks Kirmes 'kirikupühaga seotud laat ning rahvapidu' [‹ Kirchmesse] EES 2012: 160; < vn кирмаж, кирмаш 'rahvapidu, laat' EKS 2019
komandant, komandandi 'mõne piirkonna või objekti (sõjaväeline) ülem' < sks Kommandant 'id.', vrd vn комендант 'id.' [Vene laensõna komendant asemele on hiljem tulnud saksa laensõna komandant.]
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1773: 41, 47 laskis Kommendandilt küssida, kas ta piddi tahtma linna muido kätte anda; siñna pugges se Kummendant; Hupel 1818: 355 Commandant, Commendant 'kommendant r. d., linna üllem r.'; Masing 1822: 320 wanna innimene tulli nuttes Kommendanti palluma
- Murded: kom(m)andant, kom(m)endant, kom(m)edant, kamandant 'sõjaväeline ülem; pealik, juht' Lüg Jõh Jäm Khk Vll Muh JMd Kad Har EMS III: 520
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 370 *kommedant, -i; kommendant, -i 'Commandant'; Wiedemann 1893: 335 *kommedant, -i; kommendant, -i (kōmendant) 'Commandant'; Wiedemann 1893: 333 *komadant : komadanti 'Commandant'; EÕS 1925: 249 komandant; ÕS 1980: 287 komandant '(kindluse, garnisoni, ühiskondliku hoone) ülem'; Tuksam 1939: 575 Kommandant 'komandant'
- Käsitlused: < sks Commandant EEW 1982: 924; < sks Kommandant 'komandant' EKS 2019
- Muud keeled: rts kommendant [u 1635] 'sõj komandant, ülem' RES 2004: 481; lt komandants 'Kommandant' VLV 1944: 308; lt komandants 'komandant' ELS 2015: 319
- Sugulaskeeled: sm komendantti 'upseeri, jonka tehtävänä on valvoa sotilaallista järjestystä paikkakunnalla tai laitoksessa' NS II 1978: 461; vdj kamendantti 'komandant / комендант' VKS: 376
ooberst, oobersti 'kõrgem auaste sõjaväes' < rts överste 'id.', sks Oberst 'id.' [Algse rootsi laensõna on hiljem asendanud saksa vaste.]
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 313 öwerst 'Obrister, Oberster'; Hupel 1780: 232 owerst r. d. 'ein Obrister'; Hupel 1818: 165 owerst, -i r. d. 'Oberster, Obrister'; Lunin 1853: 127 owerst, -i r. d. 'полковникъ'; Jannsen 1859: 359 wangide seas peab ka üks obrist ollema
- Murded: ooberst Khk; oobrest Rõu; `uoperest Lüg EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 794 *ōberst, -i 'Obrist'; EÕS 1930: 652 ooberst 'rügemendiülem, kolonel'; ÕS 1980: 476 ooberst 'sõj polkovnikule vastav auaste mõnedes maades'; VL 2012 ooberst < sks Oberst; Tuksam 1939: 728 Oberst 'kolonel'
- Saksa leksikonid: Kluge: 511 Oberst 'der Oberste'
- Käsitlused: < sks Oberst 'Kolonel' EEW 1982: 1836; < sks Oberst 'ooberst' EKS 2019
- Muud keeled: rts överste [u 1520] 'sõj kolonel, ooberst, polkovnik' RES 2004: 1328; lt āverste 'der Oberste' < asks āverste Sehwers 1953: 7
- Sugulaskeeled: sm eversti [1642 öfwersti] 'Oberst' < nrts överste SSA 1: 110
vürhvel, vürhvli 'vürfel, täring; kuubik' < sks Würfel 'id.', vrd asks wörpel 'id.' [Saksa laensõnale eelnes varasem, alamsaksa laensõna.]
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 477 wörpel 'würffel cubus'; Terlinck 'Würffel cubus'; Hupel 1780: 535 werhwel, -wli; wärhwel, -wli r. 'der Würfel'; Lithander 1781: 66 Leika keik würwliks katki; Henning 1824: 360 mis sa keik pissokessiks wärhwliks pead leikama; Lunin 1853: 217 wärhwel, -wli r. d. 'кости для игры'
- Murded: `vürhvel '(rasva)kuubik; täring' Khk PJg VJg Kod Pal KJn Nõo San; `vürher Kse; `virhli Krl EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1475, 1490, 1560, 1539 wärhwel : wäŕhwli 'Würfel'; werhwel : weŕhwli 'Würfel'; *würwel : wüŕwli 'Würfel'; wörpel : wöŕpli 'Würfel'; EÕS 1937: 1696 vürfel '= vürhvel'; vürhvel 'täring; kandik (kandiline tükk)'; ÕS 1980: 812 vürfel 'van täring, kuubik'; Tuksam 1939: 1136 Würfel '(zum Spielen) täring, vürfel'
- Käsitlused: < sks Würfel EEW 1982: 4004; < sks Würfel 'täring' [‹ werfen 'viskama, heitma'] EKS 2019
- Muud keeled: lt virpulis 'der Würfel' < sks Würfel Sehwers 1953: 158
