[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael'

Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'
Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
Läti keel: lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

jünger, jüngri 'õpilane; (andunud) järgija' < kasks jünger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 121 wött temma se Leiba, ninck andis ommile Iüngrill; Stahl HHb I 1632: 39 nedt Jüngrit keelsit neit erra; Gutslaff 1647-1657: 234 Jüngride Kah; Göseken 1660: 90 Jünger/ i 'Jünger'; Göseken 1660: 250 Jünger 'Junger Schüler'; Vestring 1720-1730: 54 Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; Helle 1732: 101 jünger 'der Jünger, Nachfolger'; Hupel 1780: 164 jünger, -gri bl. r. d. 'der Jünger'; Hupel 1818: 58 jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; Lunin 1853: 39 jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId EMS II: 370
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer : jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
Käsitlused: < asks Jünger Ariste 1963: 90; < kasks jünger Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; < sks Jünger EEW 1982: 610; < asks jünger 'õpilane, noormees' EES 2012: 106

kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? asks schilt 'kilp; nimelaud'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse; Hupel 1780: 181 kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
Murded: kilt : kildu '(lahti murdunud) tükk, kild' M sporT; kilt : kilda V EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt : kilda (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; EÕS 1925: 217 kilt '= kiltkivi (Schiefer)'; ÕS 1980 kilt : kilda 'kiltkivi'; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt; nimelaud; märgis'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1199 Schild 'plattenartige Schutzwaffe; Platte, Tafel'; Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' Liin 1968: 49; < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' EES 2012: 156

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
Läti keel: lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296

kuur1, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

kärpima1, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < asks schene 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 355 Rattaste keenit 'schien im Rade absis'; Vestring 1720-1730: 57 Kään 'die Schäne am Wagen'
Murded: kään (-ń) : kääni 'vankri puutelje kaitseraud' Sa Muh L K(-ea-, -ia-, -eä-); kääń : kääni eL; kään : `kääni R; kiäń : kiäni I EMS IV: 569
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟń : kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schene 'Schiene als Teil der Rüstung, am Wagenrade, in der Sägemühle, als Gerät der Schuster'; MND HW III schēne, schenne 'Eisen das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag'
Käsitlused: < kasks schene Liin 1964: 49; Ariste 1972: 97
Läti keel: lt šķiẽne [1638 Schkehnes] 'Schiene' < kasks schene Sehwers 1918: 97, 161; lt šķiẽne 'Schiene' < kasks schēne 'Schiene' Sehwers 1953: 131, 132

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mr skæra, rts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
Läti keel: lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < rts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper1

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < mr lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ rts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < asks mâker 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
Murded: `maaker : `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager : maagri Rei EKI MK; rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker : mākri '(Macher)'; z.B. koŕw-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, Stifter'
Käsitlused: < kasks mâker EEW 1982: 1469; SSA 2: 134; < asks maker 'tegija, valmistaja' EES 2012: 268
Läti keel: lt † mãķeris 'Betrüger, Händelmacher' < kasks maker Sehwers 1918: 153; lt makars 'der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt' < kasks māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' ME: II: 554; Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: sm maakari [1678 sämiskmacari] 'valmistaja, mestari / Hersteller, Meister' < rts makare [‹ kasks maker] SSA 2: 134
Vrd lontmaaker, pistemaaker, uurmaaker

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

määre, määrde 'võie' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Läti keel: lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

praht, prahi 'kaubalast' < asks vracht 'id.', sks Fracht 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: praht : prahi Kuu VNg Jäm Khk Kaa Emm Hää KJn; praht : prahe Tõs Khn; `prahti : prahi VNg; raht : rahi Jäm Mus KJn EMS VII: 730
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 praht : prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; ÕS 1980: 532 praht '(laeval) veetav kaup, last'; VL 2012 praht < sks Fracht, hol vracht
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vracht 'Schiffsmiete, Frachtgeld; Vermietung od. Mietung des Schiffes; Befrachtung das Schiffes mit Waren'; vrachten 'den Schiffer mit Fracht versehen, ihn in sein Schiff heuern'; Schiller-Lübben vracht 'Fracht; Lohn für die Fracht'; MND HW I vracht 'Frachtgeld, -summe'; Fracht, gefrachtete Ladung
Käsitlused: < kasks vracht 'Fracht' GMust 1948: 5, 67, 88; < kasks vracht ~ sks Fracht EEW 1982: 2162; < kasks vracht 'last' Raun 1982: 127; < asks vracht 'last, koorem; tasu koorma eest' EES 2012: 384; < kasks vracht 'laevalast' Kõmmus 2016: 519; < sks Fracht 'praht, last' EKS 2019
Läti keel: lt prakts, prakte 'Fracht' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm rahti [Agr] 'tavaran kuljetus t. siitä perittävä maksu / Transport; Fracht; Frachtgut' < rts frakt, fracht 'laivamaksu, rahtimaksu' [‹ kasks vracht] SSA 3: 38; sm rahti 'Transport, Fracht' < asks vracht 'Fracht, Ladung' ~ rts frakt 'Fracht' Bentlin 2008: 166; lv frak̄t 'fracht' Kettunen 1938: 54

siirima, siirin 'liha kontidest puhastama' < sks schieren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1161 sīr-liha (= taig-liha) 'schieres Fleisch'; ÕS 1980: 636 siirima 'liha kontidest, kõõlustest jm puhastama'; Tuksam 1939: 845 schier 'paljalt, puhtalt'
Käsitlused: < sks schier 'puhas, selge, paljas' [schieres Fleisch = puhas liha] EEW 1982: 2784; < sks schieren 'puhtaks tegema' EES 2012: 471; EKS 2019

särvima, särvin 'peenendama, riivima' < bsks schärfen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `särvima '(kapsaid) peenestama, ribadeks lõikama' IisR Mär Tõs Tor HMd Kei Juu Jä Äks Ksi Lai Plt KJn; `säŕvmä Kod Rõu; `seŕvima Kse JMd; `sirvimä Juu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 seŕw-kapsas 'geschärfter Kohl'; Wiedemann 1893: 1019 säŕwima 'schärfen (Kohl)'; EÕS 1937: 1479 särvima '(kapsaid kapsahöövliga) peenendama, riivima'; ÕS 1980: 676 särvima 'peenendama, riivima, nt kapsaid'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 201 schärfen 'schorben, hobeln'
Käsitlused: < sks schärfen 'fein reiben (Kohl)' EEW 1982: 2992; < bsks schärfen '(kapsast) riivima' Raun 1982: 167; EES 2012: 499; EKS 2019
Vrd kärhv-

tömp, tömbi 'nüri; tönts; juhm' < asks stump 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 404 tümp (tömp) 'Stumpf (Nagel oder sonst)'; Tüntz 'Stumpff (Nagel oder sonst)'; Vestring 1720-1730: 251 tömp : tömbid
Murded: tömp : `tömbi Kuu VNg Lüg; `tömpi (`tömpö) Vai; tömp (-ḿ-) : tömbi Muh Hi sporL Ris Jä VMr Kad VJg sporI VlPõ Trv Krk TLä Võn San; tümp : tümbi Rei Lä; tömp : tömbä Kod Nõo Kam Rõn; tümp : tümbä V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tömp : tömbi 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; tömps : tömpsi (SO) '= tömp'; Wiedemann 1893: 1179 tömp : tömba, tömbi (tömps, tümp) 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; ÕS 1980: 748 tömp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stump 'stumpf, ohne Schärfe oder Spitze; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; Schiller-Lübben stump 'stumpf; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; MND HW III stump 'verstümmelt, (gewaltsam) verkürzt; nicht spitz, rund auslaufend; nicht scharfsinnig, dumm, beschränkt'
Käsitlused: < ee [deskr] EEW 1982: 3469-3470; < kasks stump Raun 1982: 189; < ? asks stump 'nüri, tömp; rumal' EES 2012: 569; < asks stump 'nüri, tömp' EKS 2019

tüür1, tüüri 'ihnus, kitsi' < asks stûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tüür : `tüüri Jõe Kuu Hlj VNg; tüür : `tüürä Lüg; tüir : tüiri (-üü-) Pöi Hi Lä Mih Tõs sporKPõ I Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖŕ : tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; ÕS 1980: 753 tüür 'ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr 'steif, strenge, ernst; zornig, unfreundlich'; Schiller-Lübben stûr 'groß, schwer; störrig, widerspenstig, lästig'; MND HW III stûr, stur 'hart, streng; abweisend, unzugäglich, eigensinnig, störrisch'
Käsitlused: < kasks stur Ariste 1972: 96; < germ, vrd rts dyr, sks teuer EEW 1982: 3510-3511; < kasks stûr Raun 1982: 190; < asks stūr 'suur, raske; kangekaelne' EES 2012: 573
Läti keel: lt stūrs 'hartnäckig; unbegabt, schwer von Begriff; widerspenstig' < kasks stûr(e) 'streng; abweisend; eigensinnig, störrisch; unwirsch, grämlich; aufsässig, widerspenstig' Sehwers 1918: 72, 161; Jordan 1995: 99

veebiliides @ veebihaldur