|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.', vrd rts kink 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 173; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
- Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
- Muud keeled: rts kink [1765] 'mer (soovimatu) sõlm trossis' RES 2004: 461; lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
- Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128
lehv, lehvi 'aaspael' < sks Schleife 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: lehv (-h´v) : lehvi '(aasadeks seotud) lint, pael' Jäm Khk Pha Muh L sporHa Koe Rak VJg I Plt KJn eL; `lehvi Kuu Vai; leihv Lüg Tor Hel San Krl Plv; `leihvi VNg Vai EMS V: 60
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 532 lehw : lehwi (Pp, SO) 'Schleife (b. Binden)'; Wiedemann 1893: 483 *leihw, -i 'Schleife'; EÕS 1925: 374 lehv 'aasa seotud, aasakujuline lai pael, aaspael'; ÕS 1980: 362 lehv 'aasa seotud, aasakujuline pael'; Tuksam 1939: 852 Schleife 'lehv, aaspael'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1210 Schleife 'Schlinge, Verknüpfung beider Enden eines bandes'
- Käsitlused: < sks Schleife 'lehv; silmus' EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; EES 2012: 234; EKS 2019
leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1864
- Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
- Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 353, 354 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
- Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
- Muud keeled: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926
tripp, tripi 'sõltus; kinnitusvahend' < asks strippe 'id.', bsks Strippe 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tripp : trippi VNg Jõh; tripp : tribu Kuu Vai(rippu: ribu); tripp : tripi Jäm Rei Mar Mär Var Hag Juu JMd VJg I TLä San Urv Krl Har Rõu Plv; ripp : ripi Khk Krj Vll Muh Kse KJn Trv Krk EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 tripp : tripi, tripu 'Strippe'; EÕS 1937: 1570 tripp; ÕS 1980: 727 tripp; Tuksam 1939: 946 Strippe 'tripp'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 386 stripe 'Strippe am Stiefel?'; Schiller-Lübben strippe 'Schlinge oder dünner Band, der an Zeug genähet wird es dabey aufzuhängen'; MND HW III strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels'; Nottebeck 1988: 88 Strippe 'Aufhänger (E. K. L. R.)'; Die Strippe an meinem Paletot ist gerissen.
- Käsitlused: < kasks stripe ~ sks Strippe EEW 1982: 3274; < asks Stripp Raun 1982: 181; < asks strippe 'köis; aas, tripp' ~ sks Strippe '(suka)tripp; pael, nöör' EES 2012: 546; < sks Strippe 'tripp; silmus, aas' EKS 2019
- Muud keeled: lt stripa 'Strippe am Stiefel' < kasks strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels' Jordan 1995: 98; lt stripa, stripas 'Strippen' < asks stripp Sehwers 1953: 124
tropp3, tropi 'kokkupleissitud köis' < asks strop 'id.', sks Stropp 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tropp : trobi 'köis; köiest aas' Kuu; tropp : troppi Jõe VNg; tropp : tropi Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ris; ropp : ropi Khk Mus Pöi EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : tropi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; Salem 1890: 410 tropp : tropi 'кольцеобразно завязанная верёвка'; EÕS 1937: 1571 tropp 'laev (Stropp)'; ÕS 1980: 728 tropp 'aastross'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 386; Schiller-Lübben strop 'gedrehter Strick'; Köbler 2014 strop 'gedrehter Strick, Öse, Schlinge, Schlaufe'
- Käsitlused: < kasks strop 'gedrehter Strick' GMust 1948: 48, 94; < sks Stropp EEW 1982: 3277
- Muud keeled: rts stropp [1741] 'mer tropp' RES 2004: 1030; lt štrapa 'die Schlinge am Schiffstau, die am Mast gebracht ist' < sks Stropp 'Tauschlinge am Mast zur Befestigung des Segels' Sehwers 1953: 140
- Sugulaskeeled: sm roppi (ropi, troppu) [1863 roppu] 'raksi, (nahka- t. köysi)lenkki, silmukka / Stropp' < nrts stropp 'raksi, lenkki' [‹ hol strop, t. kasks strop] SSA 3: 92-93; krj rohvi 'määrly, sinkilä' < sm rohvi 'mäystin, sinkilä' SSA 3: 92; vdj štroppi 'tropp, (aas)tross / строп' VKS: 1239
öös, öösi 'aas; augu ääris' < asks öse 'id.'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 149 ösike 'ein Schleifgen'; Hupel 1780: 439 wastowotja r.; wastus r. d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; Hupel 1780: 229 ösikenne r. 'ein Schleifchen'; Lunin 1853: 124 ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
- Murded: üös : `üösi R(ües VNg IisR); öös : öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫź : ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös : öösi 'aas, silmus; saapasilm'; Tuksam 1939: 737 Öse 'öös, aas'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 258 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
- Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; < asks ose 'ringikujuline käepide; aas' EES 2012: 634; EKS 2019
- Muud keeled: lt iẽzes '(metallene) Ösen' < sks Ösen Sehwers 1918: 63, 68; lt ẽze 'Öse, Schlinge' < asks ö̃s 'Schlinge' Sehwers 1953: 34
