?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kitt,
kiti '
kleepuv segu tühimike täitmiseks' <
sks Kitt '
id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kitt : kiti (-t´-) 'kitt, täitesegu' eP eL; kitt : kitti R EMS III: 269
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 330 kit´t : kit´i 'Kitt'; EÕS 1925: 227 kitt '(Kitt; Spachtelfarbe)'; ÕS 1980: 271 kitt; Tuksam 1939: 561 Kitt 'kitt'
- Käsitlused: < sks Kitt 'kitt' EEW 1982: 854; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; EKS 2019
- Läti keel: lt ķite 'Kitt' Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 301; lt ķite 'kitt' ELS 2015: 298
- Sugulaskeeled: sm kitti [1756] 'kovettuva tahdas kiinnitys- ja tiivistysaineena / Kitt' < rts kitt SSA 1: 376
- Vt kittima
nitt,
niti '
lõige, mood' <
sks Schnitt '
id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 548 Inglise Nitt 'Englisch Schnitt'
- Murded: nit´t (-tt) 'lõige, snitt' sporR Kaa Käi sporL Juu Kos Jür Amb JJn VMr Iis Trm Plt KJn M TLä San Har Krl Rõu Plv; net´t Saa Kod Krk EMS VI: 615
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 741 *nit´t´ : niti 'Schnitt'; EÕS 1930: 597 nitt 'lõikemudel'; ÕS 1980: 645 snitt 'van lõige; kõnek õnnestunud tehing'; Tuksam 1939: 863 Schnitt 'lõige, fassong, mood; nitt, lõikemuster'
- Käsitlused: < sks Schnitt EEW 1982: 1713
- Läti keel: lt snīderīte 'eine dünne Schnitte von Früchten' < asks snider 'Schnitte, Scheibe' ME: III: 977
ritt|meister,
-meistri '
ratsaväekapten' <
sks Rittmeister '
id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 339 Rittmeister 'rittmeister'; Masing 1822: 403 Ritmeister G. v. Engelhardt, Jäärja mõisa perriswannem
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1134 rittmeister 'ratsaväe-kapten'; ÕS 1980: 596 rittmeister 'kaptenile vastav aukraad mõne maa ratsaväes'; Tuksam 1939: 812 Rittmeister 'rittmeister, ratsaväe kapten'
- Käsitlused: < sks Rittmeister 'rittmeister' EEW 1982: 2506; EKS 2019
- Läti keel: lt ritmeĩsteris 'Rittmeister' Sehwers 1953: 101
siht,
sihi '
suund, eesmärk' <
asks sichte '
id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 221 siht : sihhi r. d. 'Ziel od. Korn auf der Flinte'; Lunin 1853: 172 sihk : sihhi r. d. 'цѣль у ружья'
- Murded: siht : sihi R(`sihti VNg Vai); siht : sihi S L sporKPõ Iis Trm Plt KJn San; sih´k : sihi Pär Saa Ris Kod Kõp M TLä KodT EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 siht : sihi 'Sicht, Richtung (in der man zielt, visirt)'; tsiht : tsihi (d) '= siht'; ÕS 1980: 635 siht
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichte 'Gesicht, Ansicht; Vision'; Schiller-Lübben sichte 'Gesicht, Angesicht, Aussehen; Forderseite'; MND HW III sicht 'Sehen, Wahrnehmen, Blick; Sicht, Sehweite'
- Käsitlused: < kasks sicht EEW 1982: 2777-2778; Raun 1982: 155; < asks sichte 'nägu, ilme; esikülg' EES 2012: 470
- Läti keel: lt zikte 'das Visier auf der Büchse' ME: IV: 718
- Sugulaskeeled: sm sihti [1787] 'pyssyn tähtäin / Visier, Korn am Gewehr'; krj sihti < rts sikte 'pyssyn tähtäin; silmänkantama' [‹ kasks sichte 'kasvot; näkö'] SSA 3: 175; lv zik̄ 'visier auf der flinte' < kasks sicht Kettunen 1938: 400; lv zik 'eesmärk / tēmeklis' LELS 2012: 377
- Vt sihtima
silt,
sildi '
nimeplaat;
etikett' <
sks Schild '
id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: silt (sil´t) : sildi 'nimetahvel; etikett; lukuaugu kate' eP M TLä San V; silt : `sildi sporR EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 *sil´t, sil´di 'Schild'; Grenzstein 1884: 136 silt (Schild) 'nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud'; Wiedemann 1893: 1045 *sil´t, sil´di 'Schild, Wappen'; EÕS 1937: 1371 silt '(Schild, Aushängeschild)'; ÕS 1980: 638 silt; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt, nimelaud; nimesedel, etikett'
- Käsitlused: < sks Schild 'silt; metallmärk' EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473; < sks Schild 'silt; kilp' EKS 2019
- Läti keel: lt šķiltiņa 'Schildlein' Sehwers 1953: 132
- Sugulaskeeled: sm kyltti [1880] 'osoitekilpi, laatta / Schild' < rts skylt SSA 1: 463; Bentlin 2008: 128; lv šilt 'silt / izkārtne' LELS 2012: 312
sits,
sitsi '
õhuke puuvillriie' <
sks Zitz '
id.',
vrd vn ситец '
id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 636 Zitz (gewehter) 'sits, kartun r. d.'; Masing 1825: 265 kust penikest poomwillast riet koutakse, mis Zitsiks nimmetakse
- Murded: sits : `sitsi 'riidesort, õhuke puuvillane riie' sporR; sits (-t´-) : sitsi (-t´-) SaLä Muh Hi L KPõ I Plt KJn sporM TLä; tsit´s : tsit´si sporT V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1158 sit´s : sit´si 'Zitz'; Wiedemann 1893: 1049, 1205 sit´s : sit´si 'Zitz'; *tsit´ts, -i 'Zits'; EÕS 1937: 1398 sits 'õhuke puuvillane riie (Zitz, Kattun)'; ÕS 1980: 643 sits; Tuksam 1939: 1151 Zitz 'sits'
- Käsitlused: < sks Zitz 'puuvillriie' ~ vn ситец 'sits' EEW 1982: 2827; Raun 1982: 158; EES 2012: 477; < sks Zitz '(van) sits' EKS 2019
- Sugulaskeeled: vdj sittsa 'sits, sitsiriie / ситец' VKS: 1155; is sitsa 'sits' Laanest 1997: 182
titt,
titi '
tiss, nisa' <
bsks Tit '
id.',
vrd asks titte '
id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tit´t : titi 'naiserind; rinnanibu' Ans Khk Mus Vll Lei Kra EKI MK; tittima 'tissi imema' Khk Krj Vll EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tit´t´ : titi (O) 'Zitze am Euter'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 titte 'Zitze'; titten-budel 'Brusttuch der Frauen'; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Schleswig-Holstein Titte 'Zitze'; kasks titte; titten 'an der Mutterbrust saugen'; Hupel 1795: 238 Tit 'st. Zitz'; Titten 'vt Zitze'
- Käsitlused: < ee tiss [lstk] ~ kasks titte EEW 1982: 3191; < asks ~ rts titte EES 2012: 533
- Läti keel: lt tita 'die Zitze (bei Tieren u. Menschen)' < asks titte 'Zitze' Sehwers 1953: 143; lt tite 'Zitze' VLV 1944: 671; tita 'Zitze (bei Tieren und Menschen); Saugflasche' < kasks titte Jordan 1995: 103
vitt,
viti '
valge värv; lubjapiim' <
asks wit(te) '
valge värv',
rts vit '
valge värv'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vit´t : viti 'lubjapiim' Jäm Khk Kaa EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1374 wit´t´ : witi (O) 'Tünche, Tünchung'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witte 'Weisse'; Schiller-Lübben witte 'Weiße'
- Käsitlused: < kasks ~ rts EEW 1982: 3896
- Läti keel: lt vite Tünche < kasks wit, witte 'Weiße' Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110
- Vt vittima