|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
- Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; SÕS 1948: 37 almus '= armuand, annetis'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'; Tuksam 1939: 35 Almosen 'armuand, almus'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
- Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
- Muud keeled: rts allmosa [13. saj] 'armuand, almus' RES 2004: 37; lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
- Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < vrts almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44
plahh|taldrik, -taldriku 'madal taldrik, praetaldrik' < sks flacher Teller 'id.' [Laenatud liitsõnana, osaliselt tõlkelaen.]
- Murded: (p)lahh-, (p)laht-, lahk-, lahv(taldrik, -tadrek, -taller) Jõh Phl sporL Juu Ann sporM Räp EMS VII: 559
- Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 318 flacher Teller 'madal taldrik'
telder, teldri 'küliskäija (hobune)' < asks telder 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200, 428, 319 töller 'Gänger / Zelter'; Tölder 'zelter tollutarius'; Vestring 1720-1730: 246 Telder, -dri 'Ein paßgänger'; Tellerdama 'Einen paß gehen'; Helle 1732: 187 telder 'der Paßgänger'; Hupel 1780: 282 telder, dri r. d. 'ein Paßgänger'; tellerdama r., d. 'gängern, den Paß gehen (von Pferden)'; Lunin 1853: 192 telder, -dri r. d. 'иноходецъ'
- Murded: `telder 'püsimatu loom (hobune)' Mus; `teldert `joosma '(hobuse kohta)' Juu; tellerdis, -e 'rahutu hobune' Kaa EKI MK; telderdama 'rahutult edasi-tagasi käima' Jäm Iis; `tellerdama VNg; tellerdama 'rahutult (ringi) jooksma' Kaa Vll Tor Trm Plt Trm EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 telder : tel´dri 'Zelter, Passgänger, Mädchen mit leichtem Gange'; Wiedemann 1893: 1143 telder : tel´dri (tõlder) 'Zelter, Passgänger, Mädchen mit leichtem Gange'; ÕS 1980: 703 telder 'küliskäija (hobune)'; Tuksam 1939: 1143 Zelter 'küliskäija (hobune; telder'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 teldener, telder, teller 'Zelter, Passgänger'; telden ~ teldern 'im Passgang reiten'; Schiller-Lübben telder, teller 'Zelter'; MND HW III telder, teller, teldener 'Pferd das den Paßgang beherscht, Zelter'
- Käsitlused: < kasks telder, teller Liin 1964: 63; < kasks telder EEW 1982: 3121; < asks telder, teller 'telder' EES 2012: 522; EKS 2019
- Muud keeled: lt telderis 'ein Herumtreiber, ein unruhiger unbändiger Junge' < kasks telder 'Zelter, Paßgänger' Sehwers 1953: 142; Jordan 1995: 103
vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
- Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat; Tuksam 1939: 301 Faß 'tünn, vaat'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
- Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
- Muud keeled: rts fat [u 1430] 'liud, vaagen; vaat, tünn' RES 2004: 250; lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
- Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < vrts fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458
