|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < sks Käscher 'kalavõrk'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
- Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
- Läti keel: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
- Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ rts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116
veimed, pl. veimede '(pruudi) kaasavara' < asks weme, wedeme 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 502S Weime Kirst 'Braut Kasten'
- Murded: `veimed (veimed) Nai Lüg L Rap JMd Tür Trm Pal Lai Kõp Vil; veime M KodT Rõn San; `väimed Iis; veemed Vig Pä Pil KJn SJn; `veime[vakk] (veime-) 'kaasavara' R S L sporK Trm MMg Lai M; veeme[vakk] Kul Vig Mih Tõs KJn; `väime[vakk] Hi Noa KPõ Iis Plt EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486, 1470 weim : weime : pl. weimed 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; wäim : wäime '= weim'; ÕS 1980: 781 † veimed 'mitm mõrsja kingid pulmalistele'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wedeme 'Wittum, Leibgedinge, bes. das, welches der Mann seiner Frau aussetzt; Dotation der Kirche'; wedemen 'stiften, ausstatten, dotieren'; Schiller-Lübben wedem(e), weme 'Dotation, bes. Dotation für die Kirche, geistliche Güter, spec. das Pfarrhaus'
- Käsitlused: < vrd kasks wedem(e), weme 'Dotation' Liin 1964: 65; < lms [vē-, vrd viima] EEW 1982: 3783; < kasks we(de)me 'kaasavara' Raun 1982: 201; < asks vede(me), weme 'and, annetus' EES 2012: 597; EKS 2019
