[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kits, kitse 'koduloom, sõraline imetaja (Capra aegagrus)' < sks Kitze 'kitsetall'

Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
Vana kirjakeel: Tallinna rae arveraamat 1583 stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; Gutslaff 1648-1656 üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; Göseken 1660: 483, 484 Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart aruncus'; Virginius 1687-1690 sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; Vestring 1720-1730: 81 Kits, -se 'Die Ziege'; Piibel 1739 lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; Hupel 1780: 183 kits, -e 'Ziege'; Hupel 1818: 87 kits, -e r. d. 'Ziege'; Lunin 1853: 61 kits, -e r. d. 'коза'
Murded: kits : kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits : `kitse R; kits : kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits : kitsõ V EMS III: 260
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits : kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 658 Kitz 'Junges von Ziege, Reh, Gemse und Steinwild'
Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; < sks Kitze 'kitsetall' Ariste 1963: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts kid [1827] 'hirvevasikas, noor hirv' RES 2004: 460
Sugulaskeeled: sm kitsi 'kili, nuori vuohi / junge Ziege' < skand [vrd nrts kid, sks Kitze] SSA 1: 376; vdj kittsi 'kits / коза' VKS: 435

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, meikima; ehtima' < asks smucken 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'; Tuksam 1939: 859 schmücken 'ehtima, kaunistama, ilustama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 358; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Muud keeled: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

märk, märgi 'tähis, märgistus' < kasks merk(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 mea merck echk tuñistæcht se on; Gutslaff 1647-1657: 274 ossat sahwat mercke kah; Göseken 1660: 91, 481, 512 mercki 'Merck'; Merck 'zeichen / kenzeichen'; mehraTecht 'Merck-Zeichen'; Hornung 1693: 29 Märk : Märgi / Acc. pl. Märkisid 'ein Zeichen'; Vestring 1720-1730: 130 Märk, -gi 'Ein Zeichen'; Helle 1732: 136 märk 'das Zeichen, Exempel'; Hupel 1766: 26 Panne sepärrast need märkid tähhele, mis ma sulle ütlen; Hupel 1780: 212 märk : märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Arvelius 1787: 25 sest piddid märki wötma; Hupel 1818: 134 märk, -i od. märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Lunin 1853: 99 märk, -i, märgi r. d. 'зарубка; знакъ: примѣръ'
Murded: merk : `mergi (mä-) '(võrgu)tähis; peremärk' R(`merki Vai); mäŕk (-r-) : märgi eP eL EMS VI: 342
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 651 mäŕk : mäŕgi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; ÕS 1980: 442 märk
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 219, 226; Schiller-Lübben mark, merk 'Zeichen; bes. Zeichen der Handwerker etc. auf ihren Waren, üblicher ist merke'; merke 'Beachtung, (genaue) Wahrnehmung; Zeichen, Merkzeichen'; MND HW II: 1 mark, merk, marke, merke 'Zeichen, Mal, Merkmal; Markierung, Merkzeichen; Hausmarke, Kennmarke'; merke, marke 'Beachtung, Erkenntnis, Beachtenswertes'
Käsitlused: < kasks merk Liin 1964: 65; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 1620; < kasks merk(e) Raun 1982: 97; < asks merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine' EES 2012: 296; EKS 2019; < rts SSA 2: 160
Muud keeled: rts märke [11. saj] 'märk; jälg; kauba-, tunnusmärk; rinnamärk' RES 2004: 644; lt mẽrķis [1638 Mehrkis] 'Ziel, Merkmal' < kasks merk(e) Sehwers 1918: 34, 92, 154; mẽrķis 'Merkzeichen, Merkmal, Ziel' < kasks merk 'Zeichen, Merkzeichen' Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: sm merkki [Agr] 'merkki, jälki, tuntomerkki / Zeichen'; is merkki < vrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkki; vdj merkki < sm SSA 2: 160; lv mer̄`k 'zeichen, merkzeichen' < kasks merk(e) Kettunen 1938: 219-220; lv merk 'kupp (võrgu ujuv otsamärk) / tīkla mērķis'; merk 'märk, tähis / zīme, apzīmējums' LELS 2012: 186; vdj merkki 'märk / знак, метка' VKS: 724; is merkki 'märk, tähis' Laanest 1997: 115
Vt märkama, märkima

objekt, objekti 'ese või protsess, millele on suunatud tegevus' < sks Objekt 'id.'

Esmamaining: Suurkask 1908
Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 64 objekt 'sihitus, see asi, mille pääle mingi tegewus sihib, nagu: kohus nuhtleb warast'; EKÕS 1918 objekt; EÕS 1930: 636 objekt '= ese; jur alis'; ÕS 1980: 470 objekt 'ese, asi; (käsitlus)aine'; Tuksam 1939: 728 Objekt 'objekt, eses; (jur. auch) alis'
Saksa leksikonid: DWDS Objekt 'Gegenstand oder Ziel des Denkens, Handelns; Wertgegenstand, besonders Grundstück'
Käsitlused: < sks Objekt 'objekt' EEW 1982: 1811; EKS 2019
Muud keeled: rts objekt [1731] 'objekt; ese' RES 2004: 694; lt objekts 'Objekt (Gegenstand)' VLV 1944: 383; lt objekts 'objekt' ELS 2015: 572
Sugulaskeeled: sm objekti [1887] < rts objekt Häkkinen 2004: 815

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jannsen 1858: 257 sesinnane kotkaskul on üht pabokoid ärramurdnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Tuksam 1939: 740 Papagei 'papagoi'; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 269 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Muud keeled: rts papegoja [15. saj] 'zool papagoi' RES 2004: 750; lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts, vrd vurts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

siht, sihi 'suund, eesmärk' < asks sichte 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 221 siht : sihhi r. d. 'Ziel od. Korn auf der Flinte'; Lunin 1853: 172 sihk : sihhi r. d. 'цѣль у ружья'
Murded: siht : sihi R(`sihti VNg Vai); siht : sihi S L sporKPõ Iis Trm Plt KJn San; sih´k : sihi Pär Saa Ris Kod Kõp M TLä KodT EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 siht : sihi 'Sicht, Richtung (in der man zielt, visirt)'; tsiht : tsihi (d) '= siht'; ÕS 1980: 635 siht; Tuksam 1939: 895 Sicht 'ettenäitamine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 347 sichte 'Gesicht, Ansicht; Vision'; Schiller-Lübben sichte 'Gesicht, Angesicht, Aussehen; Forderseite'; MND HW III sicht 'Sehen, Wahrnehmen, Blick; Sicht, Sehweite'
Käsitlused: < kasks sicht EEW 1982: 2777-2778; Raun 1982: 155; < asks sichte 'nägu, ilme; esikülg' EES 2012: 470
Muud keeled: lt zikte 'das Visier auf der Büchse' ME: IV: 718
Sugulaskeeled: sm sihti [1787] 'pyssyn tähtäin / Visier, Korn am Gewehr'; krj sihti < nrts sikte 'pyssyn tähtäin; silmänkantama' [‹ kasks sichte 'kasvot; näkö'] SSA 3: 175; lv zik̄ 'visier auf der flinte' < kasks sicht Kettunen 1938: 400; lv zik 'eesmärk / tēmeklis' LELS 2012: 377
Vt sihtima

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk; Tuksam 1939: 1148 Ziegenbock 'sikk, sokk, pukk'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

trehvama, trehvan 'kohtama; tabama, pihta saama' < sks treffen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `trehvama 'juhtuma; tabama; kohtama' R Jäm Emm Rei Lä Ris Juu JõeK JMd Koe VJg Iis Trm Äks Plt; trehvämä Kod; `rehvama Khk Mus Vll EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 trehwama; trehwima 'treffen, passen'; Wiedemann 1893: 1195 trehwama; trehwima (rihwama) 'treffen, passen'; ÕS 1980: 725 trehvama 'van pihta saama, tabama; kohtama'; Tuksam 1939: 972 treffen 'tabama, trehvama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1453 treffen '(mit einem Wurf, Schlag, Schuß) das Ziel erreichen; mit jemandem zusammenkommen, jemandem (zufällig) begegnen'
Käsitlused: < sks treffen 'juhuslikult kohtuma; tabama, õnnestuma' EEW 1982: 3265; Raun 1982: 181; EES 2012: 544; EKS 2019
Muud keeled: rts träffa [1674] 'trehvama, kohtuma; tabama' RES 2004: 1149
Sugulaskeeled: sm treffata 'tavata, kohdata / sich (mit jemandem) treffen' < nrts träffa SSA 3: 317; vdj trehvata, trehvaa 'sattuda, juhtuda / попадать, случаться' VKS: 1303

veebiliides @ veebihaldur