[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

aabits, aabitsa 'aabits' < sks Abc 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 188 essimenne lapse ramat 'a b c Buch'; Hupel 1818: 15 abbits, -e; abbitse raamat d. 'ABC'; Hupel 1818: 29 awits, -e r. 'das Abc'; Masing 1822: 16 needsinnatsed lehed .. Awitsa asemel prugitawaks
Murded: aabits : aabitsa Sa Rei Mar Juu JMd Iis Trv Hls; `aabits : `aabitsa Kuu VNg; aabits : aabitse Jäm Emm Rei Mär Hää Ris Krk San Krl; aabits : aabitsi Khk Muh; `aabets : `aabetsi Jõh Vai Khn; `aabets : `aabetsa Lüg; aabats : aabatsi TLä EMS I: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 ābits : ābitse (ābitsa, ābitsi) '= āwits'; Wiedemann 1869: 70 āwits : āwitse, āwitsa 'Abc'; āwitsa-rāmat 'Abcbuch'; ÕS 1980: 21 aabits
Käsitlused: < sks Abc 'das ABC; tähestik; algteadmised' EEW 1982: 1; Raun 1982: 1; EES 2012: 41; < sks Abc, Abece, Abc-Buch, Abcbuch 'aabits' EKS 2019
Läti keel: lt ābece 'das Abc-Buch' ME: I: 234; lt ãbece, ãbice 'das Abecebuch' Sehwers 1953: 5; lt ābece 'aabits' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aapinen [1745 abes(e)kirja] 'alkeislukukirja / Fibel, Alphabet, Abc' < vrd rts ābisbōk, vur ABCbok, sks ABC-Buch SSA 1: 47; SKES: 2; lv ābets 'aabits / ābece' LELS 2012: 21

kormoran, kormorani 'veelind (Phalacrocorax)' < sks Kormoran 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 269 kormoran 'lind (Kormoran od. Scharbe)'; ÕS 1980: 303 kormoran 'zool lind'; Tuksam 1939: 585 Kormoran 'kormora[a]n (lind)'
Käsitlused: < sks Kormoran 'kormoran' EKS 2019
Läti keel: lt kormorāns 'Kormoran' VLV 1944: 310; lt kormorāns 'kormoran' ELS 2015: 337

martsipan, martsipani 'mandlitest ja suhkrust maiustus' < sks Marzipan 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: martsipaan 'õunasort' Nõo EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *maŕtsipān, -i 'Marzipan'; EÕS 1925: 476 martsipaan 'mandlitest ja suhkrust küpsis'; ÕS 1980: 408 martsipan 'peenestatud mandleist ja suhkrust maiustus'; VL 2012 martsipan < sks Marzipan; Tuksam 1939: [660 Marzipan 'matsipa[a]n'
Käsitlused: < sks Marzipan 'martsipan' EEW 1982: 1508; EKS 2019
Läti keel: lt marcipāns 'Marzipan' VLV 1944: 348; lt marcipāns 'martsipan' ELS 2015: 479
Sugulaskeeled: sm marsipaani [1644] 'Marzipan' < rts marcipan, marsipan SSA 2: 152

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker 'id.'

Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' EES 2012: 373; EKS 2019

plaatina, plaatina 'keemiline element, väärismetall' < sks Platina 'id.'

Esmamaining: Koli-ramat III 1853
Vana kirjakeel: Koli-ramat III 1853: 13 Platina on kallim kui höbbe, agga oddawam kui kuld. Monned aastad taggasi olli Platina rahha ka meie jures käimas
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924 *plātina 'Platina'; Grenzstein 1884: 114 platina (Platin) 'kallismetall, leitakse Uraalist etc. puhastes terakestes'; EÕS 1930: 785 plaatina 'väärismetall (Platin[a])'; ÕS 1980: 518 plaatina 'keem (element, väärismetall)'; Tuksam 1939: 758 Platin, Platina 'plaatina (metall)'
Käsitlused: < sks Platina, vn платина EEW 1982: 2091; < sks Platina '(van) plaatina' EKS 2019
Läti keel: lt platīns 'Platin, Platina' VLV 1944: 396
Sugulaskeeled: sm platina [1821] 'vaalea jalometalli / Platin' < rts platina SSA 2: 381

sopran, soprani 'kõrge naishääl' < sks Sopran 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 271 isseärranis mönned helledad tüttarlaste soprani-heäled, mis wägga süddamest läbbi käisid; Erlemann 1864: 65 Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1175 *sōprān, -i 'Sopran'; Grenzstein 1884: 139 sopran (Sopran) 'kõige kõrgem hääl neljahäälega laulus, diskant, meestekooris esimene tenor'; Wiedemann 1893: 1066 *sōprān, -i 'Sopran'; EÕS 1937: 1424 sopraan '= sopran ’kõrgeim lauluhääl’'; ÕS 1980: 652 sopran 'muus kõrge naishääl'; Tuksam 1939: 906 Sopran 'sopra[a]n'
Käsitlused: < sks Sopran EEW 1982: 2872; EKS 2019
Läti keel: lt soprāns 'sopran' ELS 2015: 800
Sugulaskeeled: sm sopraano [1865 suprani] 'korkea naisen tai lapsen ääni / Sopran' < it soprano SSA 3: 201; Häkkinen 2004: 1185

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel 'id.', sks Tafel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; Göseken 1660: 94 Taffli 'Taffel'; Göseken 1660: 283 kusta tawelcken 'löschtaffel palimpsestus'; Helle 1732: 186 tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; Hupel 1780: 281 tawel H. 'die Tafel'; Hupel 1818: 238 tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; Lunin 1853: 187 tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
Murded: `tahvel : `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R eP M TLä Kam San(tahvel); `tahvli : `tahvli V; `tahvel : `tahli Vll; `tahpel : `tahpli Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli; tahwli : tahwli (d) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
Käsitlused: < kasks tafel, taffel Liin 1964: 54; < sks Tafel EEW 1982: 3046; < kasks taffel Raun 1982: 169; < asks tafel 'laud, tahvel, plaat' EES 2012: 509; EKS 2019
Läti keel: lt tãpele 'Tafel' < kasks tafele 'Tafel' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142; tāpele 'Tafel' < kasks taf(e)le, tafel Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] 'Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde' < rts, vrd mr tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' [‹ kasks tafele] SSA 3: 276; SKES: 1247; lv tō̬p̆piĺ 'tafel' < kasks tafele Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328; tǭpiļ 'tahvel / tāfele' LELS 2012: 328

tangid pl, tangide 'tööriist' < kasks tange 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; Göseken 1660: 479 Tangi 'Zange forceps'; Vestring 1720-1730: 242 Tang, -gi 'Eine Zange'; Helle 1732: 185 tang 'die Zange'; Hupel 1780: 280 tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; Lunin 1853: 188 tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang : tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
Käsitlused: < kasks tange Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; < asks tange 'tangid' EES 2012: 514; EKS 2019
Läti keel: lt stañgas [1638 Tanghas] 'Zange' < kasks tange Sehwers 1918: 24, 96, 160; pl. tangas, stanga 'Zange, Kneifzange' < kasks tange Jordan 1995: 102
Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] 'pihdit / Zange' < rts tång, tang SSA 3: 309; lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ 'zange' < kasks stange, tange Kettunen 1938: 409; lv taŋ´gǝd 'pihdit' < lt stangas [‹ kasks] SSA 3: 309; lv taņgõd 'tangid, näpitstangid, pihid / knaibles' LELS 2012: 317

tonn1, tonni 'tünn' < asks tonne 'id.', sks Tonne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Pütt /o 'Tonne'
Murded: tońn : tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 tońń : tońńi 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd tünn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
Käsitlused: < kasks tonne Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96; < kasks tonne ~ sks Tonne EEW 1982: 3223; < asks tonne 'tünn', sks Tonne 'tünn; tonn; poi' EES 2012: 537
Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki 'tonne, tönnchen' < sks tonne Kettunen 1938: 427
Vrd tünn

veebiliides @ veebihaldur