[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.' [Laensõna aader tuli omassõna soon kõrvale.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 324 keick meddÿ Sonet ia keick meddÿ Werritilckat; Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Läti keel: rts åder 'veresoon' RES 2004: 1292; lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi EMS I: 816; eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop : esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
Käsitlused: < asks eselkop 'Eselshofd' GMust 1948: 36, 74; < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' Mereleksikon 1996: 58; < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' EEW 1982: 216
Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu 'eselshuvud (in der Seeterminologie)' < rts esel(s)-huvud EEW 1982: 216

jukerdama, jukerdan 'saamatult tegema; tembutama' < bsks juckern 'tühja-tähjaga tegelema'

Murded: jukerdama 'jändama, midagi oskamatult tegema; aega viitma' Hlj eP Kam Ote; jukerteme, -deme M; jukkerdam(m)a Kuu Vai; jukõrdam(m)a Võn Ote V EMS II: 168
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 139 jukerdama 'jändama, jõngerdama'; ÕS 1980: 205 jukerdama 'jändama, midagi saamatult tegema'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 2 abjuckern 'ohne dringende Noth mit einem Pferd so viel umherschweisen, daß dasselbe matt wird'; Hupel 1795: 101 juckern 'zur Lust umherreiten, fahrend oder reitend Zeitvertreib umherschwärmen, ohne dringenden Anlaß reisen'; Nottbeck 1988: 38 juckern 'herumtreiben, nichts Rechtes tun'
Käsitlused: < lms [deskr] EEW 1982: 565; < bsks juckern 'tühja-tähja reisima' Raun 1982: 21; < bsks juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt või oskamatult tegema' EES 2012: 100
Läti keel: lt jukurêt 'durcheinandermischen, eine bunte Reihe machen' < asks juckern 'aus Lust lärmend umherjagen; zur Lust umherreiten' Sehwers 1953: 44
Sugulaskeeled: sm jukertaa [1786] 'tehdä (esim. veistää) jtkin hitaasti, karkeasti, kömpelösti / langsam, ungeschickt bearbeiten' < [deskr. sanoja] SSA 1: 245

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230
Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
Läti keel: lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? asks schilt 'kilp; nimelaud'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse; Hupel 1780: 181 kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
Murded: kilt : kildu '(lahti murdunud) tükk, kild' M sporT; kilt : kilda V EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt : kilda (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; EÕS 1925: 217 kilt '= kiltkivi (Schiefer)'; ÕS 1980 kilt : kilda 'kiltkivi'; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt; nimelaud; märgis'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1199 Schild 'plattenartige Schutzwaffe; Platte, Tafel'; Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' Liin 1968: 49; < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' EES 2012: 156

kloppima, klopin 'taguma' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 173 Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
Murded: kruuk : kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk : `kruugi Jõe Kuu EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk : krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd kruus'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EEW 1982: 1000; < asks kruke 'kruus; kann; pott' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt † krũka 'Krug' < kasks krūke [vrd asks kruka] Sehwers 1918: 151; krũka 'die Kruke' < kasks kruke 'Krug' ME: II: 291; lt krũka 'Kruke, Krug' < asks krūk 'Krug' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] 'saviastia, -pata / Topf, Krug' < rts, vrd mr kruka 'ruukku' [‹ kasks krūke] SSA 3: 113; SKES: 888; lv kruk̄, krūk̀ 'kruke' < kasks krūke Kettunen 1938: 157
Vrd kruus1

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
Läti keel: lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < rts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
Läti keel: lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < mr lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

† landraat, landraadi 'maanõunik' < sks Landrat 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 115 landraat, -i r. d. 'der Landrath'; Masing 1821: 304 ütlesid, et oberst ja landraat, Wolfgang Heinfrich von Anrep 1640 aastal, tuukrid Wennemaalt lasknud tulla; Lunin 1853: 84 landraat, -i r. d. 'ландрать, совѣтникъ земскаго суда, уѣздный предводитель дворянства'
Murded: `landraat (-t´) 'endisaegne maanõunik' Mär Tor KJn Krl Plv; `lantraat´ Trv; `landrat (-t´) VNg Lüg Trm Kod Plt; `lantrat Khk Pöi Mar; `lantraht Hlj VNg Mih Hää EMS IV: 902
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 501 *land-rāt´ : -rādi 'Landrath'; Salem 1890: 162 land-raat : -raadi 'ландратъ'; EÕS 1925: 358 landrat; ÕS 1980: 353 landraat 'aj maanõunik'; VL 2012 landraat < sks Landrat; Tuksam 1939: 612 Landrat 'maanõunik, landrat'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 138 Landrath 'vormals ein von seinen Mitbrüdern zur Besorgung ritterschaftlicher Angelegenheiten erwählter Edelmann'
Käsitlused: < sks Landrat EEW 1982: 1227
Läti keel: lt landrāts 'Landrat' Sehwers 1953: 68

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

liik3, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

liist2, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < mr lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ rts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

maakler, maakleri 'kaubavahendaja' < sks Makler 'id.'

Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mākler : mākleri 'Makler'; hōw-mākler 'Hofmakler'; Suurkask 1908: 51 maakler 'waheltkaupleja'; EÕS 1925: 455 maakler 'kaubavahendaja (Makler od. Mäkler)'; ÕS 1980: 395 maakler 'kaubandustehingute vahendaja'; Tuksam 1939: 654 Makler, Mäkler 'maakler, kaubavahendaja'; VL 2012 maakler < sks Makler, hol makelaar
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 mēkeler (meykeler), mākeler 'kaufmännischer Vermittler, Makler, Kaufmann, der keine eigenen Geschäfte betreibt, sondern auf obrigkeitliche Anordnung vor allem fremden Kaufleuten, notfalls auch als Dolmetscher, zur Verfügung steht'
Käsitlused: < kasks makeler 'Makler' GMust 1948: 68, 83; < sks Makler EEW 1982: 1469
Läti keel: lt † mẽkleris 'Mäkler' < kasks mekeler Sehwers 1918: 153; lt mēkleris 'Mäkler' Sehwers 1953: 79; lt mākleris 'maakler' ELS 2015: 463
Sugulaskeeled: sm meklari [1698] '(kaupan)välittäjä; välimies / Makler, Veisteigerer; Vermittler' < rts mäklare [‹ kasks mekeler, sks Mäkler] SSA 2: 158; lv mē`klə̑r´ 'mäkler' Kettunen 1938: 220; vdj makl´eri '(laeva)maakler / маклер, агент (судна)' VKS: 696

matt2, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < asks smette, smitte 'kangrukliister'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 140-141 mette r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte r. d. 'Weberschmitte'
Murded: met´t : meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil EMS VI: 44; mitt (mit´t) : miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V EMS VI: 98
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete : mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´ : meti '= mete'; mit´t´ : miti (W) '= mete'; ÕS 1980: 421 mett : meti 'tekst kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
Käsitlused: < kasks smette, smitte Ariste 1983: 44; < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' EES 2012: 281; EKS 2019
Läti keel: lt smite [1638 Smittes] 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns' < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smite 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten' < kasks smitte 'Kleister' ME: III: 966
Vt mettima

mutt1, muti 'purje äärerõngas' < sks Mutt 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mut´t 'äärestatud ümarauk purjes, lüüvers' VNg Pöi Emm Phl EMS VI: 234; muting Khn EMS VI: 230
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 701 mut´t´ 'grosse Latte, Stange zum Umrühren'; ÕS 1980: 436 mutt 'mer avaus nööri jaoks purje äärel või nurgas'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 583 Mutt (am Segel) 'Tauauge zur Handhabung und Befestigung der Segel'
Käsitlused: < sks Mutt 'purje köiesilm' EES 2012: 290; EKS 2019

märkama, märgata 'tähele panema, täheldama' < kasks merken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 voywat merckada; mercka minu Palwet; Stahl HHb III 1638: 13 eth tem̃a merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; Gutslaff 1648: 227 moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; Vestring 1720-1730: 130 Märkama 'Verstehen, Vermögen'; Helle 1732: 136 märkama 'verstehen, vermögen'; Hupel 1780: 212 märkama r. 'verstehen; vermögen'; Arvelius 1790: 181 kes nende rummalust märkis; Hupel 1818: 134 märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; Lunin 1853: 99, 104 märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mäŕkmä (-me) M TLä San Har VId EMS VI: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' Ariste 1963: 97; EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; < kasks merken, marken Liin 1964: 59; < asks merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma' EES 2012: 296
Läti keel: lt mẽrķêt 'zielen' < kasks merken 'bezeichnen, zielen' Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: lvS mierk´, -ub 'zielen' SLW 2009: 121; lv mer̄k̆kə̑ 'begreifen, verstehen; zielen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 187; vdj merkittsää 'märgata, tähele panna / замечать, примечать' VKS: 724
Vt märk

müts, mütsi 'peakate' < kasks mütze 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Mützi 'Haube'; Göseken 1660: 92, 145 mütz 'Mütze'; Mützeken 'Bortichen'; Hornung 1693: 23 Müts 'eine Mütze'; Vestring 1720-1730: 142 Müts, -si 'Die Mütze'; Helle 1732: 122, 141 talw-kübbar 'die Mütze'; Helle 1732: 141, 322 müts 'die Mütze'; Piibel 1739 neile wööd teggema ja neile mütsid teggema; Hupel 1780: 219 müts, -i r. d. 'die Mütze'; Arvelius 1782: 81 tombasid mütsid peast mahha; Hupel 1818: 144 müts, -i r. d. 'Mütze'; Lunin 1853: 109 müts, -i r. d. 'шапка, фуражка'
Murded: müts : `mütsi R(`mütsü Kuu); müt´s (-t-) : mütsi (-t´-) eP M T; müt´s : mütsü V EMS VI: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 707 müt´s : müt´si 'Mütze'; Wiedemann 1893: 640 müt´s : müt´si; müts : mütsü (d) 'Mütze'; ÕS 1980: 445 müts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mutze, musse, musche 'die Chorkappe, -kapuze eines (Ordens-)Geistlichen; Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; Schiller-Lübben mutze, musse 'eig. die Chorkappe, -kapuze e. (Ordens-)Geistlichen; von den Laien nachgeahmt, als bequeme Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; MND HW II: 1 mütze (mutse), müsse (musche), mötze 'runde Kopfbedeckung als geistliche Tracht; flache Kopfbedeckung, Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend, aus Pelz, Leinwand, Samt'
Käsitlused: < kasks mutze Liin 1964: 57; Raun 1982: 99; < kasks mutze ~ sks Mütze EEW 1982: 1643; < asks mutze 'müts, kapuuts; naiste tanu', sks Mütze 'müts' EES 2012: 301; < asks mutze 'müts' EKS 2019
Läti keel: lt mice 'Weibermütze, Haube' Sehwers 1918: 154; lt mice 'eine Weibermütze, Haube; eine Mütze überhaupt' < asks mütts, müttse 'eine Mütze, Kopfbedeckung für beide Geschlechter' Sehwers 1953: 79; mice, mica 'Weibermütze, Haube; Mütze überhaupt' < kasks mütze 'runde Kopfbedeckung; Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend' Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm myssy [1637] 'Mütze'; is müssü 'lapsen myssy, naisen päähine'; krj myssy 'naidun naisen päähine; nuttura' < rts myssa, mysse 'myssy' [‹ kasks mutze, musse 'eräänlainen päähine'] SSA 2: 189; lvS müts 'Mütze' [magadau müts ’Schlafmütze’] SLW 2009: 127; lv mit̄š (müt̄š) '(weiber)mütze, haube' < sks Kettunen 1938: 225; lv mitš 'müts / cepure, mice' LELS 2012: 190; vdj müttsü '(paeltega) lapsemüts / детская шапочка' VKS: 781

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
Läti keel: lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
Vt peilima

pihtima, pihin 'pattu kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Läti keel: lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

prikk1, priki 'meremärk' < ? asks pricke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: prikk : priki 'meremärk, tooder; talitee tähis' Jäm Käi Rid Aud Ris; prekk : preki Käi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 965 *prikk : priki 'Seemarke (zur Vermeidung von Untiefen und Klippen)'
Käsitlused: < ? kasks pricke, vrd rts pricka, prick 'Punkt, Tüpfel, Fleck; Seezeichen' EEW 1982: 2174
Sugulaskeeled: sm prikku [1699] 'pilkku, täplä; merimerkki / Tupfen, Fleck; Seezeichen' < rts prick 'piste, pilkku, täplä; merimerkki' [‹ kasks prick] SSA 2: 411

puss1, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

† püüt, püüdi '(kala)saak' < kasks bute 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 ninck iaab sen Pütÿ welia; Stahl HHb III 1638: 52 ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; Göseken 1660: 87 Püht/ i 'Beutte'; Virginius 1687-1690 Eks nämat peaks saama .. sedda Püüti
Murded: püüd : püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid : püi Sa Muh L JõeK Kad; püid : püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid : püüdi Kod EMS VIII: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´ : pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Salem 1890: 310 püüd : püüu 'ловля'; EÕS 1930: 969 püüd 'püügiese; püük, saak'; ÕS 1980: 565 püüd : püüu; Tuksam 1939: 147 Beute 'saak; soomus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
Käsitlused: < kasks büte 'Anteil, Beute' Ariste 1963: 102; < kasks bute Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2358; < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte Raag 1987: 338
Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] 'Beute' Sehwers 1918: 33, 143; lt bĩte 'Beute, Gewinn' < kasks bǖte 'Beute' Sehwers 1953: 13; lt bīte 'Beute, Gewinn' < kasks bü̂te Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: vdj püütü '(kala)saak / улов (рыбы)' VKS: 1018

raam, raami 'ümbritsev ääris; kanderaam' < kasks rame 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 rahm : rahmi∫t 'Todtenbahr'; Gutslaff 1648: 207 Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; Göseken 1660: 121 Raam, -i 'Bahr darauff man etwas träget'; Surnu Raam 'Todten Baar'; Göseken 1660: 329 Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; Hornung 1693: 24 Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; Vestring 1720-1730: 195 Raam, -mi 'Die Todten-baar'; Helle 1732: 164, 322 raam 'der Rahmen'; Piibel 1739 pannid neid wodide ja ramide peäle; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Rahmen'; Lunin 1853: 153 raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
Murded: raam : `raami 'ümbritsev ääris; ristkülikukujuline alus' R; raam : raami (-oa-, -ua-) eP; raaḿ: raami eL EMS VIII: 128
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām : krāma '= rām'; rām : rāmi 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
Käsitlused: < kasks rame, ramen Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen EEW 1982: 2365-2366; < kasks rame Raun 1982: 137; < asks rame 'raam, ääris, kangakuivatusraam', rts ram 'raam, ääris; kandesõrestik' EES 2012: 411; < asks rame, ramen 'raam' EKS 2019
Läti keel: lt rãmis 'Rahmen' < kasks rame Sehwers 1918: 156; lt rãmis 'Rahmen' < sks Rahm Sehwers 1953: 98; rāmis, rāms 'Rahmen' < kasks rame Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm raami [1804] 'kehys / Rahmen' < rts ram 'kehys' [‹ kasks rame 'Rahmen']; is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; krjA rama; vps ram < vn рам SSA 3: 33; lv rō̬m 'rahmen' < sks Kettunen 1938: 344-345; lv rǭm 'raam / rāmis'; pūrǭm 'puuraam / koka rāmis' LELS 2012: 260, 273; vdj raama, raami 'raam / рама' VKS: 1020

rakk, raki 'võru või silmus raa kinnitamiseks masti külge' < asks rak, rack 'id.', sks Rack 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rakk : ragi 'purje kinnitusvõru' Kuu; rakk : raki Emm Phl Khn Hää; rake Ris EMS VIII: 201
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1019 rakk : raki, raka (D) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; EÕS 1930: 1009 rakk 'laeva raa-kinniti'; ÕS 1980: 572 rakk 'raud raa hoidmisks masti küljes'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rak 'um den Schiffsmast angebrachter Ring mit dem die Rah aufgezogen wird'
Käsitlused: < asks Rack 'Vorrichtung zur Befestigung der Rahe an dem Mastbaum' GMust 1948: 39, 90; < asks rack 'Schleife oder Schlinge' EEW 1982: 2402; < sks Rack SSA 3: 43; < asks rack 'silmus raa masti külge sidumiseks', rts rack 'seadis raa masti külge kinnitamiseks' EES 2012: 417; < asks rack 'silmus raa hoidmiseks masti küljes' [‹ rts rack] EKS 2019
Sugulaskeeled: sm rakki [1609] 'kytkin, jolla purjealuksen raaka kiinnitetään mastoon / Vorrichtung zur Befestigung der Rahe am Mast, Rack' < rts rack 'ra'an kiinnike' SSA 3: 43

rehv1, rehvi 'purjepinna vähendamine' < sks Reff 'id.' [‹ asks ref]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rehv : `rehvi 'rehvitav purjeosa' Jõe Kuu Hlj Lüg; rehv : rehvi Sa Khn Ris; krehv : krehvi Hää; rihv : rihvi Hi Rid EMS VIII
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 rehw : rehwi 'Reff'; EÕS 1925: 1066 rehv 'laev seadis purjepinna koondamiseks (Reff, Reef, Segelring)'; ÕS 1980: 582 rehv 'seadis purje pinna vähendamiseks'; Mereleksikon 1996: 362 rehv '(hol reef)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ref 'Vorrichtung zur Verkleinerung der Segelfläche, zum Reffen des Segels, Reff'; Seemannsprache 1911: 656 Reff, Reef 'Einrichtung zur Einkürzung oder Verkleinerung der Segel. (Ein nd. Seemannswort.)'
Käsitlused: < asks Reff, Riff 'Reff' GMust 1948: 43, 90; < sks Reff (an der Segel) EEW 1982: 2447; < sks Reff '(purjel)' Raun 1982: 141; < asks ref ~ sks Reff 'seadis purjepinna vähendamiseks' EES 2012: 423-424; < sks Reff 'rehv' EKS 2019
Läti keel: lt rẽve 'Vorrichtung zur Verkürzung eines Segels' < asks ref Sehwers 1953: 100; lt (jūrniecībā) rēve 'rehv' ELS 2015: 717
Sugulaskeeled: sm reivi (rievi) [1863] 'se osa purjeesta, joka reivattaessa kääritään kokoon' < rts rev SSA 3: 62
Vt rehvima

renn, renni 'kraavike, kanal; süvend, vagu' < kasks renne 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Rönni 'Rinne'; Gutslaff 1647-1657: 131 neihde rönnede sisse; Göseken 1660: 93, 324 Rönni 'Rinne'; wee rönni 'plumpe antlia'; Vestring 1720-1730: 202 Ren, -ni 'Eine Rinne'; Piibel 1739 wötsid wet ja täitsid need rennid; Hupel 1780: 256 ren, -ni r. d. 'die Rinne'; Lunin 1853: 158 ren, -ni r. d. 'жолобъ у крыши; канавка, протокъ'
Murded: renn : `renni 'vagu, süvend, soon' Kuu; reńn : renni Khk Mus L VMr Trm Kod Lai eL(rińn Vas); reńd : renni Pöi Muh KPõ Plt KJn; rõnn : `rõnni Lüg Jõh; rönn : `rönni VNg RId EMS VIII: 302
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048, 1085 reńń : reńńi 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; rõńń : rõńńi '= reńń'; ÕS 1980: 585 renn
Saksa leksikonid: Lübben 1888 renne 'Rinne, Wasserröhre, Dachtraufe, Gosse, Rinnstein'; Schiller-Lübben renne, ronne, runne 'Renne, Canal'; MND HW II: 2 renne, rinne, rönne, rünne 'längliche schmale oben offene Vertiefung zur Durchleitung von Flüssigkeiten, Rinne; Abflußrinne, Gosse; Wasserleitung; Wasserbehälter, Tränke'
Käsitlused: < kasks renne Kobolt 1931: 151; < kasks renne, ronne Liin 1964: 58; < kasks renne, rönne Ariste 1972: 96; < kasks renne Raun 1982: 141; < asks renne, ronne, runne 'renn, kanal' EES 2012: 424
Läti keel: lt rene [1638 Renne] 'Rinne' < kasks renne Sehwers 1918: 93, 156; rene 'Rinne' < kasks renne 'Rinne' Sehwers 1953: 99; rene 'Rinne, ein kleiner Graben zum Ableiten von Regenwasser; Brunnenröhre' < kasks renne 'Rinne, Wasserröhre' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm ränni [1637] 'kouru, kuurna / Rinne' < rts ränna 'kouru, ränni' SSA 3: 126; krj ränni '(tukku)ränni, (räystäs)kouru' < sm SSA 3: 126; sm ränni 'Rinne, Dachrinne' < asks renne, rinne, rönne 'Wasserrohr; Rinnstein; Röhre' ~ rts ränna 'Rinne' Bentlin 2008: 180; lv reń̄, reń̄ᴅ 'rinne' < kasks renne Kettunen 1938: 333; Raag 1987: 328; lv reņ 'renn, rentsel / noteka, renstele' LELS 2012: 266; vdj ränni, rönni 'renn, kraav / жёлоб, канавка' VKS: 1087, 1092
Vrd rentsel

rootskäär, -kääri 'kuivatatud tursk' < asks rôtscher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 398 Rootkeer 'StockFisch assellus'; Helle 1732: 184 taggutu rootskärid 'klopfe Stockfisch'; Hupel 1780: 259 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lithander 1781: 492 Rootskäri Pudding 'Stockfisch Pudding'; Hupel 1818: 210 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lunin 1853: 162 rootskärid r. 'треска'
Murded: ruotskäär : -`kääri 'lõppenud, kondine (olend)' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōtskǟr : rōtskǟri 'Stockfisch'; EÕS 1937: 1159 rootskäär 'kuivatatud rahnkala (Stockfisch)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben rôtscher, roscher 'Stockfisch, wegen der röthlichen Farbe, die das Fleisch hat'; MND HW II: 2 rôtschēr (rotscheer, Roitscher), -schār, rôschēr 'eine Sorte Stockfisch (im Ggs. zum runtvisch zur Gestelltrocknung nicht paarweise zusammengebunden)'
Käsitlused: < kasks rôtscher, roscher 'rahnkala' Liin 1964: 64; < asks Rootscher Tiik 1964: 147-148; < asks rôtscher 'Stockfisch' Kendla 2014: 153
Läti keel: lt ruotšķēres [1638] 'Stockfische' < kasks rōtschēr 'Stockfisch' Sehwers 1953: 103; lt ruotšķēres 'Stockfisch' < kasks rôtscher Jordan 1995: 86

ruut1, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < asks krût 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; VT 1686 Kümnist annate Müntä nink Ruhta nink kigesuggutze Roho eest; Piibel 1739 teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´ : rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
Käsitlused: < kasks rude Liin 1964: 62; < kasks krût 'rohttaim' Raun 1982: 146; < asks krūt, krude 'taim, maitseaine' EES 2012: 440; < asks rude 'ruut (Ruta)' EKS 2019
Läti keel: lt rũta, rũte 'Raute' ME: III: 573; lt rũta, rũte [1638 Wien-Ruhdes] 'Weinraute' < sks Sehwers 1918: 94; lt rũde 'Raute (Pflanze)' < kasks rūde 'Raute' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] 'eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute' < rts ruta 'Ruta graveolens'; is rūti; vdj krūti < sm SSA 3: 115; sm ryyti [1820] 'mauste, yrtti / Gewürz' < rts, vrd mr kryde 'mauste' [‹ kas krūt, krude 'mauste, kasvi'] SSA 3: 121; sm ruutapensas 'ruut, ruudipõõsas (Ruta)' Mägiste 1931: 473

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima

röör, rööri '(suitsu)lõõr' < asks rö̂re 'id.'

Murded: röör : rööri 'lõõr' Sa; rööv : röövi Hi; rüöv : `rüövi Kuu Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫŕ : rȫri 'Röhre'; Salem 1890: 335 röör : rööri 'труба'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks röre EEW 1982: 2620
Läti keel: lt riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 44, 157; lt riẽris, riẽre 'Ofenröhre' < sks Röhre 'Ofenröhre' Sehwers 1953: 101; uorĩtis 'Nische in der Ofenmauer' < kasks rôr 'Rohr' Sehwers 1953: 148; Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rìer '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336; lv rūoŗ 'toru / caurule' LELS 2012: 277
Vrd lõõr

sahvima, sahvin 'toimima; (kõrvale) toimetama' < sks schaffen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sahvima 'sahmima' Jõe Kuu Muh JMd Koe Kad Trm Plt Ran Rõn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102 *sahwima 'schaffen'; neid sahwiti uksest wälja 'man schaffte sie zur Thür hinaus'; Tuksam 1939: 833 schaffen 'toimima; hankima; (kõrvale, ära) toimetama'
Käsitlused: < sks schaffen EEW 1982: 2674

salv, salvi 'võie' < kasks salve 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 322 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl HHb III 1638: 246 ninck ∫alwit 'vnd Salben'; Gutslaff 1648: 233 Salw/e 'Salbe'; Göseken 1660: 93 Salwi 'Salbe'; Göseken 1660: 345 Salw/ i 'Salbe ungentum'; VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Hornung 1693: 24 Salw 'die Salbe'; Vestring 1720-1730: 215 Salw, -wi 'Eine Salbe'; Helle 1732: 173 salw 'die Salbe'; Piibel 1739 ei salwi egga wiroki, ei wina egga ölli; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазь; шалфей'
Murded: salv : `salvi R(`salvi); sal´v : sal´vi (-l-) Sa Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä Rõn San sporV; sal´b : salbi Mar; sal´m : salmi Juu Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w : sal´wi 'Salbe'; ÕS 1980: 615 salv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salve 'Salbe'; Schiller-Lübben salve 'Salbe'; MND HW III salve 'Salbe, Mittel zur Pflege der Haut'
Käsitlused: < kasks salve 'Salbe' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 58; EEW 1982: 2688; Raun 1982: 152; Raag 1987: 325; < asks salve 'salv' EES 2012: 458; EKS 2019
Läti keel: lt † zal̃ves [1638 Sallwes] 'Salbe' < kasks salve Sehwers 1918: 82, 100, 165; pl. zalves 'Salbe' < kasks salve 'Salbe' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: sm salva [1622] '(lääke)voide / Salbe' < mr salva [‹ kasks salve] SSA 3: 150; SKES: 957; lv zal̄´, zal̄v 'salbe' Kettunen 1938: 398; lv zalb 'salv / ziede' LELS 2012: 376
Vt salvima

seitel, seitli 'juukselahk' < sks Scheitel 'id.'

Murded: `seitel : `seitli (-le) 'juukselahk' IisR Kaa Pha Hi Mär Han Saa Jür Amb Pil Pst EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 626 seitel 'kõnek juukselahk'; Tuksam 1939: 841 Scheitel 'juukselahk, -lauk, -piire'
Saksa leksikonid: Grimm Scheitel 'wirbel des kopfes, und der strich von dort bis zur stirne'
Käsitlused: < sks Scheitel 'seitel' EKS 2019
Läti keel: lt šķietelis, šķietels < kasks schētel 'Scheitel' Sehwers 1953: 132

staapel, staapli 'laevade ehitus- ja remondiplats' < sks Stapel 'id.'

Murded: `staabel : `staabli 'pikk puuvirn' IisR; `taabeli [lööma] '(plankude laevatrümmi lastimisel)' Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; ÕS 1980: 656 staapel 'laevaehituse koht kaldal, kust laev vette lastakse'; Tuksam 1939: 924 Stapel 'mer staapel; helling, laevaehituskoht'; VL 2012 staapel < sks Stapel
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stapel 'in der Schiffsbaukunst die Unterlage zur Erbauung eines Schiffes'; MND HW III stāpel 'Unterlage auf der ein Schiff gebaut wird; Warenanhäufung, Warenlager'; Seemannsprache 1911: 746 Stapel 'Stelle oder Gerüst, auf dem das Schiff während des Baues steht'; Kluge Stapel 'Im 17. Jh. übernommen aus dem Niederdeutschen (mndd. mndl. stapel). In der nd. Seemannsprache bezeichnet das Wort die Balken, auf denen ein Schiff gebaut wird.'
Käsitlused: < sks Stapel, kasks stapel EEW 1982: 3047; < sks Stapel 'staapel; ladu, laokoht; virn, kuhi' EKS 2019
Läti keel: lt stãpele 'Stapel' < kasks stāpel Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm taapeli [1880] '(laudoista t. haloista ladottu) ristikkopino, tapuli / Stapel kreuzweise aufgeschichteter Bretter od. Scheite' < rts stapel 'pino, tapuli' [‹ vn штапель ‹ sks Stapel]; is stāpeli < vn SSA 3: 249; lv tōp̆piĺ 'stapel' Kettunen 1938: 430; vdj štaappeli 'staapel / штапель' VKS: 1238

tonn1, tonni 'tünn' < asks tonne 'id.', sks Tonne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Pütt /o 'Tonne'
Murded: tońn : tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 tońń : tońńi 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd tünn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
Käsitlused: < kasks tonne Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96; < kasks tonne ~ sks Tonne EEW 1982: 3223; < asks tonne 'tünn', sks Tonne 'tünn; tonn; poi' EES 2012: 537
Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki 'tonne, tönnchen' < sks tonne Kettunen 1938: 427
Vrd tünn

toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < asks stôt 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 toot, -i r. 'Stooß'
Murded: tuot : `tuodi R(`tuoti Vai); toet : toodi Sa Muh Lä Ris; toot : toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´ : toodi Hää KJn Hls Hel T sporV EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt : tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' EEW 1982: 3234-35; < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' EES 2012: 540; EKS 2019
Läti keel: lt † stuõte 'Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks' < kasks stōt 'Stoß' Sehwers 1918: 52, 161; lt stuõte 'der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes' < asks stōt 'Stoß am Frauenkleid' Sehwers 1953: 127
Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ 'stoss am frauenrocke; stollen am hufeisen' < kasks stôt Kettunen 1938: 384

topp2, topi 'punn, prunt; tropp' < asks stoppe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 462 topp 'weiche zur wunden'; Hupel 1818: 250 topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; Lunin 1853: 198 topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
Murded: topp : toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp : topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp : topi 'Propfen, Stöpsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'; Köbler 2014 stoppe 'Stöpsel, Spund'
Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe EEW 1982: 3237; < asks stopp(e) ~ ee [deskr] Raun 1982: 180; < asks stoppen 'tropp' Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi 'seisaus, pysähdys; este' < rts stopp SSA 3: 310; sm topata 'pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen' < rts stoppa; vdj topata 'pysäyttää' < sm SSA 3: 310; vdj topata 'peatada, kinni pidada, kinni panna / удерживать, закреплять' VKS: 1298

troi, troi 'kampsun' < vrd rts troijo, tråja 'kampsun', asks troie '(mundri)kuub'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk : -jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' '[Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]'
Käsitlused: < kasks troie 'Jacke, Wams' Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94; < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' EEW 1982: 3275; SSA 3: 133; < rts troijo, tråja 'murd kampsun' Raag 1992: 171; < asks troie, troge 'jakk, vammus' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] 'lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen' < mr tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' [‹ kasks trōge 'takki, jakku'] SSA 3: 133

tünn, tünni 'puuanum' < asks tunne 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 255 tünnik r. 'ein Fäßchen, Tönnchen'
Murded: tünn : `tünni Kuu VNg Lüg Vai; tüńn : tünni sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Hää Juu JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Lai Plt KJn Trv Hls TLä TMr Võn sporV; töńn : tönni Khk Rei Kse Var Vil Hel Ote Rõn San Urv Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1368 tüńń : tüńńi (P) 'Tonne'; ÕS 1980: 752 tünn
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne
Käsitlused: < kasks tunne Viires 1960: 103; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 3496; Raun 1982: 190; < asks tunne 'tünn' EES 2012: 572; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tynnyri [Agr] 'Tonne, Faß' < mr tunna, tynna 'tynnyri' SSA 3: 346; vdj tünni 'tünnike / бочёнок' VKS: 1423
Vrd tonn1

tüür|poord, -poordi '(laeva) parempoolne parras' < kasks stü̂rbōrt 'id.', vrd rts styrbord 'id.' [Liitsõna mõlemad osised on laenatud ka eraldi.]

Murded: tüür`puordi VNg; tüirport Khk Khn(tüür-); tüirpord Käi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖri-pōl´ (d) 'Steuerbord'; Wiedemann 1893: 1240 tǖri-pōl´ (d) 'Steuerbord'; EÕS 1937: 1612 tüürpoord '= tüürparras, parempoolne laevaparras (Steuerbord)'; ÕS 1980: 735 tüürpoord 'laeva parempoolne parras'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stûr-bort 'Steuerbord, die rechte Seite des Schiffes'; MND HW III stü̂rbōrt 'Steuerbord, die rechte Seite des Schiffes, nur in Anweisung zur Navigation'
Saksa allikadA: EWD 2005: 1359 kasks stǖrbōrt
Käsitlused: < asks stürbord GMust 1948: 95; < hol stuurboord 'Steuerbort', kasks stûrbort GMust 1948: 25; < kasks stûr-bort, vrd sks Steuerbord EEW 1982: 3512
Läti keel: lt stũre + buorda 'Steuer + Bord' Sehwers 1953: 127 + 21; lt štĩrbords 'Steuerbord, rechte Schiffsseite' < asks stǖrbord 'die rechte Seite des Schiffes' Sehwers 1953: 140
Sugulaskeeled: sm tyyrpuuri [1863] 'aluksen oikea puoli / Steuerbord' < rts styrbord SSA 3: 351; SKES: 1467

vahtima, vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 308 ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysam̃en / warten auff deine Seele'; Stahl LS I 1641: 26 ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; Gutslaff 1648: 245 kaitzma 'wachten'; Göseken 1660: 299 wachtima 'wachten'; VT 1686 sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; Helle 1732: 202 wahtima 'lauren'; Piibel 1739 otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan .. jäda kantsi, ja tahhan wahtida; Hupel 1780: 303 wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; Lunin 1853: 219 wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima : wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < kasks wachten Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; Raun 1982: 195; SSA 3: 388; < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' EEW 1982: 3640; < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta Raag 1987; < asks wachten 'valvama, jälgima, vahtima' EES 2012: 585; EKS 2019
Läti keel: vaktêt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten' < kasks wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' Sehwers 1953: 150; vaktēt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen'; vāķēt '(bei einem Kranken, einem Toten) wachen' < kasks waken Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: sm vahdata [1621 vahtia] 'pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren'; is vahtia 'vartioida; odotella; tuijottaa' < mr vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' [‹ kasks wachten]; krj vahtie 'vahtia, vartioida' < sm vahtia; vdj vahtia 'vartioida' < sm ~ ee SSA 3: 388; SKES: 1588-1589; lvS vakt 'wachen, bewachen; auf etwas abzielen' SLW 2009: 215; lv vak̄t́ə̑ 'wachen, bewachen' < kasks wachten Kettunen 1938: 467; lv vakţõ 'valvata / vaktēt, sargāt' LELS 2012: 351; vdj vahtia 'valvama, silmas pidama / сторожить, присматривать, подсматривать' VKS: 1461; is vahtiaɢ 'valvama' Laanest 1997: 212
Vt vaht

vahvel, vahvli 'õhuke küpsetis; täidisega maiustus' < sks Waffel 'id.' [Variandi vohvel laenuallikaks on tõenäoliselt rootsi våffla.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4, 532 Pärmi Wahwlid; Sukro Wohwel kokid 'Zucker-Waffelkuchen'
Murded: `vahvel : `vahvle '(mõisa, linna) küpsis' Khk Kei Hel; `vahvel 'kindakude' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 *wahwel : wahwli 'Waffel'; wahwli-kōk, wahwel-kōk 'Waffel'; EÕS 1937: 1633 vahvel '(Waffel)'; ÕS 1980: 766 vahvel; Tuksam 1939: 1097 Waffel 'vahvel'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Waffel [vafḷ] 'Gebäck'; Waffel-isesen 'Waffeleisen zur Herstellung des Gebäcks'; Waffel-koken 'mit dem Waffeleisen gebackene Kuchen'
Käsitlused: < sks Waffel 'vahvel' [vohvel ‹ ? rts våffla] EEW 1982: 3643; < bsks Waffel Raun 1982: 195; < sks Waffel SSA 3: 467; < sks Waffel [‹ asks wafele, hol wafel] EKS 2019
Läti keel: lt vafele 'Waffel' VLV 1944: 625; lt vafele 'vahvel' ELS 2015: 970
Sugulaskeeled: sm vohveli (poffeli) [1826] < rts våffla 'vohveliraudassa paistettu ohukainen / Waffel' [‹ kasks wafel 'vohveli'] SSA 3: 467

värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 78 Töh 'Werck'; Gutslaff 1648: 206 Werck /e 'Arth / artific.'; Gutslaff 1647-1657: 282 sehsa[mm]a werck; Göseken 1660: 299 werck 'Werck'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; Vestring 1720-1730: 275 Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; Helle 1732: 200 sedda wärki 'von der Art'; Hupel 1780: 302 wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; Hupel 1818: 271 wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; Lunin 1853: 217 wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
Murded: verk : `vergi Jõe Kuu; värk : `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (väŕk) : värgi eP M T; väŕk : väŕgi V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wäŕk : wäŕgi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; weŕk : weŕgi '= wäŕk'; werkel : weŕkli '= wäŕk'; ÕS 1980: 810 värk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
Käsitlused: < kasks werk, wark Liin 1964: 50; < kasks werk Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; < sks Werk EEW 1982: 3985; < asks werk 'tegu, töö; toode' EES 2012: 621
Läti keel: lt verķis 'Handwerker' < kasks werk Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109
Sugulaskeeled: sm värkki [1731] 'työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material'; krj värkki 'tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro' < rts, vrd mr værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' SSA 3: 483; sm verstas [1655] 'työ-, korjauspaja / Werkstatt' < rts verkstad 'työhuone, paja' [‹ kasks werkstede] SSA 3: 428

värvel, värvli 'kahekordne riideriba vöökoha ümber, varrukasuus' < bsks Querl ~ Querdel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `värvel VNg Jõh Käi sporLä Tor sporK I; `värbel sporL; `värdel sporS Kse; värrel Jäm Khk Mus Lih Var Pä M TLä Rõu; `väŕ(d)li sporT sporV; `väl´dri VId; värl Kuu VNg Lüg Jõh Khk Käi; `värdlis (-üs) Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1489 wärwel : wäŕwli 'Querl, Hosenquerl (= werwel)'; werbel : weŕbli 'Querl (am Rock, am Aermel)'; werdel : werdli '= werbel'; EÕS 1937: 1693 värvel; ÕS 1980: 810 värvel
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 74 Querl 'Bund (Hose, Rock)'; Am Querl der Hose merke ich, daß ich zugenommen habe; Deutschbaltisch 2019 Querl 'ein doppelt eingeschlagener, schmaler Streif, damit ein Stück Wäsche da, wo es in Falten gereihet, eingefaßt wird (Gutzeit 1890)'; MND HW II: 2 querder, quarder, querdel 'Lederstreifen zur Verstärkung des Schuhes; Gewebestreifen an Kleidungsstücken der den Saum bes. des Halsausschnittes und der Ärmel abschließt und rafft'
Käsitlused: < bsks Querl ~ Querdel 'värvel' Raun 1982: 213; < bsks Querl EEW 1982: 3989; EES 2012: 621; EKS 2019
Läti keel: lt kverle 'Einfassung des oberen Randes eines Weiberrocks' < bsks Querl 'ein Streifen von Leinwand oder dergleichen zur Einfassung der Falten, daher Halsquerl, Rockquerl, Händequerl' Sehwers 1953: 62

vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? asks vȫr 'id.', vrd rts för 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 192 laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; Hupel 1780: 200 laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
Murded: vüör : `vüöri R(`vüöri); vöör : vööri Rei Rid Ris; föör : fööri Ris EKI MK; vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör : vööri 'laeva esiosa'; VL 2012 vöör < rts för
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
Käsitlused: < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' GMust 1948: 97; < rts för 'Bug (des Schiffes)' EEW 1982: 4003; < rts för Raun 1982: 213; < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] 'veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung' < rts för 'keula, kokka' SSA 1: 122; vdj vööri, vüüri 'vöör (laeva eesosa) / нос (носовая часть судна)' VKS: 1572

veebiliides @ veebihaldur