|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
- Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
- Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
- Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3
koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge 'id.', vrd asks kogge 'id.'
- Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' Saareste II: 358
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt'
- Saksa allikadA: EWD 2005 mnd. kogge 'breites, gerundetes Schiff (13. Jh.), zuerst 'Heringsfänger', dann 'Kauffahrteisschiff der Hanse''
- Käsitlused: < sks Kogge EEW 1982: 884; EKS 2019
- Läti keel: lt kuģis 'Schiff' < kasks kogge 'ein breites rundliches Schiff' Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70; lt koge 'koge' ELS 2015: 307
- Sugulaskeeled: sm koggi 'koge' Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa Aalto, Helkala 2015: 97; lvS koig, -id, kod´ 'Schiff' SLW 2009: 84; lv kuo'iɢ 'schiff' < rts kogg, kasks kogge Kettunen 1938: 172
kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
- Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
- Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
- Läti keel: lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
- Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < rts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82
kuhv, kuhvi 'laevatüüp' < asks kuf 'id.', sks Kuff 'id.'
- Murded: kuhv : kuhvi '(väike) purjelaev' Khn Hää EMS III: 955
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 439 kuhw : kuhwi (D) 'Kuffschiff'; Wiedemann 1893: 399 kuhw : kuhwi (D) (makk) 'Kuffschiff'
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kuff '(kleineres) breites Segelschiff für Küstengewässer'; Berghaus 1883 Kuff, Kuffschiff 'Das Kuff, ein in den Deütschen Nordseehäfen, in den Niederlanden, auch auf dem Niederrhein aufwärts wenigstens bis zum Handelsemporium Köln gebraüchliches Handelsfahrzeüg'
- Käsitlused: < asks kuf 'Kuffschiff' GMust 1948: 80; < ? sks Kuff EEW 1982: 1019
paan, paani 'laid, riba; tee, rada' < sks Bahn 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: paan : paani '(riide)laid; (paberi)riba' Kaa Emm Han Saa Jür Amb Nõo EMS VII: 40
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāń : pāni 'Bahn'; ÕS 1980: 483 paan 'laid, riba'; Tuksam 1939: 109 Bahn 'tee, rada; raudtee, uisutee; (Breite von Stoffen) laid'
- Saksa leksikonid: MND HW I bāne, bān 'freier Raum, flache Ebene; Bahn, Weg'
- Käsitlused: < sks Bahn 'tee, rada; rööpad; laid' EKS 2019
- Läti keel: lt bānis 'Reihe, Haufe; Reeperbahn' < asks bān Sehwers 1953: 9; lt bānis 'Reihe, Mal' < ? sks Bahn ME: I: 272
- Sugulaskeeled: sm paana 'rautatie, kilparata; maantie / Eisen-, Renn-, Eisbahn; Landstraße' < rts bana 'kilparata; rautatie' SSA 2: 280
pada|konn, -konna 'kärnkonn' < vrd asks padde 'id.' [Laenatud on liitsõna esiosa.]
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Paddakonna 'Kroete'; Gutslaff 1648-1656 maht möhda lihkuwat: Se kerss, se hihr, se paddakonna temma sugku perra; Göseken 1660: 195, 267 padda konn 'die breiten Poggen'; padda konn 'kröte buffo'; Hupel 1780: 232 padda kon r. (selt.) 'die Kröte'
- Murded: padakonn : -konna 'kärnkonn; kilpkonn (Krj)' sporSa Hää KJn SJn Trv T; padakunn : -kunna V EMS VII: 62
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 372 pada-konn 'Kröte'; Wiedemann 1893: 338 pada-konn 'Kröte, Schildkröte'; ÕS 1980: 484 padakonn 'kärnkonn'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 padde 'Kröte'; Schiller-Lübben padde, pedde 'Kröte'; MND HW II: 2 padde, pedde 'Lurchart, Frosch, Kröte'
- Käsitlused: < kasks padde 'Kröte' Liin 1964: 63; < kasks padde 'kärnkonn' Raun 1982: 113; < asks padde, pedde 'kärnkonn' EES 2012: 343; EKS 2019
peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
- Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
- Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
- Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280
rihvel, rihvli 'terav vagu, soon; kuulipüss' < sks Riffel 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 192 Rihwel Püs 'Das gezogene Rohr'; Hupel 1780: 249 rihwel püs r. d. 'ein gezogenes Rohr'
- Murded: `rihvel : `rihvli 'kuulipüss' Jõe Hlj VNg JõeK; `riivel : `riivli (-le) Sa Khn Saa KJn EMS VIII: 324
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053 rihwel-püśś; rihwli-püśś 'Büchse, Flinte mit gezogenem Rohr'; EÕS 1930: 1098 rihvelpüss 'varema-aegne torusiseste rihvadega jahipüss (Reifel, geriffelte Büchse)'; ÕS 1980: 590 rihvel : hrl mitm rihvlid 'korrapärased väikesed süvendid (plekil, valtsidel)'; EKSS 4: 807 rihvel 'korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'; Tuksam 1939: 810 Riffelblech 'rihvelkard, -plekk'
- Käsitlused: < sks Riffel EEW 1982: 2471; < sks Riffel 'rihvel(dus); linahari' EES 2012: 426; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm rihla 'Zug (im Lauf einer Feuerwaffe)' < rts räffla, rifla 'Büchse, Flinte' Bentlin 2008: 172
