|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
maadam, maadami 'proua, emand' < sks Madame 'id.'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: Masing 1825: 118 üks kulus roateggija Madam, nimmega Sommer
- Murded: `maadam 'vanem, abielus naisterahvas' Lüg PJg Ris EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 561 *madam, -i 'Madame'; EÕS 1925: 457 madam 'proua'; ÕS 1980: 395 maadam 'kõnek proua'; ÕS 1980: 398 madam 'proua'; SES 2007: 765 Madam 'kõnek, van proua, majaproua; nalj, van maadam; proua, abikaasa'
- Saksa leksikonid: DWDS Madam 'Hausherrin; Gnädige; Anrede für eine (dicke, behäbige) Frau'
- Käsitlused: < sks Madame Treiman 1981: 46; EEW 1982: 1467
- Muud keeled: rts madam [1662] 'van proua, maadam' RES 2004: 588; lt madāma 'Madam' VLV 1944: 343; lt madāma 'madam' ELS 2015: 467
- Sugulaskeeled: sm matami [1874] 'nainen, vaimo / Madam' < nrts madam SSA 2: 153
nukk, nuki 'väljaulatuv ots, kõrgem tipp' < vrd asks nok(ke) 'id.', rts nock 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 260, 369 Sörme nuck 'knöbel condylus'; olla nuck 'schulter Knoch'; VT 1686 näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; Helle 1732: 147 nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; Piibel 1739 mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; Hupel 1780: 226 nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; Hupel 1818: 157 nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; Lunin 1853: 120 nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
- Murded: nukk : nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk : nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu EMS VI: 685
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk : nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
- Käsitlused: < ? rts EEW 1982: 1738; < rts nock ~ asks nok(ke) Raun 1982: 105; < rts Raag 1987: 334; < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' EES 2012: 320
- Muud keeled: rts nock [1730] 'tehn nukk' RES 2004: 669; lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' SKES: 397
- Sugulaskeeled: sm nukka [1787] 'rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad' < nrts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' SSA 2: 236; SKES: 397; is nukka '(veneen) kokka; nurkka, kulma'; vdj nukk, nukad '(veneen) kokka'; lv nukā 'leivän kannikka' SSA 2: 236; lv nukā 'kannikas, ots / kancis, gals' LELS 2012: 213
söömer, söömri 'veski kandepuu, jäme palk' < asks sȫmer(e) 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `söömer : `söömri 'tuuliku osa' Kaa Krj Pöi Muh Hi LNg Hää(-ü̬ü̬-); `söövlipuu Ans Khk; `söömlipuu Ans; `seemripuu Mus EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1192 sȭmer : sȭmera; sȭmergas : sȭmerga 'Balken, mit welchem die Blockmühle auf dem emapū ruht, grosser schwerer Balken überhaupt, fig. etwas Grosses'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 362; Schiller-Lübben somer 'ein langer, schlanker, grader Pfahl oder Baum'; MND HW III sȫmer(e), sömmer 'Tragbalken, Pfahl, Pfosten, dicke Stange'
- Sugulaskeeled: sm syömäri [1826] 'lakea kannattava niskahirsi, kattoparru / Dach-, Firstbalken' < kasks sȫmer 'kannatinpalkki' SSA 3: 235; sm syömäri, syömeri, syömyri 'Dach-, Firstbalken' < kasks sȫmer(e) 'Tragbalken, Pfahl, Pfosten, dicke Stange; Wagen- oder Traggestell?' Bentlin 2008: 93
õli, õli 'taimset või loomset päritolu rasvalaadne vedelik' < kasks oli(e), olge 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 437 Temma laus: Sadda pütti öli; Stahl HHb III 1638: 110 Sadda ölli tündrit 'Hundert Tonnen Öls'; Gutslaff 1647-1657: 120 ninck wallas öhli sähl pähle; Göseken 1660: 92, 316 Öhli / ölli 'Öel'; öel : öeli 'Öl oleum'; Vestring 1720-1730: 159 Ölli, -li 'Das Öhl'; Helle 1732: 149 ölli 'das Oel'; ölli-marri 'die Olive'; ölli-pu 'der Oel-Baum'; Hupel 1766: 59 Kui sa tahhad ennesele keeta sedda kaddaka ölli; Hupel 1780: 228 öli d. 'Oel'; ölli r. 'das Oel'; Lithander 1781: 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 160 öli d. 'Oel'; ölilühter 'Lampe'; ölli r. d. 'Oel'; ölli marri 'Olive'; Lunin 1853: 123 öli d. 'масло'; ölli r. d. 'масло'; ölli marri 'алива'
- Murded: õli Var Mih Iis Lai Krl VId; õl´l : õl´li San Krl Rõu; öli Kuu VNg Jäm Khk Hi; eli Hlj Lüg Vai Mus Krj Pha Vll Pöi Muh L K I M TLä Ote; el´l : el´li Har EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104 eli : eli 'Oel, Arom, flüssige Arznei'; Wiedemann 1869: 94 eli (ȫl, öli) 'Oel, Arom, flüssige Arznei'; ÕS 1980: 815 õli; Tuksam 1939: 732 Öl 'õli'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 254; Schiller-Lübben olie, oley, oli, ol(l)ige, olge 'Öl'; MND HW II: 1 ȫlie (olige, olge), ȫley (oyley), seltener ȫl (oel) 'Öl, oleum'; EWD 2005: 948 Öl 'flüssiges Fett, fette dicke Flüssigkeit'
- Käsitlused: < kasks olie, oley, oli, ol(l)ige, olge Ariste 1963: 109; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 4023; < kasks oli(e) Raun 1982: 214; < asks olie, oley 'õli' EES 2012: 626; < asks oli, olie, olge 'õli' EKS 2019
- Muud keeled: rts olja [1385] 'õli; nafta' RES 2004: 708; lt eļ̃ļa, eļ̃je [1585 tho ∫chwete Olie] 'Öl' < kasks olie, ollige, olge Sehwers 1918: 35, 79, 147; eļļa 'Öl' < kasks ölje Sehwers 1953: 31; Jordan 1995: 61
- Sugulaskeeled: sm öljy [Agr ölio] 'Öl' < vrts olio [‹ kasks olie] SSA 3: 502; lvS eĺ; eĺ pū 'Öl; Ölbaum' SLW 2009: 56; lv eĺ̄ (öĺ̄) 'öl' < asks ölje Kettunen 1938: 45; lv eļļõ 'õlitada / eļļot' LELS 2012: 58; vdj elju, öljü 'õli / масло' VKS: 201, 1605
