[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 186 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Läti keel: lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < mr aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

ahv, ahvi 'troopikametsades elav imetaja' < sks Affe 'id.'

Esmamaining: Masing 1818
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Pertike 'Affe'; Göseken 1660: 103 pertick/ u 'Affe'; Helle 1732: 156 pertik 'der Affe'; Hupel 1780: 233 pärdik d. 'der Affe'; Masing 1818: 133 Ahw seisab .. selle wahhe peäl, mis Jummal innimesse ja mõistmata lomade wahhele jätnud
Murded: ahv eP eL(ah´v, ahv´); ahav Kod; `ahv(i) R EMS I: 151
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 11 ahw : ahwi 'Affe'; ÕS 1980: 29 ahv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 affe 'Affe'; ape 'Affe; Narr'; Schiller-Lübben affe (für ape ist selten) 'Affe'; MND HW I affe 'Affe; übertragen als Schimpfwort'; Afferenlant 'Libia'; āpe 'Affe; auch Schimpfwort; Narr, Nachahmer'
Käsitlused: < kasks, sks EEW 1982: 35; < asks affe, sks Affe EES 2012: 46; < sks Affe 'ahv' Raun 1982: 2; EKS 2019
Läti keel: lt āpis 'Affe' < kasks āpe 'Affe' Sehwers 1953: 6
Sugulaskeeled: sm apina, apinja [1637] 'Affe' < mr apina, apinia, apinja [vrd kasks apinne] SSA 1: 79; Häkkinen 2004: 59; vdj abiźjana, oblizjana 'ahv / обезьяна' VKS: 100

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'
Saksa allikadA: EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < mr altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 10 ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; Göseken 1660: 315 Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; Virginius 1687-1690 sis surri Tebora, Rebekka Am; Hornung 1693: 32 Am : Amme 'eine Amme'; Helle 1732: 86, 321 am 'die Amme'; Hupel 1766: 156 se naene kes emma assemel on, se am; Hupel 1780: 142 am : amme r. d. 'die Amme'; Lunin 1853: 13 am : amme r. d. 'кормилица'
Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel EMS I: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm : amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja'
Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amme 'Nährmutter'
Käsitlused: < kasks amme 'Amme' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 4; < sks Amme ~ kasks amme EEW 1982: 70; < sks Amme SSA 1: 73; < asks amme 'amm' EES 2012: 50; EKS 2019
Läti keel: lt am̃ma, am̃ba, em̃ba, em̃ma [1638 Amba, Amma] 'Amme' Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31
Sugulaskeeled: sm amma [Agr] 'lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin' < rts amma [‹ asks amme] SSA 1: 73; lvS ämm, äm 'Amme' SLW 2009: 228; lv äm̄ 'amme' Kettunen 1938: 513; äm 'amm / zīdītāja' LELS 2012: 41

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43 Ancker; Eike ninda N. piddab .. se eike Plicht Anker ollema; Gutslaff 1648-1656 wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; Göseken 1660: 87, 105 Ancker/ i 'Ancker'; Anckri köis 'Ancker Seil'; VT 1686 heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; Helle 1732: 86 ankur : ankro : ankurt 'der Ancker'; Hupel 1780: 142 ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri : ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; Lunin 1853: 14 anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur : `ankru R eP M; anku|r, -ŕ : `ankro, `ańkri V; `ankur, -i R EMS I: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru; aṅker : aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker'
Saksa allikadA: EWD 2005 Anker 'mehrarmig gekrümmerter Eisenhaken'
Käsitlused: < kasks anker Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49; < kasks anker, rts ankar GMust 1948: 30, 74; < rts ankare, sks Anker EEW 1982: 79-80; < germ, vrd kasks anker Raun 1982: 4; < germ, vrd asks anker, rts ankare EES 2012: 51; < vrts ankar 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 87, 147; añkurs, eñkurs 'Anker' < kasks anker 'Anker' Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] '(aluksen) kiinnityslaite / Anker' < germ, vrd mr ankar(e), kasks anker, sks Anker SKES: 19; SSA 1: 76; sm ankkuri [Agr] < rts ankare Häkkinen 2004: 54; is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri SSA 1: 76; lvS aŋker 'Anker' SLW 2009: 46; lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r 'anker' Kettunen 1938: 19; lv ānkaŗ 'anchor' < rts ankare Grünthal 2015: 122; lvS anker 'anchor' < kasks anker Grünthal 2015: 123; lv ānkaŗ 'ankur / enkurs' LELS 2012: 31; vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori 'ankur / якорь' VKS: 131, 306

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed'

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'
Saksa allikadA: EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'; ahd. (um 1000) hantwerc 'Handarbeit, Verfertigung'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < rts hantverk, hantverkare [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimitel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; aptiekārs LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mr apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

arstima, arstin 'ravima' < asks arsten 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
Läti keel: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
Vt arst

august, augusti 'aasta 8. kuu, lõikuskuu' < sks August 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 334 August, Monat 'mädda ku r. d., leikusse ku r., poimo ku d.'; Lenz 1796: 36 August ehk Poimo-Ku; Masing 1822: 177 1786 aastal 18nemal Augustil Hamburri-linnas Saksa-maal
Murded: `august 'lõikuskuu' Kuu Lüg Vai eP eL; august, augu·st Jõe Jõh sporS sporL KPõ Äks Lai KJn Har Lei Lut EMS I: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 58 august, -i 'Augustmonat'; EÕS 1925: 26 august 'lõikusekuu'; ÕS 1980: 60 august; Tuksam 1939: 85 August 'august, lõikuskuu'
Käsitlused: < sks August 'august' EEW 1982: 119; EKS 2019
Läti keel: lt augusts 'august' ELS 2015: 63
Sugulaskeeled: vdj augusta (augusti, avgusti); augusti-, augustkuu 'august, augustikuu / август' VKS: 149; is auɢusti(kū) 'elokuu' Nirvi 1971: 23

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < mr asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

eht 'ehtne, päris' < asks echte 'id.', sks echt 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 276 ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId EMS I: 609
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne : ehtse 'zierlich'; *ehtsus : ehtsuze; ehtus : ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj ehtis, eht[ne]; puhas; õige'
Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'
Käsitlused: < sks echt EEW 1982: 168; EKS 2019; < kasks echt(e) Raun 1982: 7; < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' EES 2012: 58
Sugulaskeeled: sm ehta [1786] 'puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren' < rts äkta [‹ kasks echt, echte] SSA 1: 100

ehvt, ehvti 'vihik' < sks Heft 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: ehvt : ehvti 'vihik' R eP Hls sporT Urv; ehv́t, ehvt´ Trv VId; `ehvti Vll Han Khn Koe Ran; eht Kuu Lüg Vai Mus Tõs Krl EMS I: 611-612
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 86 *hehwt : hehwti 'Heft'; EÕS 1925: 89 heft; Tuksam 1939: 465 Heft 'vihik, heft'
Käsitlused: < sks Heft 'hehvt' EEW 1982: 314

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
Läti keel: lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < mr euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < rts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Läti keel: lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < mr haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

hangeldama, hangeldan 'kauplema; äritsema' < sks handeln 'kauplema, tingima'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Masing 1825: 197 Serentsi külla, kus paljo nõukat ja jõukat wenne rahwast leida, kes allati angeldawad (wucherndes Gewerbe treiben ob rechtlich oder unredlich)
Murded: angeldama 'kaubitsema; sahkerdama' eP M T; hangõldam(m)a V(hangõrda- Se, handõrda- Rõu); `hangeldam(ma) R; angerdama Tõs Kod; andeldama Tõs EMS I: 357
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 40 haṅgeldama (S, SO) (handeldama) 'handeln, schachern, wucherartiges Gewerbe treiben'; raha-haṅgeldaja 'Wucherer'; ÕS 1980: 149 hangeldama; Tuksam 1939: 451 handeln 'kauplema, äri ajama; toimima, tegutsema'
Käsitlused: < sks handeln 'kauplema' EEW 1982: 281; Raun 1982: 10; EKS 2019; < sks handeln 'kauplema; tingima' EES 2012: 69
Läti keel: lt andelêt 'handeln, namentlich Pferde handeln, schachern' < asks handeln 'handeln, behandeln' Sehwers 1953: 3; lt andelēt 'hangeldama' ELS 2015: 146

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hiina, hiina 'Hiinast pärit' < sks China 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 92 Hinama Keisri Herra teab sedda kül; Jannsen 1857: 188 Wägga rummalaste tewad Hinamehhed
Murded: iina 'Hiinast pärit, Hiinaga seotud' eP M T; iinä Vig Vil Trv; `iina R; hiina V EMS I: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 144 *Hīna 'China'; hīna-kōr´ 'Chinarinde'; hīna-pulber 'Chinapulver'; EÕS 1925: 95 hiina [keel, rahvas]; ÕS 1980: 160 hiina [keel, tee]; Tuksam 1939: 179 *Hīna 'China'
Käsitlused: < sks China EEW 1982: 343
Läti keel: lt ķīniešu 'hiina' ELS 2015: 158
Sugulaskeeled: sm kiina- 'hiina-, Hiina' Mägiste 1931: 179

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

inglise, inglise 'Inglismaalt pärit; inglaslik' < sks englisch 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772
Vana kirjakeel: Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772 talwe jäid nemmad Ingelsmale; Lithander 1781: 548 Inglise Nitt 'Englisch Schnitt'; Berg 1811: 86 pea-rigid Europa-maal on .. Portugalli-ma, Inglandi-ma, Tani-ma, Norwegi-ma; Luce 1812: 43 läks .. seält Tani male, seält Hollandi male, seält Ingli male, seält Portokali male; Hupel 1818: 33 engels öllut r.; öllo d. 'englisches Bier'; Masing 1822: 60 olgo innimene Prantsus, Roots, Wennelaene, Inglismees; Lunin 1853: 19, 37 engels öllut r. 'англiйское пиво; портеръ'; ingli ma; Inglis ma 'Англiя'
Murded: inge-, engelant 'Inglise riik, laevastik' Jäm Han Khn VNg EMS I: 1010; `inglane 'inglane; Inglise riik' R eP sporVId; `inglene Emm Hls; `inglanõ Krl; `englane VNg Vai; `eńglane Trv Puh; `engläni sporV EMS I: 1018; `inglis- 'Inglismaalt pärit' sporR eP; `ingliss- M Võn Rõn Kan Vas; `englis- Lüg Ris EMS I: 1019
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 Inglis-mā 'England'; inglis-wüŕts 'Gewürz'; EÕS 1925: 123 inglise [keel]; ÕS 1980: 187 inglise [keel]; Tuksam 1939: 256 englisch 'inglise'
Käsitlused: < sks englisch 'inglise' EEW 1982: 511; EES 2012: 92
Läti keel: lt angļu 'inglise' ELS 2015: 192
Sugulaskeeled: lv engõlmaņ 'inglane / anglis' LELS 2012: 59; vdj aglitšina (aglitšana) 'inglane / англичанин' VKS: 101

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 248 ingever 'Jngeber'; Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; Vestring 1720-1730: 48 Ingwer, -ri 'Ingfer'; Hupel 1766: 135 Wötta leiba koor .. ripputa Inkwrid selle peäle; Hupel 1780: 147, 162 engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r. d. 'Ingfer'; Lithander 1781: 537 segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri; Hupel 1818: 55 ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; Lunin 1853: 19, 37 engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP; `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv EMS I: 1022
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, genwer, ginge- 'Ingwer'
Käsitlused: < kasks ingever Liin 1964: 55; Raun 1982: 18; < bsks Ingwer ~ kasks ingever EEW 1982: 511; < asks ingever 'ingver' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] 'Ingwer' < kasks engewer Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 33; lt iņģveres 'Ingwer' < kasks ingever Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] 'Ingwer' < mr ingefära, ingifera [‹ kasks ingever] SKES: 107; SSA 1: 227; lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r 'ingwer' Kettunen 1938: 46

jaanuar, jaanuari 'aasta esimene kuu, näärikuu' < sks Januar 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 5 Januarius ehk wastse ajastaja Kuu; Masing 1823: 65 26damal Januaril, südda öe ajal, näggid siin öewahhid wälku löwad
Murded: jaanuar 'jaanuarikuu' eP Nõo Kam V; `jaanuar Lüg Vai Mus Emm Mar Kse Juu; jaanuaar Jäm Vll KJn Trv Krl EMS II: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 158 jānuar : jānuari 'Januar'; EÕS 1925: 131 jaanuar 'näärikuu'; ÕS 1980: 197 jaanuar; Tuksam 1939: 533 Januar 'jaanuar[ikuu], näärikuu'
Käsitlused: < sks Januar 'jaanuar' EEW 1982: 529; EKS 2019
Läti keel: lt janvāris 'Januar' VLV 1944: 290; lt janvāris 'jaanuar' ELS 2015: 204
Sugulaskeeled: lv janvār 'jaanuar / janvāris' LELS 2012: 84; vdj janvari 'jaanuar / январь' VKS: 313

jaht1, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Läti keel: lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < mr iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < sks Jacke 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1857: 39 jakki .. tükkikenne säljas; Jannsen 1861 13. XII: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
Murded: jakk : jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R EMS II: 35
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk : jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake : jakke (S); jakk : jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
Käsitlused: < sks Jacke 'jakk, kuub; jope' Treiman 1981: 44; EKS 2019; < kasks jacke ~ sks Jacke EEW 1982: 536; SSA 1: 234; < kasks jacke Raun 1982: 20; < asks Jacke 'jakk' EES 2012: 96
Läti keel: lt jaka 'Jacke' < sks Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jakku [1637] 'takki / Jacke' < rts jacka 'nuttu, takki' [‹ kasks jacke]; lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke SKES: 112; SSA 1: 234; lv jak̄, (SjW) žak̄ 'jacke' < sks Kettunen 1938: 83, 404; lv jak 'jakk / jaka' LELS 2012: 82

juht, juhi 'nahaliik' < sks Juchten 'id.', vrd vn юфть 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma 1821
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1821: 21 kuultsaid Wenne juhti nahko
Murded: juht, juh´t 'juhtnahk' Kuu Lüg Trm Kod Trv Krk Rõn San Plv EMS II: 165; juhtnahk, `juhtinahk R sporeP Hls Nõo Rõn; juh´tnahk Trv Krk San sporV EMS II: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 183 juhti-nahk 'Juchten'; Wiedemann 1893: 166 juht : juhi 'Juchten'; juhti-nahk 'Juchten'; EÕS 1925: 139 juht '(nahk)'; juhtnahk; ÕS 1980: 204 juht 'juhtnahk'; Tuksam 1939: 535 Jucht[en], Juchtenleder 'juhtnahk'
Käsitlused: < vn юфть, юхть EEW 1982: 562; < sks Juchten 'juhtnahk' Raun 1982: 21; EES 2012: 100
Läti keel: lt juktsāda 'Juchtleder' Sehwers 1953: 44; lt juchtāda 'Juchten, Juchtenleder' VLV 1944: 291; lt juhtāda 'juhtnahk' ELS 2015: 215
Sugulaskeeled: sm juhti [1745] 'vahva, vedenpitävä parkittu (pohja)nahka / Juchtenleder' < vn juft´, juht´ ~ rts juft SSA 1: 245; sm juhti 'Juchtenleder' < asks juchten ~ rts juft ~ vn юфт Bentlin 2008: 217; lv juht|nǭ'gõ 'juhtnahk / juhtāda' LELS 2012: 95; vdj juhti, juhtõ; juhtinahka 'juht, juhtnahk / юфть' VKS: 322; is juhti nahka 'juhtnahk' Laanest 1997: 52

jukerdama, jukerdan 'saamatult tegema; tembutama' < bsks juckern 'tühja-tähjaga tegelema'

Murded: jukerdama 'jändama, midagi oskamatult tegema; aega viitma' Hlj eP Kam Ote; jukerteme, -deme M; jukkerdam(m)a Kuu Vai; jukõrdam(m)a Võn Ote V EMS II: 168
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 139 jukerdama 'jändama, jõngerdama'; ÕS 1980: 205 jukerdama 'jändama, midagi saamatult tegema'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 2 abjuckern 'ohne dringende Noth mit einem Pferd so viel umherschweisen, daß dasselbe matt wird'; Hupel 1795: 101 juckern 'zur Lust umherreiten, fahrend oder reitend Zeitvertreib umherschwärmen, ohne dringenden Anlaß reisen'; Nottbeck 1988: 38 juckern 'herumtreiben, nichts Rechtes tun'
Käsitlused: < lms [deskr] EEW 1982: 565; < bsks juckern 'tühja-tähja reisima' Raun 1982: 21; < bsks juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt või oskamatult tegema' EES 2012: 100
Läti keel: lt jukurêt 'durcheinandermischen, eine bunte Reihe machen' < asks juckern 'aus Lust lärmend umherjagen; zur Lust umherreiten' Sehwers 1953: 44
Sugulaskeeled: sm jukertaa [1786] 'tehdä (esim. veistää) jtkin hitaasti, karkeasti, kömpelösti / langsam, ungeschickt bearbeiten' < [deskr. sanoja] SSA 1: 245

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 105 Juncker 'Ambtman'; Vestring 1720-1730: 54 Junkur, -ro 'Der Amptmann'; Helle 1732: 102 junkur, -kro 'der Amtmann'; Hupel 1780: 165 junkur, junker r. d. 'der Amtmann, Verwalter'; Arvelius 1782: 36 panni .. teda wimaks junkruks; Hupel 1818: 59 junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; Lunin 1853: 40 junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
Murded: `junkur : `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur : `junkru eP Trv; `junkru : `junkru V; `junker : `junkri Jäm Khk EMS II: 190
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker : juṅkri '= juṅkur'; juṅkur : juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
Käsitlused: < kasks junker, juncher Liin 1964: 44; Raun 1982: 21; < kasks junker, vrd kasks junkher, junckhere EEW 1982: 571; SSA 1: 248; < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd vrts junker Raag 1987: 338, 341; < asks junker, juncherre 'junkur' EES 2012: 101; EKS 2019
Läti keel: lt juñkurs [1638 Junckars] 'Junker' < kasks junker Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44; junkurs 'Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär)' < kasks junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' Jordan 1995: 64-65
Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] 'aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann' < mr junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' [‹ kasks junker, junkher] SKES: 124; SSA 1: 248; krj junkura, junkuri 'junkkari' < ? sm SSA 1: 248; lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r 'junker' Kettunen 1938: 98; lv jūnkar 'junkur / junkurs' LELS 2012: 95

juuli, juuli 'aasta seitsmes kuu, heinakuu' < sks Juli 'id.'

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 405 Julius 'heina ku r., haina ku, jakobi ku d.'; Lenz 1796: 32 Julius ehk Haina-Ku; Masing 1821: 279 Juli ku 6. päwal 1821
Murded: juuli 'juulikuu' eP eL; `juuli Kuu Lüg EMS II: 221
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 189 jūli : jūli 'Julius, Julimonat'; EÕS 1925: 141 juuli 'heinakuu'; ÕS 1980: 207 juuli 'juulikuu'; Tuksam 1939: 536 Juli 'juuli[kuu], heinakuu'
Käsitlused: < sks Juli 'juuli' EEW 1982: 577; Raun 1982; EKS 2019
Läti keel: lt jūlijs 'Juli' VLV 1944: 291; lt jūlijs 'juuli' ELS 2015: 219
Sugulaskeeled: lv jūlij 'juuli / jūlijs' LELS 2012: 95; vdj juulikuu 'juuli(kuu) / июль' VKS: 327

juuni, juuni 'aasta kuues kuu, jaanikuu' < sks Juni 'id.'

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 405 Junius 'jani ku r. d.'; Lenz 1796: 28 Junius ehk Jaani-Ku; Masing 1821: 187 Narwast, sel 3. Junil
Murded: juuni 'juunikuu' eP eL; `juuni Kuu Lüg Vai EMS II: 221
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 189 jūni : jūni 'Junius, Junimonat'; EÕS 1925: 141 juuni 'jaanikuu'; ÕS 1980: 207 juuni 'juunikuu'; Tuksam 1939: 537 Juni 'juuni[kuu], jaanikuu'
Käsitlused: < sks Juni 'juuni' EEW 1982: 577; Raun 1982: 22; EKS 2019
Läti keel: lt jūnijs 'Juni' VLV 1944: 292; lt jūnijs 'juuni' ELS 2015: 219
Sugulaskeeled: lv jūnij 'juuni / jūnijs' LELS 2012: 95; vdj juni 'juuni / июнь' VKS: 324

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Läti keel: lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < rts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks Jan 'iskunimi'

Murded: jäńn 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR EMS II: 307-308
Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
Käsitlused: < asks Jan(n) Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23; < asks jan 'jänn, kitsikus' [‹ asks isikunimi Jan] EES 2012: 105; EKS 2019
Läti keel: lt janis › palikt jaņuos 'Schneider sein, werden' < asks jann Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z 'im stich, in verlegenheit' Kettunen 1938: 84

jääger, jäägri 'elukutseline kütt; eriväljaõppega sõdur' < sks Jäger 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 403 Jäger 'jäger, küt, püüdja, laskja, püssi mees r. d.'; Masing 1822: 308 Krahw Demidow, rüggement jäegrid; Jakobson 1867: 18 Täna sai mind jääger näha
Murded: `jääger, jääger 'kütt, jahimees' R eP M Puh Krl; `jeeger Hää Kod; `jõõger Tõs Võn EMS II: 346
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 166 jǟger : jǟgri 'Jäger'; EÕS 1925: 150 jääger 'kütt'; ÕS 1980: 213 jääger 'elukutseline kütt'; VL 2012 jääger < sks Jäger; Tuksam 1939: 531 Jäger 'jahimees, kütt, jääger'
Käsitlused: < sks Jäger 'jahimees, kütt' EEW 1982: 607; EES 2012: 106; EKS 2019
Läti keel: lt ģẽģeris, jẽģeris 'Jäger' Sehwers 1953: 38; lt jẽģeris [1782] 'Jäger' Sehwers 1953: 44; lt jēgers 'jääger' ELS 2015: 229
Sugulaskeeled: sm jääkäri [1762 jägeri-palwelia] 'erikoiskoulutuksen saanut sotilas; metsästäjä / Jäger' < rts jägare [kasks jeger = sks Jäger] SSA 1: 260; vdj jeegari, d´eegari 'jahimees, jääger / охотник, егерь' VKS: 316

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; Arvelius 1782: 45 naest pandi kaaki; Hupel 1818: 60 kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; Lunin 1853: 40 kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
Murded: kaak 'häbipost, võllas' Kuu eP(koak, kuak) EMS II: 386
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk : kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk : kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
Käsitlused: < kasks kâk Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262; < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' Raun 1982: 24; < asks kāk 'häbipost' EES 2012: 107; EKS 2019; < kasks kâk, vrd rts kåk Raag 1987: 336
Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] 'Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1918: 30, 88, 149; kãķis 'Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1953: 48; kāķis 'der Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk ME: II: 190
Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] 'häpeäpaalu / Pranger' < mr kaker [‹ kasks kāk] SSA 1: 262; sm kaakki < mr kagh Häkkinen 2004: 309; sm kaakki 'Schandpfahl, Pranger' < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' Bentlin 2008: 65-66

kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' < kasks schale 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 234 Kale 'Schale'; Gutslaff 1648: 245 Kâl : Kâla 'Wage'; Gutslaff 1648-1656 Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; Göseken 1660: 95 Kaal/ i 'Schaal'; Göseken 1660: 349 Kahli 'Schale (Wageschale)'; Virginius 1687-1690 Kulda andis täma Kaaloga; Vestring 1720-1730: 55 Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; Hupel 1780: 166 kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; Lunin 1853: 40 kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
Murded: kaal : kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal : kaalu eL; kaal : `kaalu R EMS II: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl : kālu; kāl´ : kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal : kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage'
Käsitlused: < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' Liin 1964: 48; < kasks EEW 1982: 617; < germ, vrd kasks schale Raun 1982: 24; < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' EES 2012: 108; EKS 2019
Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < kasks schāle Sehwers 1918: 94; lt skãle 'Wagschale' < kasks schāle 'Wagschale' Sehwers 1953: 106; skāle 'Wage, Schalwagen' < kasks schale 'Wagschale' ME: III: 879
Sugulaskeeled: sm kooli [1644 Wichti skoli 'vaakakuppi'] 'pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel' < rts skål 'malja, kulppo' SSA 1: 399; lv skō̬l 'waagschale' < kasks schale Kettunen 1938: 373; lv skǭlõd 'kaal / svari' LELS 2012: 295

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Läti keel: lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < mr kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kahvel1, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Läti keel: lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kaloss, kalossi 'kummist pealisjalats' < sks Galosche 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857: 170 2 pari kalossid; Jannsen 1861: 352 kui ka sapad ja üllekingad (Galoshid) allati sada on
Murded: kalo·śs (`kaaloss, kaluss, kallus, kal´lusk, lośs) 'kummijalanõu' R eP eL EMS II: 607
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kālos, -i 'Ueberschuh, Galosch'; VSS 1917: 65 kaloss 'kalossi'; EÕS 1925: 170 kaloss; ÕS 1980: 229 kaloss; EKSS 2: 73 kaloss 'tavalisele jalatsile tõmmatav kummist pealisjalats'; Tuksam 1939: 535 Galosche 'kaloss'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 32 Galoschen 'Gummiüberschuhe (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Galosche 'kaloss' Treiman 1981: 44; EEW 1982: 675; EKS 2019
Läti keel: lt galoša 'Galosche' VLV 1944: 217; lt galoša 'kaloss' ELS 2015: 247
Sugulaskeeled: sm kalossi [1823] 'päällyskenkä / Galosche' < rts galosch SSA 1: 289; vdj kološša, kološši 'kaloss / галоша' VKS: 458

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230
Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
Läti keel: lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

kampsun, kampsuni 'silmkoeese, kudum' < sks Kamisol, Kamsol 'jakk'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 530 kamsol r. 'das Kamisol'; Hupel 1780: 406 Kamisol 'wammus, kamsol r.'; Hupel 1818: 69 kamsol r. d. 'Kamisol, Weste'; Hupel 1818: 442 Kamisol 'wammus, kamsol r. d.'; Schüdlöffel 1843: 39 Tema kamsoon läks ikka kirjomaks; Lunin 1853: 48 kamsol, -i r. d. 'камсолъ, жилетъ'; Jakobson 1867: 11 willast saawad kuued, kamsonid, undrukud ja sukkad
Murded: `kampsun (-on) 'silmkoeline jakk; (naiste) lühike jakk' R eP eL; `kampsul (-ol) R L; `kamssun (-on) Khk Krj Hag Juu; `kamssol LNg EMS II: 625
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kampson, -i (d); kampsul : kampsuli = kamsul 'Kamisol'; kamson, -i (d), kamsul, -i 'Kamisol'; ÕS 1980: 231 kampsun
Saksa leksikonid: Paul 1956: 319 Kamisol 'kurze Jacke'
Käsitlused: < vn kamizól ~ sks Kamisol, Kamsol EES 2012: 125; < asks Kamsool 'aluskuub, pihik' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃zuõlis, kam̃zulis 'das Kamisol' < sks ME: II: 153; lt kam̃zuōļi 'Kamisol' < asks kamsōl 'Kamisol' Sehwers 1953: 46; lt kamzoļi 'Joppe' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: vdj komzoli 'imelik, kummaline rõivas / камзол' VKS: 461

kandidaat, kandidaadi 'kandideerija; teaduskraad' < sks Kandidat 'id.'

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: Masing 1821: 132 Kandidadiks nimmetakse nisuggust meest, kes sure koli peäl walmis sanud
Murded: kandidaat (-ńd-) 'kandideerija' eP eL(-t´)); `kandidaat R EMS II: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 219-220 *kańdidāt : kańdidāti 'Candidat'; *kańditāt : kańditāti 'Candidat'; Grenzstein 1884: 50 kandidaat (Kandidat) 'keegi, keda ühe ammeti pääle walitakse'; ÕS 1980: 232 kandidaat 'kandideerija; teat teaduslik kraad'; Tuksam 1939: 543 Kandidat 'kandidaat'
Läti keel: lt kandidāts 'kandidaat' ELS 2015: 249
Sugulaskeeled: sm kandidaatti [1829] < rts kandidat Häkkinen 2004: 341; vdj kandidaatta 'kandidaat / кандидат' VKS: 379

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
Läti keel: lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < mr caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200 kangi 'Gang (im Hause)'; Helle 1732: 103 käik 'der Gang'; Helle 1732: 308 sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk EMS II: 656
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg : kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg; Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern'
Käsitlused: < kasks gank Liin 1964: 52; Raun 1982: 30; < sks Gang EEW 1982: 689; < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' EES 2012: 127
Läti keel: lt gaņģis [1782] 'Gang, Weg' Sehwers 1953: 35; gaņģis 'Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren' < kasks ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm konki, kongi [1786] 'käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes' < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' SSA 1: 396

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < asks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kantsel, kantsli 'kõnetool kirikus, räästool' < sks Kanzel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Kantzel 'predigtstuel'; Vestring 1720-1730: 55 Jutlus Tool 'Die Cantzel'; Piibel 1739 kirjatundia Esra seisis ühhe pu kansli peäl; Hupel 1780: 173 kantsel r. 'die Kanzel'; Luce 1812: 28 astus .. Kantsli peäle, ja teggi Jutlust; Hupel 1818: 71, 442 kantsel r. d., kantsli d. 'Kanzel, Kanzeley'; Kanzel 'räästol, kantsel'; Masing 1821: 45 et sedda pühhapäwiti kantsli peält ette luggeda; Lunin 1853: 49 kantsel, -sli r. d. 'кафедра; канцелярiя; приказъ'
Murded: `kantsel : `kantsli (-le) '(kiriku) kõnetool' R eP Hls Puh; kantsel, kandsel Trv Krk Ran; `kańtsli Nõo Võn San V EMS II: 697
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kantsel : kantsli; kantsle : kantsle (d) 'Kanzel'; EÕS 1925: 176 kantsel 'räästool'; ÕS 1980: 234 kantsel; EKSS 2: 99 kantsel 'kõnetool kirikus, räästool'; Tuksam 1939: 544 Kanzel 'kantsel, räästool'
Käsitlused: < sks Kanzel 'kantsel' EEW 1982: 696; Raun 1982: 30; EES 2012: 129; EKS 2019
Läti keel: lt kañcele, kañcelis 'Kanzel' Sehwers 1953: 46; ME: II: 153; lt kancele 'Kanzel' VLV 1944: 294; lt kancele 'kantsel' ELS 2015: 254
Sugulaskeeled: sm kanslia [1584] 'kantseli' < rts kansli Häkkinen 2004: 349; lv kantsõl 'kantsel / kancele' LELS 2012: 104
Vt kantseldama

kapsel, kapsli 'ümbris, kest' < sks Kapsel 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857 27. XI: [kellal] kuldsed seierid peäl, kapsel ümber
Murded: `kapsel : `kapsli (-le) 'uurikest' Kuu Lüg Vai eP M; `kapsli : `kapsli VNg Nõo San Krl Har Rõu Se EMS II: 713
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 *kapsel : kapsli (-le) 'Kapsel'; Grenzstein 1884: 51 kapsel (Kapsel) 'karp, kast, mis millegi asja ehk looma (konnakarp) ümber on'; EÕS 1925: 177 kapsel 'ümbrik, karbike, kihn'; ÕS 1980: 236 kapsel 'kattev kest, ümbris, karbike; anat kihn'; Tuksam 1939: 546 Kapsel 'kapsel; zool med kihn; bot kupar'
Käsitlused: < sks Kapsel 'kapsel' EEW 1982: 700; EKS 2019
Läti keel: lt kapsula 'Kapsel' VLV 1944: 295; lt kapsula, kapsele 'kapsel' ELS 2015: 255
Sugulaskeeled: sm kapseli [1853] '(lääkkeen, myös kellon) kuori; kärrynpyörän rumpu; pyssyn nalli / Kapsel' < rts kapsel SSA 1: 308

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Läti keel: lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mr kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < kasks Cherub(im) 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 140 Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwat iggas suhre häle kahn; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; Gutslaff 1647-1657: 20 panni temma neiht Cherubbit; Virginius 1687-1690 Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid; Piibel 1739 Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit; Hupel 1818: 355 Cherubim bl. r. 'kerubim'; Lunin 1853: 56 kerub r. d. 'херунимъ'
Murded: keerup : keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei EMS II: 932
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub : kērubi (bl) 'Cherub'; kērup : kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
Käsitlused: < asks Cherubin, Cherub, Cherubim Ariste 1963: 92; < sks Cherub EEW 1982: 756; < kasks Cherub Raun 1982: 34; < sks Cherub 'keerub' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub Häkkinen 2004: 406; vdj heruvim 'keerub / херувим' VKS: 255

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < rts kejsare [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < asks kelle 'id.', sks Kelle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 407 Kelle 'lubja (sawwi) labbidas r.; sawwi lapjo (luits) d.'; Hupel 1818: 444 Kelle 'lubja od. sawwi labbidas r.; lapjo od. luits d.'
Murded: kellu : kellu 'müürsepa labidake' eP M T; `kellu R EMS II: 980
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kellu : kellu 'Mauerkelle, Kelle'; EÕS 1925: 200 kellu 'müürsepa või pottsepa labidake (Kelle)'; ÕS 1980: 255 kellu 'müürsepa või krohvija labidake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kelle 'großer Schöpflöffel; Mauerkelle, Gerät zum Auftrag des Mörtels'
Käsitlused: < kasks kelle EEW 1982: 768; Raun 1982: 35; < asks kelle 'kellu' EES 2012: 143; < sks kelle EKS 2019
Läti keel: lt ķel̃la, ķel̃le, kerle [1638] 'Kelle' < kasks kelle Sehwers 1918: 45, 89, 149; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle' < asks Sehwers 1953: 63; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle; Grützlöffel' < kasks kelle 'großer Schöpflöffel, Mauerkelle' Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: lv kel̄ 'mauerkelle' Kettunen 1938: 114

kett, keti 'kett, ahel' < sks Kette 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 309 Ahhilat 'Hälden / Ketten'; Hupel 1780: 408 Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.; keed, keet r. d.'; Hupel 1818: 445 Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.'
Murded: ket´t : ket´i (keti) 'ahel' eP eL; kett : ketti R EMS III: 11
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 297 ket´t : ket´i 'Kette'; ÕS 1980: 259 kett; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett'
Käsitlused: < sks Kette 'kee; ahel; ahelik, rodu' Haak 1976: 83; EEW 1982: 791; Raun 1982: 36; EES 2012: 147; < sks Kette 'kett' EKS 2019
Läti keel: lt ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < asks kede ME: II: 373; lt ķēde 'Kette' VLV 1944: 299; lt ķēde, ķēdīte 'kett' ELS 2015: 282
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja SSA 1: 351; lv skēḑ, skēḑõz 'kett, ahel / ķēde, važas' LELS 2012: 295
Vt kettima

kiht, kihi 'lade' < asks schicht(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiht : kihi 'virn; lade' eP Nõo Kam; kih´t : kihi M San V; kiht : `kihti R EMS III: 58-59
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309 kiht : kihi 'Schicht, Partie, Mal'; ÕS 1980: 260 kiht 'lade, kord'
Saksa leksikonid: MND HW III schicht, schichte 'Reihe gleichartiger Dinge, Abteilung von Menschen; Steinschicht; Abfolge bestimmter Zeiteinheiten; Teilung, Sonderung, Abschichtung'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 802; < kasks schicht(e) Raun 1982: 37; < asks schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht' EES 2012: 150; EKS 2019

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < rts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ rts ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kindral, kindrali 'kõrgeim ohvitseri auaste' < sks General 'id.', rts general 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma 1772
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1772 Meie armolisse Keisri-Praua poolt laskis se üllem Kinral Rumantsow neile keike head ja kaitsmist tootada; Hupel 1780: 178 keneral ~ kindral r. d. 'General'; Tarto maa 1806: 32 Üts koddanik läts Keisri herra welle man kumb kige üllemb Kenneral om; Hupel 1818: 79 keneral od. kenral, -i r. d. 'General'; Lunin 1853: 55, 59 keneral, -i r. d. 'Генералъ'; kindral, -i r. d. 'Генералъ'; Jannsen 1861: 77 25 kindrali sattusid nende kätte söavangi
Murded: `kindral (-l´) : `kindrali 'kõrgem sõjaväeline auaste' R eP; `kinral Rid Vän Kod; kinderal (-l´) LNg PJg Trv TLä San; `kendral (-l´) Kse M Har EMS III: 160; kinneral (-l´l) Khk Pöi EMS III: 169; inneraal : inneraala 'kindral' Se EMS I: 1032
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 218 kindral; ÕS 1980: 266 kindral 'sõj'; Tuksam 1939: 386 General 'kindral'
Käsitlused: < sks General EEW 1982: 832; < rts general, sks General EES 2012: 157; < sks General, rts general 'kindral' EKS 2019
Läti keel: lt ģenerālis 'General' VLV 1944: 230; lt ģenerālis 'kindral' ELS 2015: 290
Sugulaskeeled: sm kenraali [1642] 'General' < rts general SSA 1: 343; vdj generala, genraali 'kindral / генерал' VKS: 230, 231

kirss, kirsi 'kirsipuu (Cerasus); kirsimari' < sks Kirsche 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 81 Kirs : pl. Kirsid; Kirsimarri; Kirsipu; Hupel 1780: 409 Kirschbaum 'kirsi pu r., wisna pu d., käsperi pu r.'; Kirsche 'käsperi marri r., wisna pu marri d.'; Lenz 1796: 11, 33 woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada; Hupel 1818: 86 kirs 'Kirsche'; kirsi pu r. d. 'Kirschbaum'; Masing 1822: 82 on õunapuud sel talwel jo ammugi ärraõitsnud; kirsid walmis samas; Lunin 1853: 61 kirs, -i r. d. 'вишня'
Murded: kirss : kirsi (kirssi) 'kirsipuu; kirsimari' eP eL; kirss : `kirssi R; kirts : kirsi Juu Jä EMS III: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 326 kiŕs : kiŕsi 'Kirsche'; kiŕsi-mari 'Kirsche'; EÕS 1925: 225 kirss '(puuvili)'; ÕS 1980: 269 kirss; Tuksam 1939: 560 Kirsche 'kirss'
Käsitlused: < sks Kirsche 'kirss' Haak 1976: 84; EEW 1982: 848; Raun 1982: 41; EES 2012: 161; EKS 2019
Läti keel: lt ķirsis 'Kirsche' Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 300; lt ķirsis 'kirss' ELS 2015: 296
Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874] 'Kirsche' < rts kirsebär, körsbär SSA 1: 372; lv kežbir 'kirschbaum' Kettunen 1938: 116; lv kir̄š-mǭŕa 'kirsi-marja' SKES: 200

kits, kitse 'koduloom, sõraline imetaja (Capra aegagrus)' < sks Kitze 'kitsetall'

Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
Vana kirjakeel: Tallinna rae arveraamat 1583 stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; Gutslaff 1648-1656 üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; Göseken 1660: 483, 484 Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart aruncus'; Virginius 1687-1690 sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; Vestring 1720-1730: 81 Kits, -se 'Die Ziege'; Piibel 1739 lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; Hupel 1780: 183 kits, -e 'Ziege'; Hupel 1818: 87 kits, -e r. d. 'Ziege'; Lunin 1853: 61 kits, -e r. d. 'коза'
Murded: kits : kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits : `kitse R; kits : kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits : kitsõ V EMS III: 260
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits : kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; < sks Kitze 'kitsetall' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kitsi 'kili, nuori vuohi / junge Ziege' < skand [vrd rts kid, sks Kitze] SSA 1: 376; vdj kittsi 'kits / коза' VKS: 435

kitt, kiti 'kleepuv segu tühimike täitmiseks' < sks Kitt 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kitt : kiti (-t´-) 'kitt, täitesegu' eP eL; kitt : kitti R EMS III: 269
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 330 kit´t : kit´i 'Kitt'; EÕS 1925: 227 kitt '(Kitt; Spachtelfarbe)'; ÕS 1980: 271 kitt; Tuksam 1939: 561 Kitt 'kitt'
Käsitlused: < sks Kitt 'kitt' EEW 1982: 854; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; EKS 2019
Läti keel: lt ķite 'Kitt' Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 301; lt ķite 'kitt' ELS 2015: 298
Sugulaskeeled: sm kitti [1756] 'kovettuva tahdas kiinnitys- ja tiivistysaineena / Kitt' < rts kitt SSA 1: 376
Vt kittima

kittel, kitli 'kerge töörõivas (muu riietuse peal)' < sks Kittel 'id.'

Vana kirjakeel: Hupel 1780: 409 Kittel 'riid r., pik särk d.'; Hupel 1818: 446 Kittel 'riid, riit r., pik särk d.'
Murded: kittel : `kitli (-le) 'kerge riietusese' Kuu Jõh sporeP Ran Rõn; `kit´li : `kitl´i Plt EMS III: 269
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1125 rüüd´ : rüi 'leiner Rock, Kittel'; pitk säŕk 'langer Rock, Kittel'; EÕS 1925: 227 kittel 'rüüd, üliriie'; ÕS 1980: 271 kittel; Tuksam 1939: 561 Kittel 'kittel, põllkuub, pealiskuub'
Käsitlused: < sks Kittel 'kittel' EEW 1982: 854; EES 2012: 163; EKS 2019
Läti keel: lt ķedele, ķedelis 'ein Frauenrock' < asks keddel 'ein Kittel; ein schlechtes, grobes leinenes Oberkleid gemeiner Leute beiderlei Geschlechte' Sehwers 1953: 62; lt ķitelis 'kittel' ELS 2015: 298

kittima, kitin '(pragusid) kitiga täitma, kitiga liitma' < sks kitten 'id.', ee kitt

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kittima (-t´t-) 'kitiga täitma või kinnitama' eP; kittimä R; `kit´mä Kod T V; `kitme Hls Krk San EMS III: 269
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 330 kit´t´ima 'kitten'; EKÕS 1918 kittima; ÕS 1980: 271 kittima; Tuksam 1939: 561 kitten 'kittima'
Käsitlused: < ee kitt ~ sks kitten EEW 1982: 854; < sks kitten 'kittima' EES 2012: 162
Läti keel: lt ķitêt 'verkitten' ME: II: 386; lt ķitêt 'kitten' Sehwers 1953: 67; lt ķitēt 'kitten' VLV 1944: 301; lt ķitēt 'kittima' ELS 2015: 298
Sugulaskeeled: sm kitata 'kittida' VSS 1917: 87; sm kitata 'kittida, kitiga katma' Mägiste 1931: 189
Vt kitt

klii, klii, pl. kliid 'teravilja seemnekestad; loomasööt' < kasks klîe, klige 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lijh 'Kleye'; Forselius 1694 kli; Hupel 1766: 146 woite ka sojad kli-jahhud tühti panna; Hupel 1780: 183 kli jahho r. d. 'Kley'; Arvelius 1790: 176 rukki jahhud ja kliid; Hupel 1818: 88 kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; Lunin 1853: 62 kli r. d. 'отруби'
Murded: kliid (liid) 'teravilja seemnekestad' R eP TLä; `liide M Rõn San; `liie^ʔ (`liide^ʔ) Hel V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī : pl. līd, līed '= klī'; klī : pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril mitm kliid
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie EEW 1982: 866; < kasks klie Raun 1982: 43; < kasks klie, klige Liin 1964: 55; < asks klie, klige 'klii' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt klijas, klĩjas [1638 Klijas] 'Kleie' < kasks klīge, klīe Sehwers 1918: 89, 150; lt klijas, klījas 'Kleie' < kasks klīge 'Kleie' Sehwers 1953: 50; klijas, klījas 'die Kleie' < kasks klîge ME: II: 226
Sugulaskeeled: sm klii [1637 kliidit] 'vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl' < rts klij, mr kli [‹ kasks klīe] SSA 1: 379; lv klija 'kleie' < kasks klīge, klīe Kettunen 1938: 139; lv klijād 'kliid / klijas' LELS 2012: 127; is liiᴅu, liiᴅu jauho 'klii, kliijahu' Laanest 1997: 102

kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe 'id.', vrd asks koffe 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 590 kui se piim selle Kohwiga on kedetud; Berg 1811: 96 seäl kaswab se kohwepu, se suhkro-roog, se poom-willa-pu; Luce 1812: 62 Se olli .. Jamaika maal nenda, kus kohwe kaswab; Hupel 1818: 94 kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; Masing 1818: 72 Kohwi pärris sündimisse paik on Arabia ma; Lunin 1853: 67 kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai EMS III: 452
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi : kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi : kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; ÕS 1980: 281 kohv
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe EEW 1982: 899; < asks Koffe(e), vrd vn kofe Raun 1982: 45; < vn кофе SSA 1: 274; < asks koffe 'Kaffe' EES 2012: 171; < sks Koffee 'kohv' EKS 2019
Läti keel: lt kapeja [1872] 'Kaffee' Sehwers 1953: 47; lt kafija LELS 2012: 99
Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1733 Caffe-huonen] 'Kaffee' < rts kaffe SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317; krj kohvi, koufei, koufi, koffi; krjA kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee SSA 1: 274; lv kaf̀fə̑ 'kaffee' Kettunen 1938: 100; lv kaffe 'kohv / kafija' LELS 2012: 99; vdj kofi, koffi 'kohv / кофе' VKS: 445; is kohviŋ karvain 'kohvipruun' Laanest 1997: 76

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ninck Samuel ütli se kocki wasto; Göseken 1660: 90 Kock/ a 'Koch'; Göseken 1660: 261 kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Niklas Kock; Vestring 1720-1730: 89 Kok, -ka 'Der Koch'; Helle 1732: 118 kok 'der Koch'; Hupel 1780: 187 kok, -ka r. d. 'der Koch'; Lunin 1853: 67 kok, -ka r. d. 'поваръ'
Murded: kokk : koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk : kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) EMS III: 469-470
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk : koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
Käsitlused: < kasks kok, asks kock(e) Liin 1964: 50; < kasks koch 'Koch' EEW 1982: 903; < kasks kok Raun 1982: 45; SSA 1: 387; < asks koch 'kokk' EES 2012: 171; < asks kok 'kokk' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kokki [1609] 'keittäjä, ruonlaittaja / Koch' < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok; krj kokki; vdj kokki < sm kokki SSA 1: 387; lv kok̄ 'koch' < sks Kettunen 1938: 143; lv kok̄ < kasks kok SSA 1: 387; lv kok 'kokk / pavārs' LELS 2012: 131; vdj kokki 'kokk; laevakokk / повар' VKS: 454

kompvek, kompveki 'maiustus, komm' < sks Konfekt 'id.'

Esmamaining: Henning 1824
Vana kirjakeel: Henning 1824: 362 Siddroni konwet
Murded: komm (-ḿm) 'kompvek' VNg sporeP M Ran Ote EMS III: 527; kombu 'lstek kompu' Kaa Juu Kos Ote; kombo Trm Räp; `kombu Kuu EMS III: 524; kompu 'lstk kompvek' Emm Rei Mar Hag HJn JMd; `kompu Kuu Lüg IisR EMS III: 536; `kompvek, -vik, -väk, -pek, -bek; `kumpvek, `kumpek, kompek, kommek, `kompvet; vekk 'kompvek' EMS III: 537
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 371 *kompwek : kompweki 'Confect'; Salem 1890: 125 konwekt 'конфектъ'; Wiedemann 1893: 335 *kompwek : kompweki (komwek) 'Confect'; EÕS 1925: 252 kompvek; ÕS 1980: 290 kompvek; komm 'lstek kompvek'; Tuksam 1939: 578 Konfekt 'kompvek[k]; komm, kompu'
Käsitlused: < sks Konfekt 'kompvek' Hinderling 1981: 36; EES 2012: 174; EKS 2019
Läti keel: lt kum̃pete [1912] 'Konfekt' Sehwers 1953: 61; lt konfekte 'Konfekt' VLV 1944: 309; lt konfekte 'komm, kompvek' ELS 2015: 320, 323
Sugulaskeeled: sm konvehti 'kompvekk' Mägiste 1931: 202; lv kumfekt 'kompvek / konfekte' LELS 2012: 146; vdj komfetti, kanfetti 'kompvek / конфета' VKS: 379, 459

kook, koogi 'pehme magus küpsetis' < kasks koke 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 82 Kohck : kohckist 'Kuche'; Gutslaff 1648-1656 ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; Göseken 1660: 91, 268 Koock/ a 'Kuche'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; Virginius 1687-1690 Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; Vestring 1720-1730: 91 Kook, -ki 'Der Kuchen'; Helle 1732: 119, 322 kook 'der Kuchen'; Piibel 1739 ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; Hupel 1780: 189 kook, -i r. d. 'der Kuchen'; Lithander 1781: 517 Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Lunin 1853: 69 kook, -i r. d. 'пирогъ'
Murded: kook : koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok : `kuogi R; ku̬u̬k : koogi eL EMS III: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk : kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes'
Käsitlused: < kasks kōke Liin 1964: 55; < kasks koke 'Kuchen' Ariste 1963: 93; EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Raag 1987: 324; < asks koke 'kook' EES 2012: 175; EKS 2019
Läti keel: lt † kuõka 'Kuchen' < kasks kōke Sehwers 1918: 151; ME: II: 342; lt kũka 'Kuchen' < sks Sehwers 1918: 68; kuoka, kuõķis 'Kuchen' < asks kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ 'kuchen' Kettunen 1938: 143, 148

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister ning saksa Meister]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < asks schorf 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp : korba '(krobeline) koorik; kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-ŕ-) : korbi Pä Trv; korp : korbu Kod EMS III: 701-702
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp : korba; koŕp : koŕbi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp : korba 'karp, kärn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' Raun 1982: 49; < asks schorf 'korp, kärn' EES 2012: 179; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] 'uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback' < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm SSA 1: 405; vdj korppu 'kuivik; koorik / сухарь' VKS: 473

kotlet, kotleti 'hakkliharoog; lihalõik' < sks Kotelett 'ribitükk, karbonaad', vrd bsks Kotelette 'lihalõik'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 145 Kortlettid 'Koteletten'; Kortlettid tehakse talle- ehk wassikalihhast
Murded: `kotlet´t (-tt) 'kotlet' R eP eL; `kotplet´t Hää; `kot´lepp VJg Pst Ote; `kot´lekk Kod Hls EMS III: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384, 389 *kortlet, -i 'Cotelette'; *kotulet, -i 'Cotelette'; Wiedemann 1893: 352 *kotlet, -i 'Cotelette'; EÕS 1925: 273 kotlett 'ribitükk (praad)'; ÕS 1980: 306 kotlet; Tuksam 1939: 588 Kotelett 'kotlet[t]; ribitükk, karbonaad'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 47 Kotelette 'deutsches Beafsteak (E. L. R.)'
Käsitlused: < sks Kotelett EEW 1982: 970; < sks Kotelett 'ribitükk, karbonaad' EKS 2019
Läti keel: lt kotlete 'Kotelett' VLV 1944: 312; lt kotlete 'kotlet' ELS 2015: 341
Sugulaskeeled: sm kotletti [1874] 'kyljys / Kotelett' < rts kotlett SSA 1: 412; vdj katletti, kotletti, katl´etta 'kotlet / котлета' VKS: 409

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]
Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
Läti keel: lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < rts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

kreis, kreisi 'piir-, maakond' < sks Kreis 'id.'

Esmamaining: Masing 1818
Vana kirjakeel: Masing 1818: 75 mõllemad aastaluud (Jahrgänge) on .. Paides Kreiskomsaruse härra ja Wiljandimaal pookbinder Böki jures sada
Murded: kreis(s) (-ś) : kreisi 'van haldusüksus Tsaari-Venemaal' eP Hel Kam San Har VId; kreis : kreesi Kod Ran; kreis : `kreisi R; reis (-ś) : reisi Khk Tor KJn M EMS III: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 *kreiź : kreizi 'Kreis'; Salem 1890: 140 kreis 'окружность, круг, уѣздъ'; EÕS 1925: 275 kreis 'maakond; sõõr, ketas'; ÕS 1980: 308 kreis 'aj väiksem territoriaalne haldusüksus Saksamaal ja Tsaari-Venemaal'; Tuksam 1939: 593 Kreis 'maakond, kreis; ringkond'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 125 Kreiscommissariat 'ist in Lieffland eine Behörde welche bey Kronsgütern eine Aufsicht führt'
Käsitlused: < sks Kreis EEW 1982: 983

kumm2, kummi 'materjal; kummist ese' < sks Gummi 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 222 Kummi 'gummi'
Murded: kumm 'kummi (materjal); kummist ese' Lüg eP Se; kuḿm Muh eL; `kummi VNg Vai EMS IV: 15
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummi : kummi 'Gummi, Gummiharz'; Grenzstein 1884: 34 gummi (Gummi) 'taimematerjaal, millest mitmesuguseid asju walmistatakse'; Wiedemann 1893: 410 *kummi : kummi (kumi) 'Gummi, Gummiharz'; EÕS 1925: 291 kummi 'taimeliim (Gummi)'; ÕS 1980: 318 kumm 'kummiese'; Tuksam 1939: 435 Gummi 'kummi'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gummi, gumme 'schleimiger oder klebiger Saft aus Gewächsen, bes. Bäumen, in der Heilkunde gebraucht, Harz, Gummi'; Niedersächsisches Gummi 'Gummi (zum Kleben, Radieren, dehnbarer Soft für feineres Schuhwerk)'
Käsitlused: < kasks gummi, gumme ~ sks Gummi Liin 1968: 50; < sks Gummi EEW 1982: 1040; < asks gummi 'kleepiv taimemahl või puuvaik (ravimina)' EES 2012: 192
Läti keel: lt gumija 'Gummi' VLV 1944: 253; lt gumija 'kumm' ELS 2015: 359
Sugulaskeeled: sm kumi, kummi (gummi) [1769] 'Gummi' < rts gummi [= sks gummi] SSA 1: 434; lv gummõ 'kumm / gumija' LELS 2012: 66

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

kuur1, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mr skæra, rts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

käärima, käärib 'vedeliku kohta' < kasks geren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 170 Se Armuliko Hallick .. paÿsub ninck gehrib igke|peiw rickasti; Arvelius 1790: 172 külmalt kärinud
Murded: `käärima 'hapnema; valmima' R eP(-ea-, -ia-); `käärmä Saa Hel TLä Se; `käärüm(m)ä Har Rõu Räp EMS IV: 583
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟrima : kǟrin 'gären'; ÕS 1980: 338 käärima '(vedeliku kohta)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 geren 'gähren'; MND HW II: 1 gēren 'gähren'
Käsitlused: < kasks geren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 93; EEW 1982: 1155; Raun 1982: 64; < asks geren 'käärima' EES 2012: 211; EKS 2019

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
Läti keel: lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < rts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

küün, küüni '(heinte) panipaik' < kasks schü̂ne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 kühn : kühni∫t '∫chewr'; Gutslaff 1648-1656 ei olle neihl aita, ei Kühne; Göseken 1660: 355 kühn 'scheune'; (hühde) kühn '(Korn) scheure'; Hupel 1780: 193 küün, -i r. d. 'die Scheune'; Lunin 1853: 75 küün, -i r. d. 'анбаръ, житница'
Murded: küün (küin) : küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi) : küüni (-üi-) T; küüń : küüni M V; küün : `küüni R EMS IV: 726
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖń : kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; < asks schune 'küün' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķũnis [1587] 'Scheune' < kasks schune Sehwers 1918: 33, 81, 162; lt šķũnis 'Scheune' < asks schǖne 'Scheune' Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: lvS kǖn 'Scheune' SLW 2009: 96; lv kīń, skīń, (alt) škǖń 'scheune' < kasks schune Kettunen 1938: 134, 372; kīņ 'küün, sara / šķunis' LELS 2012: 123

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Läti keel: lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

laadima, laen ~ laadin 'laduma; lastima; täitma' < asks laden 'id.', sks laden 'id.'

Esmamaining: Suwwe Jaan 1841
Vana kirjakeel: Suwwe Jaan 1841: 7 soldatid ladisid püssa
Murded: `laadima (`loa-, `lua-) '(materjali) laduma; lastima; relva laenguga varustama' R eP; `laad´ma VlPõ; `laad´me (-t´-) M; `laat´ma (-mõ) T V EMS IV: 756
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima : lāen (lādin) 'laden'; lāetud püśś 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima : laen '(püssi)'; laadima : laadin '(kaupa)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
Käsitlused: < kasks laden 'beladen, belasten' GMust 1948: 67, 80; < sks laden EEW 1982: 1189; EKS 2019; < kasks laden Raun 1982: 66; < asks laden 'laadima, täitma' EES 2012: 217
Läti keel: lt lãdêt 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' < kasks lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm ladata [1738] 'panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden' < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm SSA 2: 34; sm ladata 'laden' < asks lāden ~ rts ladda Bentlin 2008: 132; lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ 'laden' < kasks laden; lv lǭḑõ, lǭţõ 'laadida / kraut, lādēt'; lv kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ 'laeva lastida / kraut kuģi', 'püssi laadida / pielādēt šauteni' LELS 2012: 174; vdj laajeŋgoittaa '(püssi) laadima / заряжать' VKS: 556
Vt laad, laeng

laager1, laagri 'peatuskoht; leer' < sks Lager 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 61 olekut üx tulline Lager ümber temma; Vestring 1720-1730: 105 Lager 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'
Murded: `laager 'peatuskoht, puhkepaik' R eP; `laagre sporPä Nis Juu VlPõ M Puh; `laagri Ote San sporV(-õr Krl) EMS IV: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lāger : lāgri 'Lager'; Salem 1890: 157 laager : laagri 'лагерь'; ÕS 1980: 345 laager 'ka sõj'; Tuksam 1939: 609 Lager 'laager, van leer'
Käsitlused: < sks Lager 'laager, leer; ladu' Haak 1976: 84; EEW 1982: 1190; Raun 1982: 66; EES 2012: 217; < sks Lager 'laager; leer; magamisase' EKS 2019
Läti keel: lt lēģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lt lēģeris 'Lager' < kasks Leger Sehwers 1953: 71

laager2, laagri 'masina või seadme osa' < sks Lager 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `laager 'seadme osa' R sporeP; `laagre M TLä; `laagri Ote San V EMS IV: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 470 lāger : lāgri 'Lager (auch unter Mühlrädern)'; VSS 1917: 126 laager '(pyörän) laakeri'; EÕS 1925: 343 laager 'tehn (masinaosa, mis võllide, telgede jne tappisid nii toetab, et need oma geomeetrilise telje ümber võivad pöörduda)'; ÕS 1980: 345 laager 'ka tehn'; Tuksam 1939: 609 Lager 'Maschinenteil' 'laager'
Käsitlused: < sks Lager 'laager, masinaosa' EEW 1982: 1190; EES 2012
Sugulaskeeled: sm laakeri [1883] 'Lager (techn.)' < rts lager 'Schicht; Lager (techn.)' Häkkinen 2004: 552; Bentlin 2008: 130

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Läti keel: lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < mr lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91, 287 lappi 'Lappe (Flicke)'; Lapp 'Flecke im Kleide'; Hornung 1693: 33 Lap : Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; Vestring 1720-1730: 109 Lap, -pi 'Der Lappen'; Helle 1732: 128 lap 'der Lappen'; Hupel 1780: 200 lap : -pi r. 'der Lappen'; Hupel 1818: 115 lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; Lunin 1853: 84 lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
Murded: lapp : lapi eP; lapp : lappi R; laṕp : lapi (-ṕ-) Muh sporPä eL EMS IV: 931
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp : lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp : lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1233; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; < asks lappe 'kanga või naha tükk, räbal' EES 2012: 227
Sugulaskeeled: sm lappi murt. 'kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen' < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' [‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’]; sm lappu [1678] 'Zettel, Flicken, Lappen' < rts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' SSA 2: 48; lv lap̄ 'flick' < ? ee Kettunen 1938: 184; lv lap 'lapp / lupata, ielāps' LELS 2012: 159
Vt lappima

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Läti keel: lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

veebiliides @ veebihaldur