|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
sell, selli 'õpipoiss, meistri käealune' < asks selle 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend, tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 215 Gesell 'Nôr Mêhs'
- Murded: sell : `selli 'õpipoiss, käealune; kelm' Kuu VNg Lüg Jõh Vai; sel´l : selli S sporL sporKPõ I Plt Pil KJn Vil M TLä Ote Rõn San V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1137 sel´l´ : sel´l´i 'Gesell, Handwerkerbursche'; ÕS 1980: 629 sell; Tuksam 1939: 398 Geselle '(käsitöö)sell; seltsiline; vennas'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 selle, ge-selle 'Genosse, Teilnehmer; Spiess-, Handwerksgeselle; Unterlehrer'; Schiller-Lübben selle, geselle 'Teilnehmer, Genoße'; MND HW II: 1 geselle, selle 'Gefärte, Genosse, Kamerad; Teilnehmer, Trinkgefährte; auch Gesellschaftsmitglied; der junge Kaufmann, Kaufgeselle; Schulgeselle, Unterlehrer; Handwerkergeselle'
- Käsitlused: < kasks selle 'Geselle, Genosse' EEW 1982: 2754; Raun 1982: 154; < asks selle, geselle 'kaaslane; käsitööline' EES 2012: 467
- Muud keeled: rts gesäll [1621] 'aj sell, õpipoiss' RES 2004: 325; lt zel̃lis 'Handwerkgeselle' < kasks selle 'Handwerkgeselle' Sehwers 1918: 37, 165; Sehwers 1953: 162; zellis 'Handwerkgeselle; Kerl' < kasks selle Jordan 1995: 111
- Sugulaskeeled: sm kisälli [1675] 'käsityöläisoppilas; sälli; (vanh.) seuralainen, kumppani, nuorukainen / Geselle' < vurts gesäll 'kisälli, sälli, seuralainen' [‹ asks; vrd sks Geselle, kasks geselle] SSA 1: 374; sm sälli [Agr sellit] 'oppipoika, kisälli; kulkuri, jätkä / Lehrjunge, Geselle; Herumtreiber, Kerl' < mrts sälle 'oppipoika; kulkuri; laiska mies' [‹ kasks selle]; krj sälli 'sälli, kulkuri, laiskuri' < sm SSA 3: 239; lv zel̄´ 'gesell' < kasks selle Kettunen 1938: 399; lv zeļ 'sell / māceklis, zellis' LELS 2012: 376; is kezellìn, kezelin 'kosjasobitaja' Laanest 1997: 70
sidrun, sidruni 'lõunamaa puuvili (Citrus medica L.)' < sks Zitrone 'id.' [Laensõnadele lemon ja sidrun eelnesid omakeelsed väljendid, tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 281, 325 Saxa mah oun 'Limonien'; Saxa mah oun 'pomerantz'; Göseken 1660: 153 Hollandi mah Oun 'Citron'; Lithander 1781: 500 Lemoni Wülling 'Lemon Füllniß'; Wotta 7 ehk 8 Lemoni, ehk ennam ja wähhem, seda möda, kui Taart peab suur ollema; Lithander 1781: 446, 588, 623 Leika siis need Sitronid katki; wärske Sitroni korega; Sitroni Sjelee 'Citron-Gelee'; Lenz 1796: 6 Citroni nink muu saksa maa Puid nink Lomad ehk Lillid; Rosenplänter 1813: 56 sitron 'die Citrone'; Hupel 1818: 355 Citrone 'sitron r. d., zitron d.'; Masing 1823: 228 Seält tullewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kallid plumid; Lunin 1853: 174 sitron r. d. 'лимонъ'
- Murded: `sitrun, -i Lüg Jõh Khk Rei Hls Ran; `sitron, -i Vai Jäm Khk; sidrun, -i Jäm Mär Kse Tor Juu Koe IisK Iis Puh; sidron, -i Rei Mar Vig Ris Juu Trm Kod Plt; sidroo·n, sitroo·ń, -i KJn; `tsitrun, -i Emm San; `tsitroń, -i San V(`tsitru̬u̬·ń); ̀ tsitroo·n : tsitroo·ni Krj; `sitrul´l : `sitrulli Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1145, 1332 sidron : -i 'Citrone'; tsitron : -i (tsitrōn) 'Citrone'; EÕS 1937: 1337 sidrun 'sidrunipuu vili'; ÕS 1980: 633 sidrun; Tuksam 1939: 1151 Citrone 'sidrun'
- Saksa leksikonid: MND HW III sitrône, citerone 'Zitrone'
- Käsitlused: < sks Zitrone EEW 1982; < asks Sitroon Raun 1982: 155; < asks sitroon ~ sks Zitrone EES 2012: 469; < sks Zitrone EKS 2019
- Muud keeled: rts citron [1578] 'sidrun' RES 2004: 173; lt citrons 'sidrun' LELS 2012: 333; ELS 2015: 779; lt citrons 'Zitrone' VLV 1944: 671
- Sugulaskeeled: sm sitruuna [1678 citroni] 'Zitrone' < nrts citron 'sitruuna' SSA 3: 189; lv tsit̄ron 'zitrone' Kettunen 1938: 433; lv tsitron 'sidrun / citrons' LELS 2012: 333
smirgel, smirgli 'looduslik abrassiiv' < sks Schmirgel 'id.' [Laensõnale eelnes tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 418 Laasi Kiwwi 'schmergel /ist ein stein, damit das Glas geschnitten wird/'
- Murded: `mirgel 'smirgel(käi)' Pöi; `mürgel Jõh Kaa Pöi Kos JJn Trm Ksi Hls TLä; `mürgli Rõu; `müŕjel Kod; mürjel Sim Trm Pal Krk TLä Rõn EMS VI: 85
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 639 *mürgen, -i (D) 'Schmirgel'; EÕS 1937: 1406 smirgel 'mirgel (peeneterane segakorund) (S[ch]mirgel)'; [smürgel] 'vt smirgel'; ÕS 1980: 645 smirgel 'kivide ja metallide ihumise või lihvimise vahend'; Tuksam 1939: 859 Schmirgel '[s]mirgel'
- Käsitlused: < sks Schmirgel 'smirgel' EES 2012: 477; EKS 2019
- Muud keeled: rts smärgel [u 1520] 'tehn smirgel' RES 2004: 974; lt semerģelis 'Schmergel' Sehwers 1953: 112; lt smirģelis 'Schmirgel' VLV 1944: 455
suhvel, suhvli 'laegas, sahtel' < bsks Schublade 'id.' [Gösekeni kasutatud sõnavorm eeldab laenutee algust alamsaksast.]
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 431 Kuuflahd 'Kastlein capsula'; Hupel 1818: 230, 234 suhwlaad, -i r. d. 'Schublade'; suuwlaad, -i r. d. 'Schublade'; Lunin 1853: 179, 183 suhwlaad, -i; suhwlaekas r. d. 'выдвижной ящикъ'; suuwlaad, -i r. d. 'выдвижной ящикъ'
- Murded: `suhkel : `suhkli 'sahtel' Lüg; `suhvel : `suhvli IisR Han Kod MMg KJn Vil Puh Rõn; `suhvli Nõo Võn Ote V(`suhli Vas); `suhtel : `suhtli Hi; `suhftel : `suhftli Trm; suhv : suhvi Hel; `suhtlakka : `suhtlaga Vai EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197 suhw-lādikas : -lādika, suhw-lāt´ : -lādi; suhwel : suhwli (suhwli) 'Schieblade'; ÕS 1980: 662 † suhvel 'laegas'; Tuksam 1939: 870 Schublade 'laegas, sahtel, suhvel'; Deutschbaltisch 2019 Schuflade 'Schublade (Bergmann 1785)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf-lade 'Lade mit Schiebdeckel; Kasten in einem grösseren Behältnis'; MND HW III schûflāde 'Lade mit Schiebdeckel; Schublade'
- Käsitlused: < bsks Schublade, Schuflade EEW 1982: 2898; < sks Schuffel Raun 1982: 162; < asks schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel' EES 2012: 486; EKS 2019
- Muud keeled: lt *šũplãde 'Schublade' Sehwers 1918: 162
tudeng, tudengi 'üliõpilane' < sks Student 'id.' [Laensõnale eelnenud väljend on tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94, 404 Tont, -i 'Student'; Tont 'Student studiosus'
- Murded: tudeng, -i 'üliõpilane' Khk Hls(tuuteńk); tudeng, -i Kod Puh San Plv Räp; tudõng, -i Krl; tudeńk : tudengi Rõu Vas; tuding, -u Trv; tuding, -a Har; tüüdeng, -i Se(tüüdinka); tudend, -i VNg; tude·ńt : tude·ndi Jäm Muh Rei Han Hää Juu JMd Iis Plt KJn Vil Hls; tuudent : tuudendi Rei VJg Sim KJn Hls(-oo-); `tuudend, -i Lüg Vai; `tuhtent : `tuhtendi Lüg; stude·ńt, -i Khk Hää Vil Lei(-uu-); `istudent : `istudendi Kuu; töde·nt : töde·ndi Rei EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1194, 1337, 1358 *stūdent, -i 'Student'; tudeṅg, -i; tudenk, tudenki; tudent, tudenti '= tūdent'; *tūdend, -i; tūdent, -i (tudeṅk, tudent, tudeṅg) 'Student'; EÕS 1937: 1579 tudeng; ÕS 1980: 734 tudeng 'fam üliõpilane'; Tuksam 1939: 948 Student 'üliõpilane; fam tudeng'
- Käsitlused: < asks student(e) Raun 1982: 182; < sks Student 'üliõpilane' EEW 1982: 3313; EES 2012: 549; EKS 2019
- Muud keeled: rts student [1496] 'üliõpilane, tudeng (kõnek)' RES 2004: 1035; lt students 'Student' Sehwers 1953: 126; lt students, studente 'Student, Studentin' VLV 1944: 512; lt students 'tudeng' ELS 2015: 908
- Sugulaskeeled: lv student 'üliõpilane / students' LELS 2012: 305
- Vt tudeerima
vaal, vaala 'suurim mereimetaja (Cetacea)' < sks Wal 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend, tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 456 Suhr merre kalla 'Walfisch'; Vestring 1720-1730: 63 Wallas Kalla 'Der Wahl Fisch'; Piibel 1739 sa murrad wallas kallade Pead katki wee sees; Hupel 1780: 305 wallaskalla r. 'Wallfisch'; Hupel 1818: 275 wallas-kalla r. d. 'Wallfisch'; Masing 1822: 180 Kalla on seäl õtsata, ülgid ja wallaskalla nendasammoti; Lunin 1853: 221 wallas-kalla r. d. 'китъ (рыба)'
- Murded: vaal : vaali 'vaal, valaskala' Hag EKI MK; vaalaskala 'vaal' Khk Pöi Hag Juu Kos Nõo; `vaalaskala RId; valaskala Kuu Hlj Phl KJn Vas; valvaskala Muh Phl; vallaskala Rõn; võllaskala Kõp Har EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1432 walas-kala 'Walfisch'; Wiedemann 1893: 1323 *wāl : wāla (wālas-kala, walas-kala) 'Wal, Walfisch'; EÕS 1937: 1626 vaal '(Wal)'; ÕS 1980: 761 vaal 'zool'; Tuksam 1939: 1099 Wal 'vaal, valaskala'
- Käsitlused: < sks Wal, Walfisch EEW 1982: 3602; < sks Wal 'vaal' EES 2012: 582; EKS 2019
- Muud keeled: rts val [14. saj] 'zool vaal' RES 2004: 1224; lt val̃zivs 'Walfisch' < sks Walfisch Sehwers 1953: 151; lt valzivs 'Wal' VLV 1944: 627; lt valis 'vaal' ELS 2015: 960
- Sugulaskeeled: sm valas [Agr valaskala] 'Wal' < rts val(fisk) Häkkinen 2004: 1438; lv val-kalā < lt valzivs [‹ Walfisch] SSA 3: 397
vermut, vermuti 'koirohi; vein' < sks Wermut 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend, tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Haljaspõld 1937
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 421 koijrochto wijhn 'wermuht, absinthites'
- Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 1383 vermut 'sks: koirohu lehtedest ja õitest valmistatud tinktuur'; ÕS 1980: 784 vermut '(vein)'; Tuksam 1939: 1118 Wermut 'koirohi; (Branntwein) absint; (Wein) vermut'
- Käsitlused: < sks Wermut EEW 1982: 3797; < sks Wermut 'koirohi; vermut' EKS 2019
- Muud keeled: rts vermouth, vermut [1660] 'vermut' RES 2004: 1243; lt vẽrmedes 'Wermut' < kasks wermede 'Wermut' Sehwers 1953: 156; lt pl. vērmeles 'Wermut' VLV 1944: 642; lt vermuts 'vermut' ELS 2015: 1002
- Sugulaskeeled: sm vermutti 'koirohi; koirohuvein' Mägiste 1931: 642
