|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
- Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
- Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
- Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
- Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
- Vt lustima
lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
- Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
- Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
- Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
- Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
- Vrd alarm
pukk2, puki 'alus, toes' < asks buck, buk 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 195 puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
- Murded: pukk : pukki 'alus, toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k) : puki Sa Hi sporL K I eL; pukk : puka Muh Hi L EMS VII: 822
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk
- Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
- Käsitlused: < kasks buck, bock ~ erts bukk 'Bock, Gestell' EEW 1982: 2213-2214; < asks buck 'kõrgete jalgadega alus või iste; kutsaripukk' EKS 2019
- Läti keel: lt buka 'Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
- Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'Bock'; is pukki 'sahapukki'; krj pukki 'sahapukki' < rts bock 'saha-, kuskipukki' SSA 2: 419; lvS pukki 'Kutschbock'; lv buk̄ '(kutscher-)bock' < vrd lt buk̄s Kettunen 1938: 31
- Vrd pukk1
saaling, saalingu 'mastipuu' < sks Saling 'id.'
- Murded: `saaling, -e 'põikpuu masti otsas, kuhu vandid kinnituvad' Kuu; `saaling, -u Hlj; `saalingi VNg; saaling, -a Khk Mus Pöi Käi Khn; saaling, -i Emm Rei Phl KuuK; saaling, -u Ris JõeK; saling, -u Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1222 saaling 'laev põikpuu masti otsas tengi all (Saling, Sattelung)'; ÕS 1980: 610 saaling 'masti tengiga ühendav ristpuu'; Mereleksikon 1996: 374 saaling '(hol saling)'
- Saksa leksikonid: MND HW III sālinge 'Sohle (des Deichses)'; Seemannsprache 1911: 674 Saling (Salung) 'leichtes Gerüst anm Topp der Masten und Stengen'
- Käsitlused: < rts sal(n)ing ~ kasks (Pl.) salingen EEW 1982: 2646; < sks Saling, vn салинг, hol zaling EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm saalinki < rts saling [‹ kasks ~ hol zaling] SKES: 935; vdj saalinka, saalinki 'saaling (masti tengiga ühendav rõhtpuu) / салинг' VKS: 1099
staapel, staapli 'laevade ehitus- ja remondiplats' < sks Stapel 'id.'
- Murded: `staabel : `staabli 'pikk puuvirn' IisR; `taabeli [lööma] '(plankude laevatrümmi lastimisel)' Vai EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; ÕS 1980: 656 staapel 'laevaehituse koht kaldal, kust laev vette lastakse'; Tuksam 1939: 924 Stapel 'mer staapel; helling, laevaehituskoht'; VL 2012 staapel < sks Stapel
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stapel 'in der Schiffsbaukunst die Unterlage zur Erbauung eines Schiffes'; MND HW III stāpel 'Unterlage auf der ein Schiff gebaut wird; Warenanhäufung, Warenlager'; Seemannsprache 1911: 746 Stapel 'Stelle oder Gerüst, auf dem das Schiff während des Baues steht'; Kluge Stapel 'Im 17. Jh. übernommen aus dem Niederdeutschen (mndd. mndl. stapel). In der nd. Seemannsprache bezeichnet das Wort die Balken, auf denen ein Schiff gebaut wird.'
- Käsitlused: < sks Stapel, kasks stapel EEW 1982: 3047; < sks Stapel 'staapel; ladu, laokoht; virn, kuhi' EKS 2019
- Läti keel: lt stãpele 'Stapel' < kasks stāpel Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 94
- Sugulaskeeled: sm taapeli [1880] '(laudoista t. haloista ladottu) ristikkopino, tapuli / Stapel kreuzweise aufgeschichteter Bretter od. Scheite' < rts stapel 'pino, tapuli' [‹ vn штапель ‹ sks Stapel]; is stāpeli < vn SSA 3: 249; lv tōp̆piĺ 'stapel' Kettunen 1938: 430; vdj štaappeli 'staapel / штапель' VKS: 1238
telling, tellingu 'abikonstruktsioon (ehitusel)' < kasks stellinge 'id.', vrd rts ställning 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 212 tellinge 'gestelle / Stellung antes'; Hupel 1780: 282 telling, -i r. 'das Gerüste'; Lunin 1853: 192 telling, -i 'подмостки, лѣса'
- Murded: `telling, -i (-e) R(`tellingud Kuu); telling, -u (-l-) Jäm Khk Vll Hää Rap VJg Iis Hls Krk; telling, -i (-l-) Muh Hi sporL sporKPõ TaPõ VlPõ Hel TLä Kam San sporV; `trelling, -e VNg EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg : tel´l´iṅgi, tel´l´iṅga, tel´l´iṅgu 'Gestell, Stellage, Gerüst'; ÕS 1980: 704 telling
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellinge 'Stellung, Lagerung; Gestell, Bühne, bes. Baugerüst, Abteilung desselben'; Schiller-Lübben stellinge 'Stallung, Stall, Gestell'; MND HW III stellinge 'Stellage, Podium; Gestell, Baugerüst; Stockwerk'
- Käsitlused: < kasks stellinge 'Gestell, Gerüst' GMust 1948: 5, 23, 93; < kasks stellinge Liin 1964: 54; Raun 1982: 174; < kasks stellinge ~ rts ställning 'Stellung' EEW 1982: 3124; < asks stellinge 'laut, tall; raamistik, alus; tellingud', rts ställning 'telling; raamistik; platvorm' EES 2012: 523; < asks stellinge 'laut, tall; raamistik' EKS 2019
- Läti keel: lt stiliņ̃ģis, stiliņ̃š, steliņ̃ģis, steliņ̃š 'Pferdestand im Stalle' < kasks stellinge Sehwers 1918: 160; steliņš, steliņģis 'der Pferdestand im Stalle' < kasks stellinge 'Stellung, Stall' Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 95
- Sugulaskeeled: sm tellinki, tällinki [1880] '(rakennus)teline / Baugerüst' < rts ställning 'teline, jalusta; asema, asento, tila' SSA 3: 281; SKES: 1264
värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 78 Töh 'Werck'; Gutslaff 1648: 206 Werck /e 'Arth / artific.'; Gutslaff 1647-1657: 282 sehsa[mm]a werck; Göseken 1660: 299 werck 'Werck'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; Vestring 1720-1730: 275 Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; Helle 1732: 200 sedda wärki 'von der Art'; Hupel 1780: 302 wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; Hupel 1818: 271 wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; Lunin 1853: 217 wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
- Murded: verk : `vergi Jõe Kuu; värk : `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (väŕk) : värgi eP M T; väŕk : väŕgi V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wäŕk : wäŕgi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; weŕk : weŕgi '= wäŕk'; werkel : weŕkli '= wäŕk'; ÕS 1980: 810 värk
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
- Käsitlused: < kasks werk, wark Liin 1964: 50; < kasks werk Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; < sks Werk EEW 1982: 3985; < asks werk 'tegu, töö; toode' EES 2012: 621
- Läti keel: lt verķis 'Handwerker' < kasks werk Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109
- Sugulaskeeled: sm värkki [1731] 'työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material'; krj värkki 'tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro' < rts, vrd mr værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' SSA 3: 483; sm verstas [1655] 'työ-, korjauspaja / Werkstatt' < rts verkstad 'työhuone, paja' [‹ kasks werkstede] SSA 3: 428
