[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'
Saksa allikadA: EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Läti keel: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael'

Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'
Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
Läti keel: lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229

kadakas, kadaka 'saksik eestlane' < sks Katensaße 'agulielanik'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 410 kadaka Sax '(geringer) Teutscher'; Vestring 1720-1730: 56 Kaddaka Saks 'Ein Stroh Junker, halb teutscher'; Hupel 1780: 166, 263 kaddaka saks r. d. 'ein Halbdeutscher, schlechter Deutsche, Strohjunker'; kadaka saks r. d. 'ein armseliger Deutscher, Strohjunker'; Masing 1822: 61 egga mõista .. weel wähhemalt need, kedda kaddaka saksaks kutsutakse, saksa kirjakeelt; Lunin 1853: 41 kaddaka saks 'худой нѣмецъ, полунѣмецъ'
Murded: kadakas 'kadakasaks' Lüg Kos VJg; kadakasaks 'saksastunud eestlane' Lüg Vai Jäm Khk Muh Mar Tõs Hää Tür VJg Kod EMS II: 453; kadaja-, kadajesaks 'kadakasaks' M Kan EMS II: 451
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194 kadaka-saks (kadasnik) 'Halbdeutscher, Ehste, welcher für einen Deutschen gelten will'; Grenzstein 1884: 48 Kadakasaks („Wachholderdeutscher“) 'Eestlane, kes ennast Sakslaseks peab ja seeläbi naeruwääriliseks läheb'; kadaklane (Unechter, Nichtnationaler) 'inimene, kes oma sündimisest ja seisusest tahab wälja astuda, ilma et see tall korda läheks; kadakasaks'; ÕS 1980: 219 kadakasaks 'saksastunud eestlane'; EKSS 2: 24 kadakas 'hlv sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
Käsitlused: < sks Katensaße 'agulielanik, käsitööline' EES 2012: 112
Läti keel: lt kārklu vācietis 'kadakasaks (sõna-sõnalt 'pajusakslane')' ELS 2015: 235

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Läti keel: lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < rts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

maneer, maneeri 'käitumisviis' < sks Manier 'id.'

Esmamaining: Arvelius 1787
Vana kirjakeel: Arvelius 1787: 57 Ramb saksa mees hakkab need mannerid piddama
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 *mānēr, -i 'Art, Weise, Manier'; EÕS 1925: 470 maneer 'viis; (hea) komme; halb komme, harjumus'; ÕS 1980: 405 maneer 'komme, käitumisviis'; Tuksam 1939: 656 Manier '(Art und Weise) maneer, viis'
Käsitlused: < sks Manier 'maneer, komme, käitumisviis' EKS 2019
Läti keel: lt maniers 'Manier, Sitte, Gewohnheit' Sehwers 1953: 76; lt maniere 'maneer' ELS 2015: 477
Sugulaskeeled: sm maneeri [1749] < rts maner Häkkinen 2004: 679; vdj mańeri, maaneri 'maneer, komme / манера' VKS: 700

pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

veering, veeringu 'keskaegne veerandpennine; peenraha' < asks vêrink 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 15 Wäring : Wäringi : Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; Vestring 1720-1730: 287 Wering, -gi 'Ein Ferding'; Helle 1732: 207 wering 'der Ferding (Münze)'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Piibel 1739 Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; Hupel 1780: 310 wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; Hupel 1780: 369 wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring : wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
Käsitlused: < kasks vêrinc Liin 1964: 48; < kasks vêrink EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324; < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' EES 2012: 596; < asks vērink, vērlink 'veerandpennine' EKS 2019
Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] 'Ferding (eine nicht mehr geltende Münze)' < kasks vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156
Sugulaskeeled: lvS vērning 'Ferding' SLW 2009: 219; lv vērniɢ 'ferding (eine alte münze)' < kasks vêrdink 'der viertel teil einer münze' Kettunen 1938: 481
Vrd veerand

veebiliides @ veebihaldur