[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

klint, klindi 'rannikupank, paekallas' < asks klint, klinte 'id.', bsks Klint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 213 Kiwwi-Klindt 'Felß'; Gutslaff 1648-1656 Neide klintide harje pählt näge Minna tedda; Göseken 1660: 89 klint/ i 'Glint'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; ÕS 1980: 275 klint : klindi 'paekallas, rannikupank'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang'; MND HW II: 1 klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe, Uferhöhe'; Hupel 1795: 116 Klinde od. Klint 'ist das sehr hohe steile Felsen-Ufer der Ostsee'; Kobolt 1990: 114 Glint 'Steilküste von Nordestland'
Käsitlused: < sks Glint EEW 1982: 867; < bsks Klint 'paekallas' EKS 2019
Läti keel: lt kliñts 'Fels' < kasks klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang' Sehwers 1918: 24, 59, 150; Sehwers 1953: 51; lt kliñts 'der Fels, die Klippe' < kasks klint ME: II: 229
Sugulaskeeled: lv klin̄t̀ 'fels' < kasks klint Kettunen 1938: 140

kriiskama, kriisata 'läbilõikavalt karjuma' < asks krîschen 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 101 kriiskama r. 'kreischen, krieschen'; Lunin 1853: 72 kriiskama r. 'пищать, кричать'
Murded: `kriiskama 'kõvasti karjuma' R Ans Hi Lä Hää Ris KPõ I Plt; `kriiskame San; `riiskama Mus Vll Kse Tor EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīskama : krīzata (krīskada) 'kreischen'; ÕS 1980: 309 kriiskama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krîschen (krissen, krisken) 'kreischen'; kriten 'schreien, heulen'; MND HW II: 1 krîschen 'kreischen, hell schreien, heulen; zischen, prasseln'; Hupel 1795: 128 krischen 'kreischen, laut schreien'
Käsitlused: < kasks krîschen 'kreischen' Ariste 1972: 92; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; < asks krīschen 'kriiskama, kriiksuma' EES 2012: 183
Sugulaskeeled: sm kriikata (kriikastaa, kriikaistaa) 'kirkua / schreien' < rts skrika 'huutaa, parkua, kirkua' SSA 1: 418-419

lampass, lampassi 'pael vormipükste välisküljel' < sks Lampasse 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 358 lampass 'püksi-ae, -viir (Lampasse, Hosenstreif)'; ÕS 1980: 353 lampass 'värviline pael (vormi)pükste küljeõmblusel'
Saksa leksikonid: DWDS Lampassen 'Streifen an (Uniform-)Hosen'
Käsitlused: < sks Lampassen 'lampassid' EKS 2019

litter, litri 'õhuke metall-leheke' < sks Flitter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 needt Lippokesset / needt Kallit nahat 'die Flittern / die Gebräme'; Hupel 1780: 372 Flittern (auf der Haube) 'littrid r.'; Hupel 1818: 124 litter, -tri r. d. 'Flitter (auf Hauben); silbernes Blatt am Halsgeschmeide'; Lunin 1853: 91 litter, -tri r. d. 'блестка; серебрянное ожерелье'
Murded: litter : `litri (-re) '(metallplaadike)' R S L KPõ I Plt Trv; `litre Ran Ote EMS V: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 559 liter : lit´ri, litre 'Flitter, Metallblättchen, kleine Münze'; EÕS 1925: 404 litter 'väike metall-leheke, väike raha rõivaste ilustuseks'; ÕS 1980: 376 litter 'õhuke metall-leheke rõivaste ilustuseks'
Saksa leksikonid: MND HW I flitter 'dünnes, flimmendes Metallblättchen, Gold-, Silberblech etc.'
Käsitlused: < sks Flitter 'Flitter, Metallblättchen' EEW 1982: 1331; < sks Flitter 'metall-leheke' EKS 2019
Läti keel: lt fliteris 'litter' LES 2015: 434
Sugulaskeeled: sm flitteri [1637] 'metallilevy, pelti / Flitter, Blech' < rts flitter [‹ kasks flitter 'pieni metallilevy, kulta- hopeapelti] SSA 1: 117

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

pank2, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
Läti keel: lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < rts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

prook, proogi 'põlvpüksid' < asks Brook 'köis; püksid'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 247 progi (proki) d. 'Tuchhosen'
Murded: pl. proogi 'meeste põlvpüksid' Kam Ote Räp Se EMS VII: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968, 1078 prōk : pl. prōgi' (d) 'Hosen'; rōk : rōgi (d) '= prōk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 brôk-gordel 'Hosengürtel'; Schiller-Lübben: 430 brôkgordel 'Hosengürtel'; Seemannsprache 1911: 152 Brook 'Hose'; Brook '(in der Seemannsprache:) kurzes, einfaches Tau; bes. starkes Tau, welches durch die Seitenwände eines Kapperts geht und dessen beide Enden an Ringbolzen, die sich an der Seite des Schiffs befinden, festgemacht werden'
Käsitlused: < asks Brook 'kurzes einfaches Tau' GMust 1948: 47, 89

pruulima, pruulin 'õlut valmistama' < asks bruwen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 pruima; Helle 1732: 322 pruima 'brauen'; Hupel 1780: 247 pruima r. 'brauen'; Lithander 1781: 660 Kahhekordne pohhi, mis prulimisse jures prugitakse 'Ein doppelter Boden zum Bier brauen'; Hupel 1818: 191 pruima r. selt. 'brauen'; Lunin 1853: 148 pruima r. 'варить пиво'; prulima d. 'варить пиво'
Murded: `pruuvima 'õlut valmistama' Kuu Lüg; `pruulima Lüg Jäm Khk Lä sporKPõ Trm Plt; `pruul´ma (-me) Krl Har; `ruulima Khk Vll Pöi Muh Tor; `rüül´ma Saa; `luurima Mih EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūima, -in 'brauen'; prūlima, -lin 'brauen'; ÕS 1980: 541 pruulima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwen (bruen, browen) 'brauen'; Schiller-Lübben bruwen, bruen, browen 'brauen'; MND HW I brûwen, brouwen, brü̂wen 'brauen'
Käsitlused: < kasks bruwen, bruen Liin 1964: 55; < kasks Raag 1987: 324
Läti keel: lt brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1918: 51, 144; brũvêt 'brauen' < kasks brūwen Sehwers 1953: 19
Sugulaskeeled: sm (p)rykäyä, (p)ruätä [1637] 'panna olutta' < rts brygga 'panna olutta' SSA 2: 413; lvS brūv, bruv 'brauen' SLW 2009: 52; lv bre̮ù̯və̑ 'brauen' < kasks brūwen Kettunen 1938: 29; lv brõuvõ 'pruulida / brūvēt' LELS 2012: 49
Vt pruul, pruulis

puss2, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019

püks, püksi, pl. püksid 'alakeha kattev riietusese' < kasks büxe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 Kaltzi 'Hosen'; Göseken 1660: 87, 129 Püxit 'Büxen (Hosen)'; püxit 'Bein kleider'; Virginius 1687-1690 Linnaset Püksit omma Ihho päle; Vestring 1720-1730: 191 Püksid 'Die Bein Kleider, Hosen'; Helle 1732: 163 püksid 'die Beinkleider'; Hupel 1780: 249 püksi d. 'lederne Hosen'; püksid r. 'Hosen, Beinkleider Pl.'; Hupel 1818: 194 püksid, -e r.; püksi d. 'Hosen'; Lunin 1853: 150 püksid, -e r.; püksi d. 'штаны, брюки'
Murded: `püksid (`püksüd) 'alakeha kattev alus- või pealisrõivas' R; püksid eP; pöksi TLä; püksi eL EMS VIII: 102
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942, 1003 pöks : pl. pökse' (d) '= püksid'; püks : pl. püksid 'Hosen'; ÕS 1980: 563 püks, haril mitm püksid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boxe, buxe 'Hose (urspr. aus Bochsleder gemacht?)'; Schiller-Lübben boxe, buxe 'urspr. wol nur die aus Bocksleder gemachte' '= brôk'; brôk 'Beinkleid, eig. die Bekleidung der Oberschenkel'; MND HW I böxe, bökse, bükse, büxe 'Beinkleid, Hose'
Käsitlused: < kasks bükse, büxe, bügse Liin 1964: 57; < kasks buxe 'Hosen' EEW 1982: 2346; < kasks buxe Raun 1982: 137; < kasks, rts SSA 2: 466; SKES: 694; < asks boxe, buxe 'püks' EES 2012: 407; < asks buxe 'püksid' EKS 2019
Läti keel: lt bikses [1638 Bixes, 1644 büxse] 'Hosen, Beinkleider' Sehwers 1918: 30, 83, 143; biksas, bikses 'Hosen, Beinkleide' < kasks bükse 'Hose' Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pöksyt [1644 pöxyt] '(lasten t. naisten) housut / (Kinder- od. Frauen)hose' < rts böxa, böxor 'housut' [‹ kasks buxe ‹ buckhose 'pukinnahkaiset housut']; is pöksüt 'miesten päällyshousut'; krj pöksy 'naisten, lasten housut'; vdj pöksüd; is pöksüt 'miesten päällyshousut' < sm SSA 2: 466; lv bik̄šə̑ᴅ (bük̄šə̑ᴅ) 'hosen' < kasks büxen Kettunen 1938: 23; lv bikšāz, pl. bikšõd 'püks(id) / bikses' LELS 2012: 43; vdj bikseld 'püksid / брюки' (Kreevini) VKS: 162; vdj pöksü 'püksid / штаны' VKS: 1010; is pöksüᴅ 'püksid' Laanest 1997: 160

röövima, röövin 'jõuga ära võtma, riisuma; kedagi vägisi kaasa viima' < kasks rö̂ven 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 315 se olli ütz kurja|teggia n. röwel .. ütte olli erra|röwnut; Stahl 1637: 99 rohwima : rohwin : rohwi∫in : rohwinut 'Rauben'; Göseken 1660: 331 Rohwima 'Rauben'; VT 1686 neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu; Vestring 1720-1730: 206 Rööwlima 'Rauben'; Helle 1732: 169 rööwlima 'rauben'; Hupel 1780: 258 rööwlima r. d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; Hupel 1818: 208 röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; Lunin 1853: 161 röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama : rȫwata (-ada) '= rȫwima'; rȫwlima; rȫwitama '= rȫwima'; ÕS 1980: 608 röövima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
Käsitlused: < kasks roven Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; < kasks roven, vrd rts röva, rova Raag 1987: 336; < asks rōven, rȫven SSA 3: 122; < asks roven 'röövima, riisuma' EES 2012: 449; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr] 'ryöstää, rosvota / (be)rauben' < mr röva 'rosvota, ryöstää' [‹ kasks rōven, rȫven]; is rȫvätä 'ryöstää'; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm SSA 3: 122; sm ryövätä (be)rauben < kasks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' Bentlin 2008: 91-92; lv re̮ö̯v 'rauben, plündern; räuberisch; grob' Kettunen 1938: 335; lv rēviļtõ 'röövida / laupīt' LELS 2012: 266; vdj rööviä, röövätä 'röövida, riisuda / грабить, похищать; красть' VKS: 1093
Vt rööv

teener, teenri 'kellegi teenistuses olev isik' < kasks dêner 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 367 Sähl saisit enge need sullaset ninck tenerit, ninck ollit ütte üdse tulle tennut; Stahl 1637: 48 dener : deenri∫t 'Diener'; Göseken 1660: 88, 112, 159 Teener 'Diener'; teener 'auffwarter'; Virginius 1687-1690 Josua Nunni Poig, ke sino Teener on; Helle 1732: 187 tener, g. i 'der Diener'; Piibel 1739 Koggodusse teenrid peawad ollema ühhe naese mehhed; Hupel 1780: 282 tener : teenri r. 'der Diener'
Murded: `tiender : `tiendri Kuu VNg; `tiener : `tien(d)ri Lüg Vai; `teender : `teendri S L(`teener : `teenri Aud); `teener : `teendri Lai; `tiender : `tiendre (-ee-) Ris Juu JMd Koe VMr VJg Trm Plt; `ti̬i̬nder : `ti̬i̬ndri (-e) Hää Kod KJn Vil M TLä Ote San; `ti̬i̬ndri (-e) V; `ti̬i̬nter : `ti̬i̬ntre Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēner : tēnder; tēńdri : tēńdri (d) 'Diener'; ÕS 1980: 700 teener
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dêner 'Diener'; Schiller-Lübben dener 'Diener'; MND HW I dêner 'Diener (hohen wie niederen Ranges)'
Käsitlused: < kasks dener Ariste 1963: 104; Liin 1964: 50; < kasks dêner EEW 1982: 3108; < asks dēner 'teener' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽneris, diẽnderis 'Diener' < kasks dēner 'Diener' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dieneris, dienderis 'Diener' < kasks dêner Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv dìe̯ndə̑r 'beamter' < kasks dēner Kettunen 1938: 37; lv dīendõr 'teener, teenija, teenistuja / kalpotājs' LELS 2012: 53; vdj teenimeez 'teener / слуга, работник' VKS: 1280
Vt teenima

traksid pl, trakside 'kandepaelad' < bsks Traxen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 255 Traksid 'Träge Bänder (Reval)'; Helle 1732: 191 traksid 'der Laufzaum, Trage-Bänder an Pferden, ein Gängelband'; Hupel 1780: 288 traksid H. 'Laufzaum, Gängelband; Tragbänder an Pferden'; Lunin 1853: 199 traksid r. d. 'помочи, подтяжки'
Murded: `traksid 'püksihoidjad, hrv seelikuhoidjad' R; traksid Jäm Rei Mar Mär Kse Ha sporJä VJg I Plt; traksi Puh San sporV; raksid Khk Vll Muh Kse Hää KJn Trv Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 traks : pl. traksid, traksud 'Hosenträger'; Wiedemann 1893: 1193 traks : pl. traksid, traksud (praks) 'Hosenträger'; EÕS 1937: 1566 traks : pl. traksid '(püksi)kandmed'; ÕS 1980: 723 traksid 'mitm'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 93 Traxen 'Träger von Bekleidung (Hosen/Hemden)'
Käsitlused: < rts ~ lms [deskr] EEW 1982: 3261; < bsks Tragsen '(püksi)traksid, kandepaelad' Raun 1982: 181; EES 2012: 543; < rts dragsa Raag 1987: 334; SSA 3: 44; < bsks Traxen 'traksid' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm raksi [1787] 'silmukkamainen kiinnityslenkki / Schlaufe, Aufhänger' < rts dragsa, drakksu 'vetohihna (esim. kelkassa)'; krj raksi < sm SSA 3: 44

tõu, tõu 'köis' < asks tow, touwe 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 31 Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu : tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw : tõuwi 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
Käsitlused: < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925; < kasks touwe, tow, tau ~ vrts togh EEW 1982: 3429; < kasks tow Raun 1982: 187; < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] EES 2012: 543
Läti keel: lt taũva 'das Tau' < kasks touwe, tou Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142; tauva 'Tau, Seil' < kasks touwe, tow, tau Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm touvi [1699] 'paksu köysi / Tau' < mr togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' SSA 3: 316; SKES: 1366; is tovvi 'köysi, jolla merrat kiinnitetään'; vdj tovvi < sm SSA 3: 316; sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' Bentlin 2008: 94; lv touv 'tou, tõu / tauva' LELS 2012: 329; vdj tovvi '(jäme) köis, tross, tõu / канат, трос' VKS: 1302

üürima, üürin 'tasu eest kasutada võtma või andma' < asks hü̂ren 'id.', ee üür, vrd rts hyra 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `üürima (-mä) R(`hüürimä Kuu); `üirima Khk Muh Hi sporL sporKPõ Ksi Plt KJn; `üürima Hää Iis; `üüŕma Hää Trm; `üüŕmä (-me) Trv Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1416, 1415, 1660 hǖrima, -in 'miethen (namentlich Gebäude, Wohnungen)'; hǖri peale andma 'vermiethen'; hǖŕmä (d) '= hǖrima'; ÕS 1980: 828 üürima 'üürile võtma; üürile andma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben huren 'heuern, mieten (sowohl Sachen als Personen)'; MND HW II: 1 hü̂ren (hyren) 'pachten (Landbesitz, Grundstück), mieten (Haus, Raum, bewegliche Sachen, Tier)'
Käsitlused: < kasks huren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 219; < ee üür EEW 1982: 4106; < rts hyra 'vuokrata, pestata' SSA 1: 202
Läti keel: lt ĩrêt 'mieten' < asks hǖren Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 42; īrēt 'mieten' < kasks hü̂ren Jordan 1995: 64
Sugulaskeeled: sm hyyrätä, uloshyyrätä [1727] 'vuokrata, antaa t. ottaa vuokralle' < rts hyra 'vuokrata, pestata' [‹ kasks hūren]; krj hyyrätä < sm SSA 1: 202; lvS īr, -ub 'mieten' SLW 2009: 60; lv īrə̑ 'mieten, vermieten, pachten' < lt īrēt Kettunen 1938: 82
Vt üür

veebiliides @ veebihaldur