|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
amulett, amuleti 'ohutis' < sks Amulett 'id.'
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 14 amulett 'ohutis'; EKSS 1: 14 amulett 'ohutis'; ÕS 1980: 43 amulett 'ebausuline haiguste jm õnnetuste vastu kaitsev ese, ohutis'; Tuksam 1939: 38 Amulett 'amulett, ohutis'
- Käsitlused: < sks Amulett 'amulett, ohutis' EKS 2019
- Läti keel: lt amulets 'amulett' ELS 2015: 43
- Sugulaskeeled: sm amuletti [1883] < rts amulett [‹ sks Amulett] Häkkinen 2004: 51
hümn, hümni 'ülistuslaul' < sks Hymne 'id.'
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 75 Himne ehk Himnus on üks waimolik kitusse laul. Himnedest oleks mele tulletada: Sind Jummal kidame
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 132 *himne; himnus 'Hymne'; Grenzstein 1884: 38 hümne (Hymne) 'wägew, kõrgemõtteline laul, nagu „Jumal keisrit kaitse sa“'; Suurkask 1908: 35 hümnus 'wägew, kõrgemõtteline kiituselaul, riigilaul'; EÕS 1925: 111 hümn 'lüüriline luuletus, mis väljendab pidulikke, ülevaid tundmusi, usuline ülistuselaul'; ÕS 1980: 176 hümn; Tuksam 1939: 516 Hymne 'hümn; (kirchlich) kiituslaul'
- Käsitlused: < sks Hymne 'hümn' EEW 1982: 470; EKS 2019
- Läti keel: lt himna 'Hymne' VLV 1944: 285; lt himna 'hümn' ELS 2015: 178
- Sugulaskeeled: sm hymni [1865] < rts hymn Häkkinen 2004: 230; lv himn 'hümn / himna' LELS 2012: 66; vdj gimna 'hümn / гимн' VKS: 231
konsul, konsuli 'riiki esindav ametnik välisriigis' < sks Konsul 'id.'
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: Masing 1823: 211 ja nimmetakse neidsinnatsid ámmetmehhi Konsuliks
- Murded: `konsul Kuu Jäm Mär Tor JMd KJn(-ol); `kontsul Vll; `kondsul´ Krl; `kuntser Phl EKI MK
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 65 konsul (Konsul) 'riigi asjatoimetaja wõera riigi linnas'; Salem 1890: 124 konsul 'консуль'; Wiedemann 1893: 339 *konsul, -i 'Consul'; ÕS 1980: 294 konsul 'pol riigi ja selle kodanike huve välisriigis kaitsev ametnik; aj kõrgem võimukandja Vana-Roomas'; Tuksam 1939: 581 Konsul 'konsul'
- Käsitlused: < sks Konsul 'konsul' EKS 2019
- Läti keel: lt konsuls 'Konsul' VLV 1944: 309; lt konsuls 'konsul' ELS 2015: 326
- Sugulaskeeled: sm konsuli 'konsul' Mägiste 1931: 202; vdj konsula 'konsul / консул' VKS: 463
muul2, muuli 'kaitsetamm meres' < sks Mole 'id.', bsks Mula 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: muul : muuli 'merre ulatuv tamm' L HMd; `muuli Kuu VNg EKI MK; EMS VI: 242
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl : mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm'; EÕS 1925: 537 muul 'kivist sadamatamm kaitseks ulgumere lainete vastu (Molo, Mole)'; ÕS 1980: 437 muul 'kivist sadamatamm'; Tuksam 1939: 686 Mole 'mer muul, mool'
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 157 Mula 'hört man zuweilen st. kleinerer Seedamm, aber es muß Molo oder Mole heißen'
- Käsitlused: < bsks Mula 'sadamatamm' EKS 2019
- Läti keel: lt mols 'muul' ELS 2015: 518; lt muliņš, mols 'muul' LELS 2012: 198
- Sugulaskeeled: sm möljä [1863] 'laituri / Mole, Kai' < rts mölj 'laituri, möljä' SSA 2: 196; lv mulīņ 'muul / muliņš, mols' LELS 2012: 198; vdj moll 'muul / мол' VKS: 739
muusa, muusa 'kunsti ja teaduse kaitsejumalanna' < sks Muse 'id.'
- Esmamaining: Grenzstein 1884
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 93 muuse (Muse, Muße) 'kunstijumal wanade Greeklaste juures, kunst ise, iseäranis luulekunst'; EÕS 1925: 537 muus 'kunsti kaitsejumalanna (Muse)'; ÕS 1980: 437 muusa 'müt kunsti ja teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias'; Tuksam 1939: 694 Muse 'muusa'
- Käsitlused: < sks Muse 'muusa' EKS 2019
- Läti keel: lt Mūza (mākslas dieviete) 'Muse' VLV 1944: 365; lt mūza 'muusa' ELS 2015: 519
- Sugulaskeeled: sm muusa [1887] < rts musa Häkkinen 2004: 751
pakk2, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'
- Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'
- Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
- Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < rts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20
patent, patendi 'äritunnistus' < sks Patent 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 *patent : patenti 'Patent'; Grenzstein 1884: 110 patent (Patent) 'walitsuse poolt wälja antud kiri, mille läbi mingi asi seadusliseks tehakse'; EÕS 1930: 717 kauplemise lubatäht; töönduse-, äritunnistus; leiutuste alal kellegi eesõigusi kaitsev kiri; ÕS 1980: 497 patent 'jur leiutaja õigusi kaitsev dokument; äritunnistus'; Tuksam 1939: 744 Patent 'patent'
- Käsitlused: < sks Patent 'patent' EKS 2019
- Läti keel: lt patents 'Patent' VLV 1944: 390; lt patents 'patent' ELS 2015: 613
- Sugulaskeeled: sm patentti [1643] 'keksijän oikeus keksintöönsä; varma, erikoinen, metka / Patent; Erfindung, sicher, patent' < rts patent SSA 2: 323; vdj pat´entti, pat´intta 'patent / патент' VKS: 889
polvärk, polvärgi 'umbreeling; kalda tugisein' < asks bolwerk 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: Jannsen 1858: 12 Liggi 2000 aastat on tormid temma saddama pulwärkide peäle käinud
- Murded: `pulvärk : `pulvärgi 'sadamamuul' Hlj VNg; `pulvärk : pulvärgi (poolvärk) 'sadamasild' Sa Tõs Khn Tor KJn Pst; `pulveŕk, -väŕk Nõo EMS VII: 840
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 pull-wäŕk : -wäŕgi 'Bollwerk'; Salem 1890: 303 pull-wärk : -wärgi 'больверкъ (в гавани)'; Wiedemann 1893: 890 pull-wäŕk : -wäŕgi (P) 'Bollwerk (am Hafen)'; EÕS 1930: 855 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'; ÕS 1980: 546 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bolwerk 'urspr. Bohlenwerk, hölzerne Wehr; später jede Befestigung (auch von Erde)'; Schiller-Lübben bolwerk 'urspr. eine hölzerne Wehr, ein Werk von Bohlen'; MND HW I bōlwerk, bolwerk, bōlewerk 'Verbindung starker Bohlen, Wehr, Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk; Damm, Mole zum Schutz der Hafenanlage, Hafenbollwerk, Liegeplatz für Schiffe'
- Käsitlused: < kasks bolwerk 'Bollwerk (am Hafen)' GMust 1948: 58, 87; < kasks bolwerk, vrd sks Bollwerk EEW 1982: 2223; < asks bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon' EES 2012: 391; EKS 2019
- Läti keel: lt † bul̃verķis [1638 Bullwercks] 'Bollwerk, Vorwerk' < kasks bolwerk Sehwers 1918: 29, 85, 144; lt bulverķis 'Bollwerk' < kasks bolwerk 'Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk' Sehwers 1953: 20
- Sugulaskeeled: sm bolvärkki [1642] 'valli, vallitus / Bollwerk' < mr bolwärk [‹ kasks bolwerk] SSA 1: 95; lv bulà-, bul̄drik-pūᴅ 'zaunstangen'; bulàpū zu’ogə̑ zaun aus dicken stangen, bollwerk; bul̄vie̯r, bul̄ver 'stangenzaun' Kettunen 1938: 31
tamm, tammi 'pais, veesulg' < kasks dam 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Thamm/e 'Damm'; Göseken 1660: 88 Thamm/ i 'Dam'; Göseken 1660: 155, 411 Tammi 'Damm'; Tammi 'tham am Wasser agger'; Vestring 1720-1730: 242 Tam, -mi 'Der Mühlen Damm'; Helle 1732: 185 weske-tam 'der Mühl-Damm'; Hupel 1780: 280 tam, -mi r. d. 'der Damm, Mühldamm'; Lunin 1853: 188 tam, -mi r. d. 'плотина, шлюзъ'
- Murded: tamm : `tammi (-e) Kuu VNg Lüg; tamm (-ḿm) : tammi (-e) S sporL sporKPõ I Plt KJn; taḿm : tamme M; taḿm : tammi T sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1233 tamm : tammi 'Damm'; ÕS 1980: 694 tamm 'vett suunav või vee eest kaitsev ehitis; tee muldkeha'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dam 'Damm; Strassenpflaster'; MND HW I dam 'Damm, Erhöhung von Erde oder Stein'
- Käsitlused: < kasks dam Liin 1964: 49; Raun 1982: 171; < sks Damm EEW 1982: 3070; SSA 3: 265; < asks dam 'tamm; tänavasillutis' EES 2012: 513; EKS 2019
- Läti keel: lt dam̃bis [1638 Dambis] 'Damm' < kasks dam Sehwers 1918: 46, 86, 145; dambis 'Damm' < kasks dam Jordan 1995: 59
- Sugulaskeeled: sm tammi [1880] 'pato / Stauwehr' < rts damm 'pato, sulku'; krj tammi < sm SSA 3: 265; lv damà 'damm' < kasks dam Kettunen 1938: 36; lv dama 'tamm / dambis' LELS 2012: 52
toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < asks stôt 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 toot, -i r. 'Stooß'
- Murded: tuot : `tuodi R(`tuoti Vai); toet : toodi Sa Muh Lä Ris; toot : toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´ : toodi Hää KJn Hls Hel T sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt : tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
- Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' EEW 1982: 3234-35; < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' EES 2012: 540; EKS 2019
- Läti keel: lt † stuõte 'Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks' < kasks stōt 'Stoß' Sehwers 1918: 52, 161; lt stuõte 'der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes' < asks stōt 'Stoß am Frauenkleid' Sehwers 1953: 127
- Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ 'stoss am frauenrocke; stollen am hufeisen' < kasks stôt Kettunen 1938: 384
