|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
- Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
- Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
- Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
- Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
- Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
- Vt kinkima
kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
- Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
- Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
- Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128
kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
- Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'
- Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
- Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
- Läti keel: lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
- Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < rts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
- Vrd sink
