[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Läti keel: lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < mr kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 156 Sen Pañitze Pawesti; Rossihnius 1632: 259 se Babsti umbussest; Pawesti; Stahl HHb II 1637: 144, 169 Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; Göseken 1660: 92 Pawest, -i 'Pabst'; Helle 1732: 151 paawst 'der Pabst'; Hupel 1780: 232 paawst r. d. 'der Pabst'; Lunin 1853: 127 paawst, -i r. d. 'Папа'
Murded: paavst : paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Rõu Plv; paapst : `paapsti Kuu; paapst : paapsti Iis Trm; paaps : paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst : pāpsti '= pāwst'; pāwst : pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 779 pāwst : pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
Käsitlused: < kasks pawest 'Papst' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; < kasks paves EEW 1982: 1870; < kasks pawest, pauwst Raun 1982: 113; < asks pāwest 'paavst' EKS 2019
Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] 'Papst' < kasks pāwest 'Pabst' Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86; pãvȩsts 'Papst' < kasks pawest ME: III: 191
Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] 'katolisen kirkon päämies Pabst' < mr pāve 'paavi' [‹ kasks pāwes] SSA 2: 285; lv pōpst, på̄vest 'papst' Kettunen 1938: 307; lv pāvest 'paavst / pāvests' LELS 2012: 229; vdj paapa 'paavst / папа' VKS: 855

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

post1, posti 'tulp, sammas; uksepiit' < asks post 'id.', sks Pfosten 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 pîth /a 'Pfost'; Göseken 1660: 320, 322 Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger cippus'; Hornung 1693: 18 Sammas 'eine Pfoste'; Vestring 1720-1730: 187 Post, -ti 'Eine Pfoste'; Helle 1732: 161 post 'eine Pfoste'; Piibel 1739 templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'ein Pfosten'; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'столбъ'
Murded: post : `posti R(`posti Vai); pośt (-st) : posti (-ś-) eP eL EMS VII: 706
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pośt 'Werstpfahl'; kiriku-pośt 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
Käsitlused: < kasks post EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; < asks post 'post, uksepost, -piit' EES 2012: 382; EKS 2019
Läti keel: lt poste 'Pfosten' < asks post 'Pfosten' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm posti [1880] 'tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten' < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' [‹ kasks post ’Pfosten’] SSA 2: 404

tempel1, templi 'hoone, pühamu' < kasks tempel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 356 on oma Templi sisse tulnut; Rossihnius 1632: 376 kumba tey ollete erra|tapnut wayel se Templi ninck altri; Stahl LS II 1649: 705 eth nemmat ommat Templit 'daß ∫ie Tempel ∫eyn'; Gutslaff 1647-1657: 265 Ka poiset, Kumbat se Templi sissen tennitasit; Göseken 1660: 218 wöhra Jum̃ala Tempel 'Götzen Tempel'; Piibel 1739 Jehowa kidab templi pühhitsemist heaks; Hupel 1818: 244 tempel, -pli r. 'der Tempel'; Lunin 1853: 192 tempel, -pli r. d. 'храмъ, церковь'
Murded: `tempel : `templi VNg Vai Khk Vll Muh Emm Mar Kse Tõs Tor Hää Juu VJg Trm Plt KJn Puh; tembel : `temple Trv; `templi San Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tempel : templi 'Tempel'; ÕS 1980: 704 tempel '(hoone usutalitusteks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tempel 'Tempel, christl. Kirche'; tempel Machomet 'Moschee'
Käsitlused: < kasks tempel Ariste 1963: 105; Raun 1982: 174; < asks Tempel(s) Liin 1964: 40; < kasks tempel, vrd sks Tempel EEW 1982: 3127; < asks tempel 'tempel, mittekristlik pühamu' EES 2012: 524; EKS 2019
Läti keel: lt templis 'tempel' ELS 2015: 878
Sugulaskeeled: sm temppeli [Agr] 'pyhäkkö / Tempel' < rts tempel, mr tämpel [‹ kasks tempel] SSA 3: 283

veimed, pl. veimede '(pruudi) kaasavara' < asks weme, wedeme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 502S Weime Kirst 'Braut Kasten'
Murded: `veimed (veimed) Nai Lüg L Rap JMd Tür Trm Pal Lai Kõp Vil; veime M KodT Rõn San; `väimed Iis; veemed Vig Pä Pil KJn SJn; `veime[vakk] (veime-) 'kaasavara' R S L sporK Trm MMg Lai M; veeme[vakk] Kul Vig Mih Tõs KJn; `väime[vakk] Hi Noa KPõ Iis Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486, 1470 weim : weime : pl. weimed 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; wäim : wäime '= weim'; ÕS 1980: 781 † veimed 'mitm mõrsja kingid pulmalistele'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wedeme 'Wittum, Leibgedinge, bes. das, welches der Mann seiner Frau aussetzt; Dotation der Kirche'; wedemen 'stiften, ausstatten, dotieren'; Schiller-Lübben wedem(e), weme 'Dotation, bes. Dotation für die Kirche, geistliche Güter, spec. das Pfarrhaus'
Käsitlused: < vrd kasks wedem(e), weme 'Dotation' Liin 1964: 65; < lms [vē-, vrd viima] EEW 1982: 3783; < kasks we(de)me 'kaasavara' Raun 1982: 201; < asks vede(me), weme 'and, annetus' EES 2012: 597; EKS 2019

vöörmünder, vöörmündri 'kiriku eestseisja (abiline)' < kasks vor-munder 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 434 temma küll ütz Issand om kikest hüwest, enge temma om neine vörmündride ninck helitzeide all; Stahl 1637: 60 Vöhrmünder : Vöhrmündri∫t 'fürmünder'; Göseken 1660: 452 Wormunder 'vormund (tutor)'; Hupel 1766: 104 nemmad tewad issa ning üllewatja ehk wöörmündri wisil; Hupel 1780: 315 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher'; Hupel 1818: 290 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher; lf. Kirchenvormünder'; Lunin 1853: 233 wöörmünder, -dri r. d. 'опекупъ, настоятель, смотритель'
Murded: vüöl`mölder (-`mönder) R; (v)ööl`mölder (-`münder) Khk Muh Ris; vööl`mölder (vüöl-, vüel-, vöör-), vööl`münder (-`mender, -`melder, -`mülder) L K I; vöör`münder (-`mänder) Hi; (v)ü̬ü̬l`mölder (vü̬ü̬r-) M; vü̬ü̬l`möldre T(vü̬ü̬r`mündri San); vü̬ü̬l´`möl´dri (hü̬ü̬l´-) V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrmünder : wȫrmündri, wȫrmündre 'Kirchenvormund'; wȫlmölder, wȫlmönder '= wȫlmünder'; wȫrmölder : wȫrmöldri; wȫrmöldre : wȫrmöldre; wȫrmönder : wȫrmöndri, wȫrmöndre '= wȫrmünder'; ÕS 1980: 812 vöörmünder 'kiriku eestseisja abiline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-munde(r) 'der den Schutz über jem. übt; Vertreter, Verweser, Vervalter usf.'; Schiller-Lübben vormundere (s.v. vormunde) 'der den Schutz über jem. übt, Vorsteher, Verwalter'; MND HW I vȫrmünde, vȫrmünder, vȫrmunt, vȫremunt 'Vorsteher, Verwalter eines Stiftes, einer Kirche, eines Klosters, eines Hospitals; Vorsteher, Aufseher in Ämtern und Zünften'
Käsitlused: < kasks vormunde, -mundere Ariste 1963: 109; Liin 1964: 42; < kasks vor-munder Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213; < kasks vor-munde, vor-munder EEW 1982: 4004; < kasks Raag 1987: 323; < asks vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja' EES 2012: 623; EKS 2019
Läti keel: lt vẽrmiñderis [1638 Wehrmindereen] 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 156; lt pãrmel̃deris, pẽrmiñderis 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 47; pērminderis, vērminderis 'Kirchenvormund' < kasks vȫrmünder (neben vȫrmünde) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm förmyntäri, -mynt(t)ari, -mynteri, -minteri [1688] 'holhooja / Vormund' < rts förmyndare [‹ kasks vormunder]; ee föörmünder, -mölder 'kirkonisännöitsijä, kirkkoväärti'; lv vǟrbinder, -mender, vērminder, pērmendər < sks SSA 1: 121; lv pērmendə̑r, pìe̯rmendə̑r; vǟrbinder, verbender, verbinder, vǟrmender, vermender, vērminder 'vormund, kirchenvormund' < sks Kettunen 1938: 283, 509; lv fērmindõr, permendõr, vērmindõr 'vöörmünder / pērminderis' LELS 2012: 61, 235, 360

veebiliides @ veebihaldur