|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
arhiiv, arhiivi 'dokumentide kogu ja hoidla' < sks Archiv 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: arhii·v Kuu; ar(r)i·hv Jõe Vil; arii·v Kos; arkii·v Muh; arsii·v EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 45 *arhīw, -i 'Archiv'; Grenzstein 1884: 10 arhiw (Arhiv) 'kohtuliste kirjade kogu alalhoidmiseks'; EÕS 1925: 19 arhiiv 'kirjakogu'; ÕS 1980: 52 arhiiv 'dokumentide kogu ja hoidla'; Tuksam 1939: 65 Archiv 'arhiiv'
- Käsitlused: < sks Archiv 'arhiiv' EEW 1982: 90; EKS 2019
- Läti keel: lt archīvs 'Archiv' VLV 1944: 51; lt arhīvs 'arhiiv' ELS 2015: 50
- Sugulaskeeled: sm arkisto 'arhiiv, kirjakogu' Mägiste 1931: 15; lv arhīv 'arhiiv / arhīvs' LELS 2012: 33
- Vt arhivaar
kolleegium, kolleegiumi 'nõuandev üksus' < sks Kollegium 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 367 *kollēgium, -i 'Collegium'; Grenzstein 1884: 63 kollegium (Collegium) 'ühesuguste ametnikkude seltskond, ülikooli õpetund'; Wiedemann 1893: 332 *kollēgia; kollēgium, -i (kollegium) 'Collegium'; Suurkask 1908: 44 kollegium 'ühesuguste ametnikkude seltskond; ülikooli õpetus'; EÕS 1925: 246 kolleegium '(mitme samaametilise isiku kogu)'; ÕS 1980: 284 kolleegium 'nõuandev või korraldav organ'
- Käsitlused: < sks Kollegium 'kolleegium' EKS 2019
- Läti keel: lt kollēģija 'Kolleg'' VLV 1944: 307; lt kolēģija 'kollegium' ELS 2015: 317
- Sugulaskeeled: sm kollegio 'kolleegium' VSS 1917: 93
korporatsioon, korporatsiooni 'üliõpilasorganisatsioon; äriühing' < sks Korporation 'id.'
- Esmamaining: Postimees 1882
- Vana kirjakeel: Postimees 1882 24.03: Kõigest wäest panna wanad Saksa korporatsionid selle wasta, et Vironia elusse ei tõuseks
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 67 korporatsion (Korporation) 'kogukond inimesi, kes ülemalt mingi ühise asja tarwis kinnitatud on'; Wiedemann 1893: 348 *korporatsiōn, -i 'Corporation'; EÕS 1925: 270 korporatsioon 'kehakond (teatavaks ühiseks otstarbeks liitunud isikute kogu)'; ÕS 1980: 303 korporatsioon 'ühiste kutse- või seisuslike huvidega isikute koondis; kodanlik üliõpilasorganisatsioon'
- Läti keel: lt korporācija 'Korporation' VLV 1944: 311; lt korporācija 'korporatsioon' ELS 2015: 337
- Sugulaskeeled: sm korporatsio(ni) 'korporatsioon' Mägiste 1931: 205
kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
- Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
- Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
- Läti keel: lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
- Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < rts kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481
krempel, krempli 'kolu, kraam; kupatus' < sks Krempel 'id.'
- Murded: `krempel 'kraam, kolu; kogum, kupatus' Kuu Jõh Han Aud Saa Juu VJg Sim Trm; `rempel Han Vil; `kreḿpli Rõu EMS III: 823
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 276 krempel 'vana kraam, kolu, kupatis'; ÕS 1980: 308 krempel 'kõnek kolu, kraam, kupatus'; Tuksam 1939: 593 Krempel 'kolu, kraam, kupatis, krempel'
- Käsitlused: < sks Gerümpel 'Kram, unnütze Dinge' EEW 1982: 983; < sks Krempel 'krempel, kola' Raun 1982: 51; EES 2012: 182; < sks Krempel 'kraam, kolu, kupatus' EKS 2019
- Läti keel: lt krempeles 'Krempel' EH: I: 648
mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1925
- Murded: maśs : maśsi 'ainehulk' Pöi Han Var EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
- Käsitlused: < sks Masse EEW 1982: 1510
- Läti keel: lt masa 'Masse (Stoff)' VLV 1944: 348; lt masa 'mass' ELS 2015: 480
- Sugulaskeeled: sm massa [1748] 'taikina, tahdas / Masse' < rts massa [‹ sks Masse] SSA 2: 153; lv mas 'mass / masa' LELS 2012: 183
matt4, mati 'matt (males)' < sks matt 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1925
- Vana kirjakeel: Grenzstein 1883: 17 Tuld ja wõit!
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt '„surnu“, võidetu, kaotanu (malemängus)'; VÕS 1933: 231 matt 'võidetu, kaotanu; kadu (malemängus)'; ÕS 1980: 411 matt '(malemängus)'; Tuksam 1939: 664 matt '(beim Schachspiel) matt, kadu'
- Läti keel: lt (šahā) mats 'matt' ELS 2015: 483
- Sugulaskeeled: sm matti 'šahh-matt' Mägiste 1931: 312
muuseum, muuseumi 'kultuuriväärtusi koguv, säilitav ja eksponeeriv asutus' < sks Museum 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1861
- Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 219 Museum ehk lodud asjade koggo
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 *mūzēum, -i 'Museum'; Grenzstein 1884: 93 museum (Museum) 'wana asjade kogu, nende panipaik, olutuba'; EÕS 1925: 537 muuseum; ÕS 1980: 437 muuseum; Tuksam 1939: 694 Museum 'muuseum'
- Käsitlused: < sks Museum 'muuseum' EKS 2019
- Läti keel: lt mūzejs 'Museum' VLV 1944: 365; lt muzejs 'muuseum' ELS 2015: 519
- Sugulaskeeled: sm museo [1874] < rts museum SSA 2: 182; lv muzēj 'muuseum / muzejs' LELS 2012: 201
park2, pargi 'salk, parv; (masinate või seadmete) kogum' < sks Park 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: paŕk 'salk; parv' sporT sporV EMS VII: 212
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park : paŕgi; paŕk : paŕki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Salem 1890: 263 park : pargi 'отрядъ солдатъ, множество'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj park (auch Parkplatz)'
- Käsitlused: < sks Park 'mingi asutuse või organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum või nende asupaik' EES 2012: 354
- Läti keel: lt (mašīnas) parks 'park, autopark' ELS 2015: 610
- Sugulaskeeled: sm parkki < rts park '(autojen ym. kulkjuneuvojen) pysäköintipaikka' [‹ sks, ingl park] SSA 2: 316
parlament, parlamendi 'riigi kõrgeim seadusandlik esindusorgan' < sks Parlament 'id.'
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: Masing 1823: 82 Noor mees ei olnud selle otsusega rahhul, waid läks Parlementi, mis Prantsuse-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on; Jannsen 1861: 84 Wöeral maal on nüüd iggal pool Parlamentid kous
- Murded: pa·rlame·ńt, -di Khk Mär Tor Juu Koe Plt Trv Hls Puh Nõo Har Plv; `pa·rlame·nt Kuu Lüg; `pa·rlame·ntti Vai EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *parlament, -i 'Parlament'; Grenzstein 1884: 109 parlament (Parlament) 'riigipäew, saadikute kogu riigi tallituste tarwis'; ÕS 1980: 495 parlament 'pol valitav seadusandlik kogu'; Tuksam 1939: 742 Parlament 'parlament (rahvasaadikute-kogu)'
- Käsitlused: < sks Parlament Treiman 1981: 48
- Läti keel: lt parlaments 'Parlament' VLV 1944: 389; lt parlaments 'parlament' ELS 2015: 610
- Sugulaskeeled: sm parlamentti 'parlament, riigiesindus' Mägiste 1931: 393; vdj parlamentti 'parlament / парламент' VKS: 884
pataljon, pataljoni 'sõjaväeosa' < sks Bataillon 'id.', vrd vn батальон 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: Jannsen 1859 04. XI: Kui Wenne pataljonid sedda näggid, öiskasid nemmad, et Gunibi mürid wärrisesid
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 *pataliōn, -i 'Bataillon'; Grenzstein 1884: 17 bataljon (Bataillon) 'sõawäe jagu, neljast liiniaroodust ja ühest kütiroodust kokku pandud'; Salem 1890: 264 patalion 'баталiонъ'; Suurkask 1908: 70 pataljon 'neli rootu jalaväge'; EÕS 1930: 717 pataljon '600- kuni 1000-meheline kogu jalaväelisi sõdureid (Bataillon)'; ÕS 1980: 497 pataljon; Tuksam 1939: 114 Bataillon 'pataljon'
- Käsitlused: < sks Bataillon Treiman 1981: 48
- Läti keel: lt bataljons 'Bataillon' VLV 1944: 86; lt bataljons 'pataljon' ELS 2015: 612
- Sugulaskeeled: sm pataljoona [1700] 'joukko-osasto; joukko, ryhmä / Bataillon; Schar, Gruppe' < rts bataljon SSA 2: 323; vdj batal´jona 'pataljon / батальон' VKS: 160
sats1, satsi 'hulk, kogum' < sks Satz 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: sats (-t´-) : satsi 'hulk; partii; trobikond' sporS; sat´s : sat´si Mär Han Pä sporKPõ Vil sporM TLä Võn Ote Urv EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1273 sats 'kogu (kokkukuuluvaid asju, näit tööriistu); kurn (mune); salk, portsjon; kandam, kupatus'; ÕS 1980: 621 sats 'hulk, kogu'; Tuksam 1939: 829 Satz 'kogum, komplekt, garnituur, fam sats'
- Käsitlused: < sks Satz 'kogum, komplekt' EEW 1982: 2714; Raun 1982: 153; EES 2012: 462; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm satsi [1788] 'annos, erä; määrä / Portion, Satz, Dosis' < rts sats [‹ sks Satz] SSA 3: 160
