[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

arseenik, arseeniku 'arseeni ja hapniku ühend; rotimürk' < sks Arsenik 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 49 kuida sedda arsenikit tehta, mis on üks wägga kange kihwt; Jannsen 1860: 195 Sest need kakkud ollid arsenika kihwtiga tehtud
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 49 arsēnik, -u 'Arsenik'; Grenzstein 1884: 11 arseenik (Arsenik) 'wäga kihwtine metall'; EÕS 1925: 20 arseenik 'arseen; arseenishape (rotipulber)'; ÕS 1980: 53 arseenik 'keem arseeni oksiid'; Tuksam 1939: 66 Arsenik 'arseenik'
Läti keel: lt arseniks 'Arsenik' VLV 1944: 52
Sugulaskeeled: sm arsenikki [1874] 'arseeni(trioksidi) / Arsenik' < rts arsenik SSA 1: 84

kaadervärk, kaadervärgi 'seadeldis; tellingud; kraam' < bsks Gadderwerk 'võre(stik)'

Esmamaining: Kreutzwald 1849
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1849: 114 üllemise akna korra ülle käib ümber majja üks uhke kattervärk; Jannsen 1859: 22. VII: kuida ümber ausamba kaderwärkisi ülles lödi
Murded: kaadervärk '(ebakindel) ehitus; tellingud; kraam, koli' Khk Kaa Vll Rei L K I Trv Krk Nõo San; `kaadervärk R; kaadevärk Jäm Khk Pöi Kod; kadervärk Jäm Rei Trv Hls EMS II: 383
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 243, 255 kater-wäŕk 'Dachstuhl, Gatterwerk, Gallerie an der grossen holländischen Windmühle'; kāder-wäŕk (P) '= kater-wäŕk'; VSS 1917: 71 kater-värk 'telineet'; ÕS 1980: 215 kõnek kaadervärk; Tuksam 1939: 357 Gatterwerk 'võrestik, trellistik'
Käsitlused: < bsks Gadderwerk 'puust võre, võrestik' EES 2012: 107; EKS 2019

koraan, koraani 'islamiusuliste pühakiri' < sks Koran 'id.'

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: Masing 1821: 183 Se kirri, nimmega Koran, petakse Turgi rahwast nisamma pühhaks .. kuida meie Piibliramatud; Jakobson 1868: 58 Koraan on nende püha kiri
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 66 koran (Koran) 'Mohamedlaste usuraamat, Araabia keeli kirjutatud'; VSS 1917: 97 kooran 'korani'; EÕS 1925: 263 kooran 'muhameedlaste pühakiri'; ÕS 1980: 301 koraan 'muhameedlaste püha raamat'; Tuksam 1939: 586 Koran 'kooran, muhameedlaste pühakiri'
Käsitlused: < sks Koran 'koraan' EKS 2019
Läti keel: lt korāns 'koraan' ELS 2015: 335
Sugulaskeeled: sm koraani [1856] 'muslimien pyhä kirja / Koran' < rts koran SSA 1: 401

miisu, miisu 'kiisu' < sks Miez, Miese 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Masing 1825: 38 nendasammoti kuida meie misokesed tewad, kui mängiwad
Murded: miisu 'kiisu' Jäm Rei Mär Kse Tõs Ris Hag Juu Kod Hls Rõu Plv; `miisu VNg IisR Vai EMS VI: 53
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 674 mīzu : mīzu 'Mieze'; mīz : mīzud 'Katzenbart, Schnurrbart'; EÕS 1925: 505 miisu 'kiisu'; ÕS 1980: 422 miisu 'kiisu'; Tuksam 1939: 674 Miez[e] 'fam miisu, kiisu'
Käsitlused: < sks Miez, Miese 'kassi peibutushüüd' EEW 1982: 1536; EES 2012: 281; < sks Mies, Miese, Mieze 'kiisu' EKS 2019

miljon, miljoni 'tuhat tuhandet' < sks Million 'id.'

Esmamaining: Frey 1806
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 429 Million 'must tuhhat d.'; Frey 1806: 3-4 Ühhe wakka sisse mahhuwad umbest tuhhat kord tuhhat ehk üks Million odra iwwikest; Tarto maa 1806: 16 Talina om laiwuga sisse tulnu mitmesuggunne kaup poolkolmat millioni ehk poolkolmat must tuhhat rubla eest; Hupel 1818: 478 Million 'must tuhhat d.'; Masing 1821: 189 Kaup, mis wõerale male widi, maksis, kuida Tolliramatud ülles näitwad, 1 Miljon, 402 tuhhat ja 974 Rubla 15 kopikad
Murded: `miljon (-un), `mil´jon (-un) Kuu VNg Lüg Vai sporSa Muh Rei Kul Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu Kos JMd Tür Koe VJg Trm Plt KJn Hls Puh San Krl Rõu Plv; `miljuuń, miliuuń, miiliju̬u̬ń Trv Krk Har Vas Se EMS VI: 55
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 668 mil´jon : mil´joni; mil´jōn : mil´jōni 'Million'; EÕS 1925: 507 miljon '1000 x 1000'; ÕS 1980: 423 miljon; Tuksam 1939: 676 Million 'miljon'
Käsitlused: < sks Million 'miljon' EEW 1982: 1537; EKS 2019
Läti keel: lt miljons 'Million' VLV 1944: 355; lt miljons 'miljon' ELS 2015: 497
Sugulaskeeled: sm miljoona [1823] 'Million' < rts million, miljon SSA 2: 167; lv miljon 'miljon / miljons' LELS 2012: 189; vdj mil´l´oni 'miljon / миллион' VKS: 734
Vt miljonär

number, numbri 'arvu tähistav sümbol' < sks Nummer 'id.'

Esmamaining: Frey 1806
Vana kirjakeel: Frey 1806: 4 näita mulle need arro-tähhed ehk numbrid; Hupel 1818: 158 nummer, -mri r. d. 'Zahl, Nummer'; Masing 1821: 65 Kuida targad warrast teadwad näidata (mis Nummer 8 polele jäi); Masing 1823: 194 essimeses tükkis õppetakse niihästi nimmeta, kui ka nimmega numrite luggemist; Lunin 1853: 120 nummer, -mri r. d. 'номеръ, число, знакъ'
Murded: `nummer : `numri R; `number : `numbri S Mar Kse Khn Amb JMd Rak Trm Kod; `nummer (nummer) : `numre L Ha Tür Pai Koe Iis Äks VlPõ Hls T; nummõŕ : `numbrõ San V(`nuumõŕ Vas Se); `lumber : `lumbri VJg Lai; lummer : `lum(b)re Trv Hls Krk EMS VI: 690
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 number : numbri; nummer : numri, numre (d) 'Nummer, Zahl'; EÕS 1930: 609 number; ÕS 1980: 462 number; VL 2012 number < sks Nummer; Tuksam 1939: 725 Nummer 'number'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nummer 'aufgezählte Zahl, Nummer'
Käsitlused: < sks Nummer 'number' EEW 1982; SSA 2: 237; EKS 2019; < kasks number Raun 1982: 106; < sks Nummer 'number; etteaste' EES 2012: 321
Läti keel: lt num̃murs 'Nummer' Sehwers 1918: 83; Sehwers 1953: 83; lt numurs 'Nummer' VLV 1944: 381; lt numurs 'number' ELS 2015: 558
Sugulaskeeled: sm numero [1733 numero] 'Nummer' < rts nummer SSA 2: 237; Häkkinen 2004: 800; lv nu`mmə̑r (nu`mmə̑rz) 'nummer' Kettunen 1938: 254; lv nummõrz 'number, arv / numurs' LELS 2012: 213; vdj nuumõri, noomõri 'number / номер' VKS: 821

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.'

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Läti keel: lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < rts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

senat, senati 'kõrgem riigi- või kohtuorgan' < sks Senat 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 82 Noor mees .. läks Parlementi, mis Prantsuse-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on, kuida Senat Peterpúrris Wenne-ma üllemaks kohtuks on
Murded: senat, -i 'kõige kõrgem kohus' Hlj Lüg Plt; sinat (-t´), -i IisR Kse Ris Jür Iis Trm Hls TLä Krl Plv; sinat : sinadi Kuu; sinats : sinatse (-tsi) Mär Juu VJg KJn; sinaa·t Khk Pöi; senät Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 *sēnāt, -i 'Senat'; Grenzstein 1884: 136 sinat (Senat) 'kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal'; Wiedemann 1893: 1032 *senat, -i; senāt, -i (sinat) 'Senat'; ÕS 1980: 630 senat 'aj riiginõukogu Vana-Roomas; kõrgem kohtuorgan Venemaal; pol ülemkoda USA-s jm'; Tuksam 1939: 891 Senat 'senat'
Käsitlused: < sks Senat EEW 1982: 2757; EKS 2019
Läti keel: lt senāts 'Senat' VLV 1944: 475; lt senāts 'senat' ELS 2015: 776
Sugulaskeeled: sm senaatti [1847] 'Senat' < rts senat SSA 3: 168
Vt senaator

sirel, sireli 'ilupõõsas (Syringa)' < bsks Sirene, Zyrene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 473 Sirene (Holunderbaum) 'sireni pu r. d.'; Lenz 1796: 39 panne monned .. Potti-lillid omma Annomette sisse, ni kui ka neid Sirenipuud omma Törrikude sisse; Hupel 1818: 223 sireni pu r. d. 'Syringenbaum'; Masing 1825: 235 nenda kuida mõisa rohhoaedades kärnärid ninepuite ehk ka mõnnimõrd kuuskede ehk serenitega näeme teggewad; Lunin 1853: 173 sireni pu r. d. 'сирень; бузина'
Murded: sirel, -i Kuu VNg Lüg Hi Hää Saa ViK I Äks KJn M TLä; tsirel´, -i sporT V(tsirrel´ Vas); `siller : `silleri Lüg; siril, -a Mih PJg JJn; sirin, -a Jõe Jõh Lä Tõs Ha sporJä Plt Pil; sirinas : sirina Var Khn PJg Tor; sireen (siriin), -i Jäm Khk; siren, -i Jür; tsireń, -i Võn Har; tsirriń, -ä Rõu; riin : riini sporSa Muh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1155, 1161, 1331 sirēn, -i 'Syringe'; sīrel, -i; sīrēn, -i 'Syringe'; tsirel, -i (d); tsireli-pū 'Syringe'; EÕS 1937: 1381 sirel 'puu (Syringa, Flieder)'; Wiedemann 1893: 1205 tsirel, -i (d); tsireli-pū 'Syringe'; ÕS 1980: 640 sirel
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 234 die Syrene 'Syringenbaum, oder dessen Blüten (in Sachsen der türkische Holunder)'; Nottbeck 1988: 90, 103 Syringe 'Flieder'; Zyrene 'Flieder (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Syrene [veralt.], sks Sirene EEW 1982: 2811; < bsks Sirene Raun 1982: 157; EES 2012: 475; < sks Syrene '(van) sirel' EKS 2019
Läti keel: lt pl. ceriņi 'Flieder (Syringa vulgaris)' < bsks Zerēne, Zirēne Sehwers 1953: 24; lt sirene 'Sirene' VLV 1944: 479; lt ceriņš 'sirel' ELS 2015: 788
Sugulaskeeled: sm syreeni [1877 syreeni] 'koristepensas Syringa / Flieder' < rts syren, siren [‹ sks Sirene 'syreeni'] SSA 3: 231; lvS tserin(pū) 'Syringe' SLW 2009: 199; vdj sireni 'sirel / сирень' VKS: 1149

tärpentin, tärpentini 'okaspuuvaigust saadav õli' < sks Terpentin 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 410 Terbentin 'Terpentin'; Hupel 1766: 59 kuida wisi sinna ennesele pead walmistama sedda Terpentin ölli; Hagemeister 1790: 25 pead Terpentini pannema; Masing 1821: 35 siis tulleb nattikest kanged lehhelist wõtta, ja seddasamma wõrt tärpentini piritust; neid kokkoseggada
Murded: `tärpen-, `tarpen-, `tärken-, `tergentii·n 'tärpentin' R(`tärgentrii·n VNg, `tärgestin Kuu); `tärpen-, `tärkendiin, tärpen-, tärten-, tärkestiin S; tärpen-, tärkles-, tärgestiin, tärkel-, tärken-, tärben-, tärgendiin L(`tärkisti Tõs); tärben-, tärbel-, tärgendiin, tärkestiin, `tärgendik sporKPõ; tärben-, tärbän-, tärgendiin, `tärkendin, tärgestin I VlPõ; tärbel-, tärbendiin, tärbe-, tärpel-, tärpen-, tärknestiin, tärbetin, tärbeńd, täŕgendüs eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1268 terpentīn, -i 'Terpentin'; EÕS 1937: 1604 tärpentin; tärpentinipuu 'terebint (taim) (Terebinthe, Terpentinbaum)'; ÕS 1980: 748 tärpentin; Tuksam 1939: 962 Terpentin 'tärpentiin'
Käsitlused: < sks Terpentin EEW 1982: 3462
Läti keel: lt terpentīns 'Terpentin' VLV 1944: 521; lt terpentīns 'tärpentin' ELS 2015: 938
Sugulaskeeled: sm tärpätti [1880] 'terpentiinejä sisältävä neste / Terpentin' < rts tärpentin SSA 3: 357; lv tärpentīn 'tärpentiin / terpentīns' LELS 2012: 319

veebiliides @ veebihaldur