[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

akuraat 'täpne; täpselt' < bsks akurat 'id.', vrd sks akkurat 'id.'

Vana kirjakeel: Hupel 1818: 307 accurat 'vt recht u. genau'
Murded: akuraad (-t) 'korralikult, täpselt' Kaa Hi Mar Vig Khn Kei Jür KuuK Amb Koe VMr Kad Rak Trm MMg Vil Hls TLä Urv Vas Lei; akkuraad (-t) sporR; ahkuraat Jäm Pst Hls; akustraat Han Var EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 9 akuraat '= täpsalt'; ÕS 1980: 34 akuraat 'van kõnek täpne, punktipealne'; Tuksam 1939: 32 akkurat 'täpne, akuraatne'; Deutschbaltisch 2019 akkurat 'richtig, genau'
Käsitlused: < bsks akurat, vn акурат 'genau' EEW 1982: 53; < sks akkurat 'täpne; täpselt' EKS 2019
Läti keel: lt akurāts 'akkurat' VLV 1944: 28; lt akurāts 'akuraat' ELS 2015: 33
Sugulaskeeled: lv akurāt 'täpne, korralik / akurāts' LELS 2012: 22; is okuraa·t 'täpselt' Laanest 1997: 132

auto, auto 'mootorsõiduk' < sks Auto(mobil) 'id.'

Esmamaining: VSS 1917
Murded: `autu 'auto' R Sa Var Tõs Khn Sim Trm SJn Vil Hel T V; autu Muh L K; `audu Jõe Hlj Vai(-o); audu Saa HMd Nis Kei KuuK Sim Lai Plt Krk; audo Mar Mih Ris Ksi Kod(oudo); `outu Jäm Khk Rei EMS I: 521
Eesti leksikonid: VSS 1917: 15 automobiil 'automobili'; EÕS 1925: 27 auto '= automobiil'; ÕS 1980: 62 auto; Tuksam 1939: 107 Auto 'auto'
Käsitlused: < sks Auto(mobil) EEW 1982: 124
Läti keel: lt auto, automobilis 'auto' ELS 2015: 65
Sugulaskeeled: sm auto [1899 automobiili] < rts automobil SSA 1: 91; vdj auto 'auto / автомобиль' VKS: 151

iiri, iiri 'Iirimaalt pärit, sellega seotud' < sks irisch 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 77 minnewa kuus [on] Iri rahwas .. omma issa troni toeks mönni hea rublake kokko pannud
Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
Käsitlused: < sks irisch EEW 1982: 495
Läti keel: lt īru 'iiri' ELS 2015: 184
Sugulaskeeled: sm iiriläinen 'iirlane; iiri' Mägiste 1931: 98

itsi (tegema) 'säru tegema' < sks Hitze 'kuumus, palavus'

Murded: part `itsi ~ `it´si 'nali, vingerpuss; kelmus' IisR Mus Kos Jür HJn KuuK Trm EMS I: 1099; `etsi ~ `et´si (tegema) 'säru, nalja, vallatust tegema' Pil KJn M T EMS I: 831
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hits '(Hitze)'; hitsi tegema; ÕS 1980: 197 itsi [tegema] 'kõnek tulist säru; vingerpussi'
Käsitlused: < sks Hitze 'kuumus, palavus' EEW 1982: 524; EES 2012: 94

kadett, kadeti 'sõjakooli kasvandik' < sks Kadett 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 14 Aastal 1842 piddid Eestlased Mai kuus Kadetti-kirrikust tagganema
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 177 *kadet, -i 'Cadet'; EÕS 1925: 156 kadett 'sõjakooli-õpilane'; ÕS 1980: 219 kadett 'aj kadetikorpuse või sõjakooli kasvandik'; Tuksam 1939: 538 Kadett 'kadett; sõjakooli õpilane'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 607 Kadett 'Zögling einer Offiziersschule'
Käsitlused: < sks Kadett 'kadett' EKS 2019
Läti keel: lt kadets 'Kadett' VLV 1944: 292; lt kadets 'kadett' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kadetti 'kadett' Mägiste 1931: 131; vdj kadetta, kad´etta 'kadett / кадет' VKS: 348

kartul, kartuli 'mugultaim, köögivili (Solanum tuberosum)' < sks Kartoffel 'id.' [Enne laensõna kartohvel jõudis eesti keelde tõlkelaen maaõun (‹ sks Erdapfel). Murdelised kartohk, kartoka(ss) on vene laensõnad.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 124 Ma ounad on neile rohkeste .. ühhest ainsast saab monnikord kaks ehk kolm kümmend; Lithander 1781: 424 Praetud ma-ounad Petersilli lehtega 'Gebratene Erdäpfel mit Petersilje'; Lithander 1781: 118 Neid süakse ni hästi Sinnapiga kui ka nairitte, ehk kartohwlittega; Lenz 1796: 29 Kuhjata ka nende Kartowli nink warrajatse juurte ümber mulda; Frey 1806: 44 Europa-male, kus on ka meie Ma ossa, tullid 1586 aastal need essimessed kartohwlid; Hupel 1818: 73 kartohwel, -wli r. d. 'Kartoffel'; Masing 1821: 383 Erned, oad, läetsed, ja kartuhwlid on külm hopis ärrawõtnud; Lunin 1853: 50 kartohwel : kartohwlid r. d. 'картофель'; Jakobson 1867: 102 nenda leidis ka kartohwel esiotsa palju waenlasi
Murded: `kartul (-tol) 'köögivili' Hlj RId Mär Var sporPä sporK Iis Trm Trv T Har; `kartul´(-tol´) KJn Puh Võn San V; `kardul Jõe Kuu VNg Krj Pha Hi hvL Ris Rak Sim Iis KJn Vil; kardul(as) Vll Muh Hi L K Iis Kod M San Räp EMS II: 772; `karduhvel, karduhvel (-bel) 'kartul' Ans Mus Krj Pöi Rei Phl sporL Kei Juu Jür Pee Koe KJn EMS II: 771; kartohk, kartoka(ss) 'kartul' VId EMS II: 769; `kartles 'kartul' Kei Kos Ann Kam; `kardles Phl LNg Lih HJn KuuK Amb Ann Koe EMS II: 768
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 235 kartohwel : kartohwli; kartohwli : kartohwli (d) '= kartuhwel'; kartuhwel, -hwli 'Kartoffel'; Wiedemann 1869: 229 kardul, -i (P) 'Kartoffel'; EÕS 1925: 183 kartul; ÕS 1980: 241 kartul; Tuksam 1939: 548 Kartoffel 'kartul'
Käsitlused: < asks Kartuffel Raun 1982: 32; < sks Kartoffel 'kartul' EES 2012: 133; EKS 2019
Läti keel: lt kartupelis 'Kartoffel' < asks kartuffel Sehwers 1953: 47; lt kartupelis 'Kartoffel' VLV 1944: 295; lt kartupelis 'kartul' ELS 2015: 259
Sugulaskeeled: lvS kartup, tartup 'Kartoffel' < lt kartupelis, vrd asks kartuffel SLW 2009: 79; vdj maamuna 'kartul / картофель' VKS: 683
Vrd tuhlis

kavaler, kavaleri 'austaja, peigmees' < sks Kavalier 'rüütel; hooliv austaja'

Esmamaining: Jannsen 1865
Vana kirjakeel: Jannsen 1865: 328 kawaler on igga wisaka soldati au-nimmi
Murded: kavaler, -leer 'peigmees, austaja' Kuu RId sporS Var Tõs Juu Kos KuuK JMd Pee Koe VJg Trm Ksi San Lut; `kavalieri R; kavali̬i̬ŕ Hää KJn Hls Krk Nõo Krl EMS II: 881
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 *kāwalēr, -i 'Ritter, Cavalier'; Grenzstein 1884: 53 kawaleer (Cavalier) 'rüütel, mõisnik, herra'; EÕS 1925: 194 kavaler; kavaljeer '= kavaler'; ÕS 1980: 250 kavaler; Tuksam 1939: 552 Kavalier 'kavaler; aadlimees'
Käsitlused: < ? vn кавалир EEW 1982: 742; < sks Kavalier 'kavaler' EKS 2019
Läti keel: lt kavalieris 'Kavalier' VLV 1944: 297; lt kavalieris 'kavaler' ELS 2015: 271
Sugulaskeeled: sm kavaljeeri [1876] 'Kavalier' < rts kavaljer SSA 1: 334; vdj kaval´eera, kaval´eeri 'kavaler / кавалер' VKS: 420

klupp, klupi 'keerme lõikamisriist; mõõtmisvahend' < sks Kluppe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: klupe 'klupp, tööriist väliskeerme lõikamiseks' Jäm Hi Var Pär Hää Jür KuuK Kod Krk; kluppe Hlj Lüg IisR Võn Se(klube); lupe Kaa Han Saa Hls Krk EMS III: 340
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 klupp : klupe '(Instrument zum Schraubenschneiden)'; EÕS 1925: 234 klupp 'vindikeeramise abinõu (Kluppe)'; ÕS 1980: 276 klupp 'tehn riist keermelõikamiseks; mets vahend puude läbimõõdu mõõtmiseks'; VL 2012 klupp < sks Kluppe; Tuksam 1939: 568 Kluppe 'klupp (töö- ja mõõteriist)'
Käsitlused: < sks Kluppe 'klupp' EEW 1982: 872; EKS 2019

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Sõdurivanne 1697
Vana kirjakeel: Sõdurivanne 1697 Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema; Eesti-Ma 1771: 66 se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Hupel 1818: 99 korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'квартира'
Murded: `korter : `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬ŕ Har Plv; `kortel : `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel : `kortle L; `kolter : `koltri Sa EMS III: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D), korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; koŕtin : koŕtina (d) '= korter'; ÕS 1980: 304 korter
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li [1721] 'majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung' < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' [‹ kasks quartēr]; krj korttieri 'majapaikka' < sm; lv kūortil´ 'maja, asunto' < ? rts SSA 1: 407; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'wohnung' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'korter / dzīvoklis' LELS 2012: 152; vdj korttõri, korttõli 'korter / квартира' VKS: 473
Vrd kortel

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kummut, kummuti 'sahtlitega mööbliese' < sks Kommode 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 355 Commode 'kommot r. d.'; Suwwe Jaan 1841: 88 kappid ja kummodid
Murded: kummut (-t´) 'mööbliese; riidekirst' Sa Emm Kse Pä sporK I M TLä San Krl Har Vas; kummuti (-di) Muh sporL KuuK; kumut R; kommut Hi EMS IV: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummut, -i 'Commode'; Grenzstein 1884: 70 kummut (Commode) 'kapimoodu majariist, millel laudade asemel suhwlaadikud sees'; Wiedemann 1893: 410 *kummut, -i (kommod) 'Commode'; EÕS 1925: 291 kummut '(Kommode)'; ÕS 1980: 319 kummut; VL 2012 kummut < sks Kommode; Tuksam 1939: 577 Kommode 'kummut'
Käsitlused: < sks Kommode 'kummut' Treiman 1981: 46; EEW 1982: 1045; Raun 1982: 56; EKS 2019
Läti keel: lt kumode 'Kommode' VLV 1944: 308; lt kumode 'kummut' ELS 2015: 360
Sugulaskeeled: sm komuuti [1874] '(pesu)kaappi; komero; lipasto / Waschtisch; Kommode' < rts kommod SSA 1: 395

kutsima, kutsin 'hobuseid juhtima' < sks kutschen 'sks'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kut´sima 'hobust juhtima' Mär Tor Ris Jür KuuK Koe; `kutsima R Jäm Khk Kaa Rei Tõs PJg EMS IV: 133
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 461 kut´sima 'kutschen'; Salem 1890: 151 kutsima 'править лошадьми'; Tuksam 1939: 607 kutschieren 'tõllas sõitma; hobuseid juhtima'
Käsitlused: < sks kutschen EEW 1982: 1069
Vt kutsar

kvartal, kvartali 'pinnamõõt; veerandaasta' < sks Quartal 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kvarta(a)l Tor Hää Puh Võn Rõn San; `vartal Lüg Krj Var Tõs Khn Tor Hää KuuK KJn Plv(-l´); `varter IisK Vil San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 483 *kwartāl : kwartāli 'Quartal'; Wiedemann 1893: 348, 1315 *kwartāl, -i 'Quartal'; *wartal, -i; wartāl, -i 'Quartal'; EÕS 1925: 305 kvartaal 'veerandaasta, aastaneljandik; linnajagu'; ÕS 1980: 326 kvartal 'veerandaasta; ristuvate tänavatega linnaosa; sihtidevaheline metsaosa'; Tuksam 1939: 781 Quartal 'kvartaal; veerandaasta'
Käsitlused: < sks Quartal ~ ? vn kvartal EEW 1982: 1079
Läti keel: lt kvartāls 'kvartal' ELS 2015: 371
Sugulaskeeled: sm kortteli [1701] 'tietty kaupunkialue /Viertel' < rts kvarter SSA 1: 407; vdj fartõla, kvartala 'kvartal / квартал' VKS: 224, 529

lakkima, lakin 'lakiga katma' < sks lacken, lackieren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lakkima 'lakiga katma, sulgema' Jäm Khk Pöi Lä Tor Ris KuuK JMd VJg Iis Trm Plt; `lak´ma (-mõ) Kod KJn sporV; `lak´me Hls San EMS IV: 876
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakkima; kińńi lakkima 'versiegeln'; Grenzstein 1884: 76 lakeerima (lackiren) 'lakiga üle tõmbama'; Wiedemann 1893: 452 *lakērima (lakīrima) 'lackiren'; *lakkima; kińńi lakkima 'versiegeln'; EÕS 1925: 355 lakeerima '= lakkima'; lakkima; ÕS 1980: 351 lakkima; lakeerima 'van lakkima'; VL 2012 lakeerima < sks lakieren; Tuksam 1939: 608 lackieren 'lakkima, lakeerima'
Käsitlused: < sks lacken EEW 1982: 1220
Läti keel: lt laķēt, lakot 'lackieren' VLV 1944: 321; lt lakot 'lakkima' ELS 2015: 410
Sugulaskeeled: vdj laakata 'lakkida / покрывать лаком' VKS: 556; vdj lakiroittaa 'lakkida, lakeerida / лакировать' VKS: 571
Vt lakk

legend, legendi 'rahvajutt, muistend; vagajutt' < sks Legende 'id.', vrd vn легенда 'id.' [i-tüveline variant pärineb saksa, a-tüveline vene keelest.]

Murded: leegend, -i 'rahvajutt, lugu' Kul; leegenda KuuK; `lege·nda Krk EMS V: 44
Eesti leksikonid: EKÕS 1918 legenda; EÕS 1925: 371 legend 'vaga isiku elulugu; vagajutt, kiriklik muinaslugu (легенда)'; VÕS 1933: 204 legend 'püha isiku elulugu; vagajutt'; ÕS 1980: 360 legend 'rahvajutt ajaloolisest sündmusest; vagajutt'; Tuksam 1939: 625 Legende '(von Heiligen) legend, vagajutt'
Käsitlused: < sks Legende 'legend' EKS 2019
Läti keel: lt leģenda 'legend' ELS 2015: 418
Sugulaskeeled: sm legenda [Sorol 1621] '(pyhimys)taru / Legende' < rts legend SSA 2: 58; vdj legenda 'muistend / сказание' VKS: 594

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

lärje|puu, lärje|puu 'lehtmänd, lehis (Larix)' < sks Lärche 'id.'

Esmamaining: Kunder 1881
Murded: lärjepuu ehk lärts 'lehtmänd, lehis' Saareste III: 276
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468, 648 saksa-mā-kūsk 'Lärche'; saksa-mā-mänd 'Lärche'; Kunder 1881: 83 Se jaost [kuuse ja männi] on ka weel saksamaa pedakas ehk lärjepuu; EÕS 1925: 443 lärjepuu 'lehtmänd'; ÕS 1980: 392 lärjepuu 'lehis'; Tuksam 1939: 615 Lärche 'lehtmänd, lärjepuu'
Käsitlused: < sks Lärche Raun 1982: 84
Läti keel: lt Vāczemes egle 'Lärche' VLV 1944: 325

mürkel, mürkli 'seen (Morchella)' < asks morke, murchel 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 Kuppata Murklid ülles, piggista wet seest wälja
Murded: `mürkel : `mürkli Kuu Jäm KuuK IisK VMr VJg; `murkel : `murkli Khk Amb VJg EMS VI: 411
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mürkel : mürkle 'Morchel'; ÕS 1980: 444 mürkel 'seen (Morchella)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben morke 'Morchel, boletus'
Käsitlused: < kasks morkel Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks 'Morchel' EEW 1982: 1641; < asks morke, murk, murchel 'mürkel' EES 2012: 301; < asks murchel 'mürkel' EKS 2019
Läti keel: lt murķēns, murķi 'eine Art grauer Pilze an Baumstümpfen' < sks Morchel(n) ME: II: 670; lt murķi 'Morchel' < kasks morke 'Morchel' Sehwers 1953: 81; Jordan 1995: 79

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

plakk2, plaki 'plekk, laik' < asks plack(e) 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4 Mosi ehk wina plakkid
Murded: plakk : plagi 'plekk, laik' Kuu; plakk : plaki Ris Juu KuuK sporJä Kad; plak´k : plak´i (-ki) Nõo Ote Har Rõu Plv EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Fleck'; plaks : plaksi 'Fleck'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 placke '(Schmutz)fleck, Mal'; placken 'placken machen, flecken, mit Kalk, Lehm usf. bekleiben'; Schiller-Lübben plack(e), plecke 'Schnutzfleck, Mal'; MND HW II: 2 placke, plak, plagge; Pl. plecke 'kleiner Fleck, Mal'
Käsitlused: < kasks plack(e) EEW 1982: 2093
Läti keel: lt plāķis 'ein grosser Fleck' ME: III: 329; lt plaka 'Mal, Muttermal, angeborener Fleck' < kasks plack(e) '(Schmutz-)Fleck' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
Vrd plekk2

pluus, pluusi 'pealisrõivas, päevasärk' < sks Bluse 'id.'

Esmamaining: Postimees 1889
Vana kirjakeel: Postimees 1889 22. VIII: kleidi ja meesterahwa bluuse riiet
Murded: pluus, -i 'õhem pealisrõivas' Jäm Jür Hel; pluusa 'pluus' Jäm Khk Kär sporL Kos Jür KuuK; `pluusa VNg Jõh; luusa sporSa Muh Vig Han; pluuse 'pluus' Käi Rei Kir Var sporPä sporKPõ I Plt KJn sporT; `pluuse Kuu IisR; luuse Vll Mih Tor Vil Pst Hel EMS VII: 601, 602
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 794 pluus '= bluus'; ÕS 1980: 522 pluus; Tuksam 1939: 161 Bluse 'pluus'
Käsitlused: < sks Bluse 'pluus; tööpluus' EEW 1982: 2107; Raun 1982: 125; EES 2012: 377; EKS 2019
Läti keel: lt blūze 'Bluse' VLV 1944: 122; lt bluze 'pluus' ELS 2015: 647
Sugulaskeeled: lv blū'z 'pluus / blūze'; vdj bl´uska, bluuza '(meeste) pluus / блуза' VKS: 163

polsterdama, polsterdan 'polstriga katma, pehme materjaliga vooderdama' < sks polstern 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 08. I: Polsterdud pengid käiwad möda seina äärt
Murded: polsterdama 'polstriga katma' Khk Hel; polserdama Mär; polsserdama KuuK; polstõldama Rõu; poldsõrdõmõ Krl EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 *polsterdama 'polstern'; Wiedemann 1893: 845 *polserdama, polsterdama 'polstern'; EÕS 1930: 800 polsterdama 'padjandama'; ÕS 1980: 525 polsterdama; Tuksam 1939: 762 polstern 'polsterdama, padjandama'
Käsitlused: < sks polstern EEW 1982: 2126
Läti keel: lt polsterēt 'polsterdama' ELS 2015: 649
Sugulaskeeled: sm polstaroida 'polsterdada' VSS 1917: 220
Vt polster

poolakas, poolaka 'Poola põhirahva liige' < asks, sks Polacke 'id.', vrd vn поляк

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Polackas : Pohlackast 'ein Pohl'; Pohla mah 'Polen'; Göseken 1660: 92 Poolackas 'Pohle'; Göseken 1660: 324 Pohlackas 'pole polonus'; Vestring 1720-1730: 185 Pohlakas; Pohla mees; Hupel 1780: 245 pohlakas, -ka r. 'ein Polacke'; pohla ma 'Polen (selt.)'; Hupel 1818: 188 pohlakas r. d. 'Pole, Polak'; Masing 1823: 224 kaks meest, kedda ehk Wennelaesi ehk Pohlakid arwas ollewad, tedda risusid; Lunin 1853: 145 pohlakas r. d. 'полякъ'
Murded: pohlakas 'poolakas' Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn; `pohlakas (-gas) R; `pohlaka VNg Vai; pohlaklane 'poolakas' Kod Pal EMS VII: 627; poolakas Jäm Vll Muh Emm Rei Mär Vig sporPä Kos Ksi KJn; poolagas Khk; poolak, -u Saa EMS VII: 661
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929, 938 pohlakas 'Pole'; Pohla-mā (Pōla-mā) 'Polen'; pōlakas, -a '= pohlakas'; Salem 1890: 286, 288 poolakas '= pohlakas'; pohlakas 'полякъ'; EÕS 1930: 810 poolakas; ÕS 1980: 527 poolakas; Tuksam 1939: 761 Polacke 'fam poolakas'; Polackei 'fam Poolamaa'
Käsitlused: < vn поляк 'Polacke' ~ sks Polacke EEW 1982: 2138; < vn поляк, sks Polacke EES 2012: 380
Läti keel: lt polis 'poolakas' ELS 2015: 650
Sugulaskeeled: sm puolalainen 'poolakas' Mägiste 1931: 425; sm Puola [1642] 'Poland' < vur Poland [Puola › puolalainen] SSA 2: 430

protsent, protsendi 'üks sajandik tervikust' < sks Prozent 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Masing 1825: 202 kui agga kolm protsenti laenomaja kassat renti peaks sama
Murded: `protseńt : `protseńdi (-n-) 'intress või tulu kapitalilt' Kuu Lüg Vai Vll KuuK Iis Lai Plt TLä Rõn Krl Rõu Plv; protse·ńt : protse·ńdi (-n-) Khk Pöi Muh Mär Var Ris Juu KuuK Amb Trm Kod Äks KJn; prose·ńt Mar; prootsent Rei; prooseńt Tor Pil; protsõńd Har; prutse·ńt Jäm Khk Khn Hää; pruse·ńt Mar Tõs; `rotseńt Kär Trv; rotse·ńt Khk Muh Mih Hls Krk EMS VII: 763
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 *prōtsent, -i 'Procent'; Grenzstein 1884: 119 protsent (Procent) 'lühendatult %, „saja päält“'; Wiedemann 1893: 878 *protsent, -i (prōtsent) 'Procent'; EÕS 1930: 836 protsent 'lüh % ehk prots)'; ÕS 1980: 540 protsent; Tuksam 1939: 775 Prozent 'protsent'
Käsitlused: < sks Prozent 'protsent' EKS 2019
Läti keel: lt procents 'Prozent' VLV 1944: 403; lt procents 'protsent' ELS 2015: 662
Sugulaskeeled: sm prosentti [1774] 'sadasosa / Prozent' < rts procent SSA 2: 412; lv protsent 'protsent / procents' LELS 2012: 254; vdj protsentti 'protsent / процент' VKS: 965

rant, randi '(talla)äär, serv' < sks Rand 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 293; 214 Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; Hupel 1780: 448 äär r.; weer d. 'Rand'
Murded: rant : `randi 'serv, äär, ääris' R; rańt : randi (-ń-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; krańt : krańdi Jäm Plt; prańt : prańdi Vig EMS VIII: 224
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 rańt : rańdi 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand EEW 1982: 2413; < kasks rant Raun 1982: 139; < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' EES 2012: 419; < sks Rant 'äär, serv, rant' EKS 2019
Läti keel: lt † rañte 'Rand, Kante' < kasks rant 'Rand' Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm rantu [1787] 'raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z.B. im Stoff), Keder (am Schuh)' < mr rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u '(kengän) reunos' < vn рант; lv rānta 'kolo, juova, viiru' < lt [‹ ee] SSA 3: 48; lv rānt̆ta 'kerbe, strich, streifen' Kettunen 1938: 331; vdj rantti 'rant (jalatsil) / рант (обуви)' VKS: 1031

reeling, reelingu 'laevarinnatis' < sks Reling 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `reiling, -i 'laevaäär' Jõe Kuu VNg; reiling, -u JõeK; reeling, -i Khk Ris; relling, -i Khk Muh Rei Phl Rid KuuK; relling, -a Vll Khn; reling, -i Rid Hää; reling, -u Emm Khn Hää; relling, -u Khn; reelingus : reelinga Jäm; rellingas : rellinga Mus EMS VIII: 276
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047, 1048 reiling : reilingi '= rel´l´ing'; rel´l´ing : rel´l´ingi (I) 'Gallerie um das Schiffsverdeck'; EÕS 1930: 1058 reeling 'käsipuu, balustraad ehk rinnatis ümber laevalae serva (Reling)'; ÕS 1980: 580 reeling 'rinnatis ümber laevalae serva'; Tuksam 1939: 804 Reling 'reeling (laevarinnatis)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 regel 'Riegel; Querstange, Latte zu Geländern, (naut.) Regeling'; Schiller-Lübben rele 'Küsten, Strand? (synon. von reling = regeling, Bord, gebogener Rand?, Woeste)'; MND HW II: 2 rēgel, rēgul 'Querholz; Sperrbalken, Gatter; Außenverkleidung an Schiffen, Schanzholz'
Käsitlused: < asks rēling, regeling 'Galerie um das Schiffsverdeck' GMust 1948: 90; < sks Reling ~ hol ~ kasks EEW 1982; < sks Reling 'reeling' [‹ asks Regeling, Reling] EKS 2019
Läti keel: lt rẽliņš 'Reling, Geländer um den Bord des Schiffes' Sehwers 1953: 100
Sugulaskeeled: sm reelinki (reilinki) [1863] 'aluksen laidan jatkona kannesta ylöspäin ulottuva kehys / Reling' < rts reling [‹ kasks t. hol] SSA 3: 59; SKES: 754; lv rēliŋɢ 'reling' (vrd pārdaz) Kettunen 1938: 334; lv relliņd 'pl. reeling / reliņi, kuģa klāja margas' LELS 2012: 266

ross|värk, -värgi 'hobumasina veovärk' < sks Rosswerk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: rossvärk, -värgi 'hobumasina veovärk' Kaa Jaa Pöi Vig Aud Tor Juu Jür HJn KuuK JMd JJn Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 974 ross-wäŕk 'Pferdegöpel'; EÕS 1937: 1162 [rossvärk] 'veovärk, gööpel (Göpel, Rosswerk)'; EKSS 4: 887 rossvärk 'etn hobustega käitatav rehepeksumasina ajam'
Saksa leksikonid: DWDS rosswerk '(im bergbau) ein mit pferden getriebenes werk'
Käsitlused: < ? sks EEW 1982: 2545

ruut3, ruudu '(nelinurkne) aknaklaas' < asks rûte 'id.', rts ruta 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 332 Ruhti 'Raute (im Fenster)'; Vestring 1720-1730: 211 Ruut, -di 'Fenster Scheibe'; Helle 1732: 171 ruut, g. i 'die Fenster-Scheibe, oder Rute'; Hupel 1780: 191, 261 kruut, -i d. 'die Fensterscheibe'; ruut, -i r. d. 'Rute, Fensterscheibe'; Hupel 1818: 101 kruut, -i r. d. 'Fensterscheibe'; Lunin 1853: 73, 164 kruut, -i r. d. 'стекло; оконница'; ruut, -i r. d. 'оконница'
Murded: ruut : `ruudu Kuu RId(`ruutu); ruut : ruudu 'nelinurk; aknaklaas' Mär Vig Kse JMd Koe; ruut : ruutu HJn KuuK JJn VJg I Äks Plt Pil KJn; ruut (t´) : ruudi Sa Muh Han Var Pä KJn M Ran San; kruut (-t´) : kruudi S Lä T V; kruut : kruudu Käi Rei JMd Nõo Har; truut : truudu Kul EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; Wiedemann 1893: 989 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu (krūt, krūt´, rūtu, rūto) 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; EÕS 1937: 1176 ruut 'nelinurk; aknaklaas (Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rute 'Raute, ein regelmässiges Viereck, bes. Fensterscheibe'; Schiller-Lübben rute 'Raute, ein regelmäßiges Viereck, verschoben oder nicht verschoben, bes. die (viereckige) Fensterscheibe'; MND HW II: 2 rûte (-tt-) 'Rhombus, Raute; rautenförmige Einzelscheibe des Fensters'
Käsitlused: < kasks rute Liin 1964: 52; EEW 1982: 2566; Raun 1982: 146; < rts ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut' EES 2012: 440; < asks rute 'nelinurk, aknaruut' EKS 2019
Läti keel: lt rũte 'Raute, Fensterscheibe' < kasks rūte 'Raute, Fensterscheibe' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; rūte 'Carreau, rautiges Viereck; Fensterraute' < kasks rute 'Raute, regelmäßiges Viereck; besonders Fensterscheibe' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruutu [1745] 'Viereck, Feld, Raute; Fensterscheibe; Karo' < rts ruta 'ruutu' [‹ kasks rūte 'neliö, ruutu']; is rūtu 'ruutu korttipelissä; ikkunaruutu'; krj ruutu; vdj ruuto SKES: 891-892; SSA 3: 115; lv rū`t´ 'scheibe, raute, viereck; karo im kartenspiel' < kasks rute Kettunen 1938: 349; lv rūt 'ruut / rūts' LELS 2012: 278; vdj ruuto '(akna)ruut, -klaas / оконное звено, стекло' VKS: 1084

saaling, saalingu 'mastipuu' < sks Saling 'id.'

Murded: `saaling, -e 'põikpuu masti otsas, kuhu vandid kinnituvad' Kuu; `saaling, -u Hlj; `saalingi VNg; saaling, -a Khk Mus Pöi Käi Khn; saaling, -i Emm Rei Phl KuuK; saaling, -u Ris JõeK; saling, -u Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1222 saaling 'laev põikpuu masti otsas tengi all (Saling, Sattelung)'; ÕS 1980: 610 saaling 'masti tengiga ühendav ristpuu'; Mereleksikon 1996: 374 saaling '(hol saling)'
Saksa leksikonid: MND HW III sālinge 'Sohle (des Deichses)'; Seemannsprache 1911: 674 Saling (Salung) 'leichtes Gerüst anm Topp der Masten und Stengen'
Käsitlused: < rts sal(n)ing ~ kasks (Pl.) salingen EEW 1982: 2646; < sks Saling, vn салинг, hol zaling EKS 2019
Sugulaskeeled: sm saalinki < rts saling [‹ kasks ~ hol zaling] SKES: 935; vdj saalinka, saalinki 'saaling (masti tengiga ühendav rõhtpuu) / салинг' VKS: 1099

sater|kuub, -kuue 'meeste pidulik riietus' < sks Sa(r)turrock 'id.' [Osaliselt tõlkelaen.]

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857 31. VII: siin müakse satterkube
Murded: satterkuub : -`kuue 'pikk meeste kuub' R; saterkuub : -kuue sporS L KPõ sporI Plt KJn; saterkuub : -kuvve sporM Puh; satõrkuub : -kuvvõ sporV(satõlkuup Har); `sahtrekuub Krk; satter : `satri 'saterkuub' Hlj Mar Kse KuuK EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1114 *sater-kūb : -kūe 'deutscher Rock, Oberrock, Überrock'; EÕS 1937: 1273 saterkuub '(Gehrock)'; ÕS 1980: 620 saterkuub 'põlvini ulatuv meestekuub'; satter 'kõnek saterkuub'
Käsitlused: < ? bsks Satterrock EEW 1982: 2713; < sks Sa(r)turrock Raun 1982: 153; EKS 2019
Läti keel: lt pl. zatūrsvārki, zatusrvārki, zatuorsvārki 'ein langer Schoßrock' < sks Saturrock 'langer Rock, fast bis zur Erde reichend, mit sehr hohem Kragen und so langen Ärmeln, daß man nur mit Hilfe eines anderen in diesselben hineinkam' Sehwers 1953: 161-162
Sugulaskeeled: vdj sertukka 'saterkuub / сюртук' VKS: 1131

taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: taak : `taagi Kuu Hlj VNg; taak : taagi Hi Khn JõeK KuuK; staak : staagi Khn Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk : tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev pideköis'; ÕS 1980: 687 taak : taagi 'mer masti pikisuunas toestav tross või vaier'; VL 2012 taak (staag) < hol staag; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer taak [ehk staag], pideköis'
Käsitlused: < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' GMust 1948: 92; < sks Stag (am Schiffe) EEW 1982: 3024; < sks Stag 'taak' EKS 2019
Läti keel: lt stags 'Stag' VLV 1944: 493; lt štaga 'taak' ELS 2015: 846
Sugulaskeeled: lv štak 'taak / štaga' LELS 2012: 314; vdj štaakki 'taak, staak, staag (kliiverpoomi ja masti ühendav tross) / штаг' VKS: 1238

teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
Läti keel: lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281

toom|papp, -papi 'leevike (Pyrrhula rubicilla)' < asks dômpāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 413 Toomi-papp 'thumb-Pfaff'; tuddrik 'thumPfaff'; Hupel 1780: 250 toompaap, -i 'Dompfaffe'; Hupel 1818: 250 toompaap, -i r. d. 'Dompfaffe (Vogel)'; Lunin 1853: 198 toompaap, -i r. d. 'снигиръ'
Murded: toompapp, -papi 'leevike' Plt Pst; `toombak, -i Jäm Rei; `tombak, -i Mär Amb Kad Lai; tombak, -i Emm Han Tõs Hää Ris KuuK JMd; `tumbak, -i Khk Krj Rei Kse Pä; `tumbah, -i Khk Kaa Äks EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294, 1300, 1301 tombak, tombaki (W) 'Dompfaff'; tōm-pāpikene (d); tōm-pāp (d) 'Dompfaff'; tōmbak, -i 'Dompfaff'; Salem 1890: 401 tombak : tombaki 'снигиръ'; ÕS 1980: 717 tombak : tombaku 'leevike'
Saksa leksikonid: MND HW I dômpāpe 'Domkapitular'
Käsitlused: < asks Dompappe Mäger 1967: 185-186; < asks Dompappe Raun 1982: 179; < asks dompappe 'toompreester; leevike' EES 2012: 537
Läti keel: lt dumpāpis 'Dompfaff' < asks dōmpāp 'Dompfaff, Blutfink, Gimpel' Sehwers 1953: 29

toon, tooni 'heli, viis; värvitoon' < sks Ton 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 6 Laulma öppetamine on täielik, kui tonide ja healede ülle öppetakse
Murded: tuon : `tuoni Jõe Kuu Lüg; toon : tooni (-uo-) 'helitoon, viis (üld); värvitoon (Kaa Kos Sim Kai); viis, komme (Hls)' Jäm Muh Kir Var Ris Juu Kos KuuK JMd VJg Sim Trm Lai Plt; toeń : tooni Jäm Kaa Rid; tu̬u̬ń : tooni Hää Kod KJn M Võn San Krl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1301 tōń : tōni 'Ton; Stimmung, Gemüthsrichtung'; ÕS 1980: 718 toon
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dôn(e) 'Melodie, Weise'; Schiller-Lübben dôn, done 'Melodie, Weise, Wort'; MND HW I dône, dône (ton) 'Ton, Melodie, Klang; Wort, Rede'
Käsitlused: < kasks ~ sks Ton EEW 1982: 3230; < asks dōn, done 'meloodia; viis', sks Ton 'heli, hääl; häälevarjund; maneer' EES 2012: 539; < sks Ton 'heli, hääl; rõhk; rääkimis- või käitumisviis; värvivarjund' EKS 2019
Läti keel: lt tonis 'toon' ELS 2015: 895
Sugulaskeeled: lv tūoņ 'toon / tonis' LELS 2012: 339; vdj tooni 'toon / голос, тон' VKS: 1297

vitriol, vitrioli 'väävelhappe sool' < sks Vitriol 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 75 Kübbara must (Witriol) kuus loot; Masing 1822: 174 kui senna Vitrioli piritust ehk Seidewasrid peäle wallatakse; Masing 1823: 303 Wõtta aptegi peält 3 loti Inglis Witrilli ehk Inglis kübbaramusta
Murded: `vitriol´, -i San; vitrijoo·l Khk; viiderjon Tor Krl Har; viterjon (-juań, -jool´, -ju̬u̬ń) Kod Plt Hls Ran Kam VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1380 witrīl, -i (d); witriōl, -i; witriōn, -i 'Vitriol'; EÕS 1937: 1675 vitriol 'väävelhappesool'; ÕS 1980: 797 vitriol 'keem (väävelhappe sool)'; Tuksam 1939: 1081 Vitriol 'vitriol (väävelhappesool)'
Käsitlused: < sks Vitriol 'van vitriol' EEW 1982: 3893; EKS 2019
Läti keel: lt vitriols 'Vitriol' VLV 1944: 612
Sugulaskeeled: sm vihtrilli [1642 victril] 'kuparin t. muiden raskaiden metallien sulfaatti / Vitriol' < mr viktril SSA 3: 439; lv vitriol 'vitriol / vitriols' LELS 2012: 367

volber, volbri '1. mai' < sks Walburga 'pühakunimi'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 317 wolbri pääw r. 'Philippi Jacobi Tag'
Murded: `volber VNg Lüg Mar Mär; `valber Emm; `volbõr Vas; `valbur Kuu KuuK; `volbri-, `volbre(kuu, -päev VNg Lüg Vai Muh Hi L Ha Koe Trm Kod Pal Plt Puh San Kan Plv; `volvre- KJn; `volmre- Trv; `volmri- Ksi Lai Plt KJn; `vulbri- Trv; `valburi- Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1432, 1533 Walbur, -i (Walpur) 'weibl. Name'; Wolber, Wol´bri 'weibl. Name'; Walburi-päev 'der 1. Mai, Walpurgistag'; Wol´bri-päew 'der 1. Mai, Walpurgistag'; EKSS 6: 391 volber 'volbripäev, eriti sellega seotud pidustused'; volbripäev 'katoliku kiriku pühaku Walpurgi päev 1. mail'; Tuksam 1939: 1100 Walpurgisnacht 'Walpurgise öö'
Käsitlused: < rts Valborg ~ sks Valpurgis EEW 1982: 3669; < sks Walpurga 'kristlik pühak 8. sajandist' EES 2012: 611
Läti keel: lt pl. Valpurģi 'volbripäev' ELS 2015: 1018
Sugulaskeeled: sm vappu [1648] 'toukokuun 1. päivä / Maifeiertag' < mr Walburg SSA 3: 408

veebiliides @ veebihaldur