|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < asks kōrs 'id.', vrd rts kos 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 95 koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
- Murded: koos : koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R EMS III: 630
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōź : kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 koos 'sõidusuund, kurss'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
- Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' EEW 1982: 945; < lms, vrd sm kuosu Raun 1982: 48; < asks kōrs 'suund' EES 2012: 177
- Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] 'malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode;' [1786] kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli' < vrd rts kos, kosa, kose 'suunta' [‹ kasks kors]; is kōsi 'tapa, kuosi, muoti'; krj kousi 'kuri, komento' < sm kousi; vdj kōsi 'laatu, tapa'; lv kūož´, kūoiž 'paikka, kohta' SSA 1: 443
lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
- Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
- Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
- Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
- Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < mr lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ rts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
- Vt loodima
loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
- Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
- Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
- Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
- Vrd laveerima
lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
- Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
- Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019
puhv, puhvi 'puhevil osa (rõival)' < sks Puff 'id.'
- Murded: puhv : puhvi 'puhevil osa rõival' Khk Iis Plt Trv(-h´v) EMS VII: 814
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 851 puhv 'mau (Bausch)'; ÕS 1980: 544 puhv '(rõival)'; Tuksam 1939: 777 Puffärmel 'puhvitud varrukas'; puffen 'puhvima, mauitama'; puffig 'puhviline, puhvis'
- Käsitlused: < sks Puff 'tuhm hääl, löök; puhv' EEW 1982: 2208; EES 2012: 390; < sks Puff- 'puhv' [‹ sks Puffärmel 'puhvkäis'] EKS 2019
- Läti keel: lt pufs < pr pouf SV 1978: 595
- Sugulaskeeled: sm puhvi 'pukuun, et. hihaan tehty pullistus / Bausch (bes. am Ärmel)' < rts puff SSA 2: 416
tutser, tutseri 'kärbik, käsirelv' < bsks Stutzer 'id.', vrd sks Stutzer 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tutser (tutsar, tutsel) 'revolver' M EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1357 *tutser : tutseri, tut´sri 'Stutzer, Büchse mit grob gereifeltem Lauf'; Tuksam 1939: 951 stutzen 'kärpima, lühemaks lõikama'; Stutzer 'karabiin (lühike püss)'; Deutschbaltisch 2019 Stutzer 'wird eine Stutzbüchse genannt (Bergmann 1785)'
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 233 Stutzer 'eine Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse'
- Käsitlused: < vn штуцер 'vintsoonega lühike püss; kahe vintrauaga jahupüss' [märksõna tuts juures] EES 2012: 358
- Läti keel: lt stuceris, stucere 'der Stutzen, eine Kugelbüchse' < bsks Stutzer 'eine Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' Sehwers 1953: 126; lt štucere 'kurze Kugelbüchse' < bsks Stutzer 'Stutzbüchse, kurze Kugelbüchse' Sehwers 1953: 140; lt karabīns 'Stutze (kurze Büchse)'
