|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
münt1, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte 'id.'
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: VT 1686 münt; Vestring 1720-1730: 141, 207 Münt, -di 'Die Krause Müntze'; Helle 1732: 141, 295 münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; Piibel 1739 teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; Hupel 1766: 135 Ehk keeta müntid ma-winaga; Hupel 1780: 219 münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; Lithander 1781: 677 Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'мята'
- Murded: mińt (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt : `mündi RId(`münti Vai); müńt : müńdi (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M EMS VI: 83, 404
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : pl. müńdid 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 müńt : pl. müńdid (meńt) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
- Käsitlused: < kasks minte 'Minze' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1638; Raag 1987: 325; < kasks mynte Raun 1982: 99; < asks minte 'münt' EES 2012: 300; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] 'Mentha (kasvi) / Minze' < mr mynta [‹ asks münte, minte] SSA 2: 167
- Vt kruusemint, piparmünt
münt2, mündi 'metallraha' < asks münte 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Rahha johataja 'Münzmeister'; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Münze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'монета'
- Murded: münt : `mündi 'metallraha' Jõe; müńt : mündi Khk Kad Ksi EMS VI: 404; rahamünt 'raha, rahakopikas' Jõe Kad Saareste III: 485
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : müńdi 'Müntze, Geld, Gepräge'; ÕS 1980: 444 münt 'metallraha'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 munte, monte 'Münze; gemünztes Geld; Kleingeld; das einzelne Münzstück'; Schiller-Lübben munte, monte 'Münze; das einzelne Münzstück'; MND HW II: 1 münte, seltener mönte 'Münze, Geldstück; Geld, Währung; Münzrecht'
- Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks munte 'Münze' EEW 1982: 1638; Raun 1982: 99; < asks munte, monte 'rahapaja; metallraha' EES 2012: 300; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm myntti [Agr] 'raha, kolikko; lyönnistä tullut merkki, jälki, naarmu; rahapaja / Münze; Hiebwunde, Delle, Kratzer; Münzsrätte'; krj myntti 'raha' < mr mynt 'kolikko' SSA 2: 188; lv min̄`t 'Münzerei' < vrd kasks munte, rts mynt 'Münze'; lv min̄t̆tə̑ 'münzen' Kettunen 1938: 224; vdj müntti 'münt / монета' VKS: 781
pipar|münt, -mündi 'taim (Mentha piperita)' < asks pepermünt 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi allikaks on sks Pfefferminze.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: pipparmünt (-ment) R; piparmeńt Mus Kaa Plt; pipärments (pipar-) Mar Plt; piparmüńt Pöi Tõs IisK Trm Kod Trv Se(pipäŕ-); tipermüńt Krk EKI MK; vehvermeńts (-mińts) Kaa Vll Pöi Muh sporLä Tõs Saa IisK Trm Kod SJn Trv Krk V(-mäńts Urv); vihvervänts Emm; vihverments Khk; `vehvermänts Jõh IisR; vepperments Kuu EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 pipar-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; Wiedemann 1893: 638 pipar-, pipra-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; EÕS 1930: 779 piparmünt 'bot (Pfefferminze)'; ÕS 1980: 516 piparmünt 'rohttaim'
- Käsitlused: < kasks Pepermünt EEW 1982: 2071; < sks Pfefferminze 'piparmünt' EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm piparminttu [1880] 'Pfefferminze' < rts pepparmint SSA 2: 371; lv peppõrmints 'piparmünt / piparmētra' LELS 2012: 235
