|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
- Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
- Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
- Läti keel: lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
- Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140
† püüt, püüdi '(kala)saak' < kasks bute 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 ninck iaab sen Pütÿ welia; Stahl HHb III 1638: 52 ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; Göseken 1660: 87 Püht/ i 'Beutte'; Virginius 1687-1690 Eks nämat peaks saama .. sedda Püüti
- Murded: püüd : püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid : püi Sa Muh L JõeK Kad; püid : püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid : püüdi Kod EMS VIII: 116
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´ : pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Salem 1890: 310 püüd : püüu 'ловля'; EÕS 1930: 969 püüd 'püügiese; püük, saak'; ÕS 1980: 565 püüd : püüu; Tuksam 1939: 147 Beute 'saak; soomus'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
- Käsitlused: < kasks büte 'Anteil, Beute' Ariste 1963: 102; < kasks bute Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2358; < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte Raag 1987: 338
- Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] 'Beute' Sehwers 1918: 33, 143; lt bĩte 'Beute, Gewinn' < kasks bǖte 'Beute' Sehwers 1953: 13; lt bīte 'Beute, Gewinn' < kasks bü̂te Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: vdj püütü '(kala)saak / улов (рыбы)' VKS: 1018
rihv1, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < asks rif 'id.', sks Riff 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: riuhk : rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk : rihva Khk; rihvk : rihva Khk Jaa Pöi; rihv : rihva Khk Pha Kse Var Tõs EMS VIII: 323
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052, 1046 rihw : rihwa 'Riff' '= rihk'; rihk : riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; rehw : rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
- Käsitlused: < kasks rif 'Riff, Sandbank im Meere' GMust 1948: 9; < sks Riff 'Kies, Grant' EEW 1982: 2470; < kasks rif Raun 1982: 142; < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' EES 2012: 426
- Läti keel: lt † rava 'Riff, Sand- oder Steinbank im Meere' < kasks ref, reve Sehwers 1918: 29, 156; lt rava 'ein Riff, Sand- od. Steinbank im Meer' ME: III: 491; lt rēve 'steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen' < kasks rif (ref) 'Fels oder Sandbank in der See' Jordan 1995: 85
- Sugulaskeeled: sm riutta [1683] 'pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff' < germ, vrd mr gryt 'kivi, sora' SSA 3: 84; lv rīţ 'rannamadal / sēklis' LELS 2012: 271
seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
- Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
- Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
- Läti keel: lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
- Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376
tiik, tiigi 'kaevatud veekogu' < kasks dîk 'id.'
- Esmamaining: Stahl HHb III 1638
- Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 245 Sehl olli üx Jnnimene Tihcki jures 'Es war ein Men∫ch bey dem Teich'; Gutslaff 1648: 241 Dîck 'Teich'; Gutslaff 1648-1656 ninck istsit töiset sehl pohl, töiset tohl pohl sedda dihke; ninck pannit neitsammat ülles se tihke pähl HEbronnin; Göseken 1660: 95, 409 tijhki 'Teich'; Tijhki 'Teich / Fisch teich piscina'; Vestring 1720-1730: 248 Tiik, -ki 'Der Teich'; Helle 1732: 188, 323 tiik 'der Teich'; Piibel 1739 nemmad said teine teise wasto Kibeoni tigi jures; Hupel 1780: 284 tiik, -i r. 'der Teich'; Hupel 1818: 245 tiik : tigi r. d. 'der Teich'; Lunin 1853: 193 tiik : tigi r. d. 'прудъ'
- Murded: tiik : `tiigi R(`tiiki Vai); tiik : tiigi S L(tiik, tiige); tiik : tiigi (tiige) KPõ I VlPõ; tiik (tiik´) : tiigi eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīk : tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; ÕS 1980: 711 tiik
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dîk 'Teich und Deich'; Schiller-Lübben dîk 'Teich'; MND HW I dîk 'Teich'
- Käsitlused: < kasks dîk Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61; EEW 1982: 3154; Raun 1982: 175; < asks dīk 'tiik; (tõkke)tamm' EES 2012: 527; EKS 2019
- Läti keel: lt dĩķis [1638 Dickis] 'Teich' < kasks dīk 'Teich' Sehwers 1918: 53, 86, 146; Sehwers 1953: 27; dīķis 'Teich' < kasks dîk Jordan 1995: 60
- Sugulaskeeled: sm (dial.) tiikki < ee tiik SKES: 1290; lvS dihki (1829) 'Teich' SLW 2009: 53; lv dīk̀ 'teich' < kasks dīk Kettunen 1938: 38; lv dīk 'tiik / dīķis' LELS 2012: 53; vdj tiikki 'tiik / пруд' VKS: 1287
