|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
- Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
- Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5
meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
- Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
- Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
- Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
- Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219
püül, püüli 'peenike jahu' < asks bü̂del 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1862
- Vana kirjakeel: Jannsen 1862: 253 Temmal pükside ja pülikottide wahhel ep olnud
- Murded: püül : `püüli 'hästi puhastatud peenike jahu' R; püül : püüli Emm sporL VJg Sim Iis Plt; püil : püili Khk Muh Hi L KPõ sporI VlPõ; piil : piili Sa Rei HMd; püiel : `püidli (-e) Äks Hel TLä; `püüdel : `püüdli (-g-) RId; `püüdli : `püüdli (-d´-) V; `püidli : `püidli Nõo Ote; `püügel : `püügle Kõp Vil M; `pü̬ü̬gli : `pü̬ü̬gli San V; `püigli : `püigli Puh Rõn EMS VIII: 118-119
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921, 1007, 1008 pīt´li : pīt´li (d) '= pǖdel, pǖl´'; pǖdel : pǖd´li 'Mühlenbeutel'; pǖl´ : pǖli 'Beutelung (in der Mühle), die Einrichtung zum Beuteln'; EÕS 1930: 971 püül '(gebeuteltes Mehl)'; ÕS 1980: 565, 566 püül; püülima 'püüli tegema'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben budelen '(das Mehl) beuteln'; budel 'Beutel'; MND HW I bü̂delen, bü̂deln 'seihen, Mehl beuteln'
- Käsitlused: < kasks bü̂del 'Beutel' EEW 1982: 2357; < kasks budelen Raun 1982: 137; < asks budelen 'jahu sõeluma' EES 2012: 409
- Läti keel: lt † bĩdele 'Mühlenbeutel' < kasks bǖdel 'Beutel'; bĩdelêt 'beuteln' < kasks bǖdeln 'beuteln' Sehwers 1918: 143
- Sugulaskeeled: sm pyyli 'lestityt jauhot' < ee püül [‹ kasks bü̂del] SKES: 675; lv bil̄t̆tə̑ 'beuteln (mehl)' Kettunen 1938: 23; lv bilt 'püül / bīdelēti milti'; biltõ 'püülida / bīdelēt' LELS 2012: 44
tants, tantsu 'teatavad sammud muusika rütmis; kunstiliik' < kasks dans, danz 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Tansyalk, Hanß '(? tantsujalg)'; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Kuckedanß, Jurry '(? kuketants)'; Gutslaff 1648-1656 neggi sedda wassicka, ninck sedda tantzi; Göseken 1660: 335, 408 tantz 'reihe / Tantz reigen'; Virginius 1687-1690 piddasid röömu Tantsi; Vestring 1720-1730: 242 Tants, -si 'Der Tantz'; Tantsiminne, -se 'Das Tantzen'; Helle 1732: 186 tans 'der Tanz'; tantsiminne 'der Tanz'; Hupel 1780: 280 tans; tants, -i r.; -o d. 'der Tanz'; Lunin 1853: 189 tans; tants, -i r. d.; -o d. 'танецъ, пляска'
- Murded: tants : `tantsu R(`tantsu Vai); tańts : tantsi (tansi) Sa Muh Lä Khn Aud Ris Amb Koe VMr Kad; tants : tantsu (tansu) Hi L Ha JJn VJg Sim I Plt KJn M; tants : tandsu T V(tands) EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańts : tańtsi; tants : tantsu (tandzo) d. 'Tanz'; ÕS 1980: 695 tants
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 danz, dans 'Tanz'; Schiller-Lübben dans, danz 'Tanz'; MND HW I dans 'Tanz (Reihen und Sprung), Tanzfest'
- Käsitlused: < kasks dans, danz Liin 1964: 60; EES 2012: 514; < sks Tanz EEW 1982: 3075
- Läti keel: lt dañcis [1638 Dantzis] 'Tanz' < kasks danz, dans Sehwers 1918: 35, 86, 145; dancis 'Tanz' < kasks dans Jordan 1995: 59
- Sugulaskeeled: sm tanssi [Agr] 'Tanz' < rts, vrd mr danz SSA 3: 268; sm tantsu 'tanssi / Tanz'; is tantsu, tantsi; krj tantsu, tantsi; krjA tantsi̮; vps tantsi̬ida; vdj tantsu < vn танец, vur dantz [(suurimmalta osalta ‹ ven tanec; muoto tantsu voi olla omalta pohjalta syntynyt mukautuma u-johtimisiin teonnimiin)] SSA 3: 268; SKES: 1225-1226; lv dan̄´tš, tan̄ts 'tanz' < kasks danz Kettunen 1938: 36, 409; lv daņtš 'tants / deja' LELS 2012: 52; vdj tanttsu 'tants / танец' VKS: 1267; is tantsu 'tants' Laanest 1997: 195
- Vt tantsima
