|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
passima1, passin 'sobima, kõlbama; (selga) proovima' < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'sobima; paras olema'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `passima (-śs-) 'sobima; sobitama, (selga) proovima' R eP; `paśma eL EMS VII: 234
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
- Käsitlused: < kasks passen Liin 1964: 54; Raun 1982: 117; < kasks passen ~ sks passen EEW 1982: 1951; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'paras olema; sobima' EES 2012: 356; EKS 2019
- Läti keel: lt *pasêt 'passen' Sehwers 1918: 155; lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86
- Sugulaskeeled: sm passata [1826] 'sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren'; krj passata 'sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa' < rts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv pa`š́š́ə̑ 'passen, aufpassen' < sks Kettunen 1938: 277; lv paššõ 'sobida / derēt, pasēt' LELS 2012: 229
- Vt paslik
passima2, passin 'valvama, vahtima; jälgima, varitsema' < sks passen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `passima (-śs-) 'valvama, vahtima; jälgima, luurama' R S Lä Pä Ris Kos Jür Jä Kad Plt KJn; `paśma Kod Trv Krk Nõo Krl Rõu Vas Räp EMS VII: 234-235
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; Salem 1890: 264 passima 'обратить вниманiе'; ÕS 1980: 497 passima 'kõnek vahtima'
- Käsitlused: < sks passen 'auflauern, gucken' EEW 1982: 1951; < sks passen 'silmas pidama, silma peal hoidma' EES 2012: 356
- Sugulaskeeled: sm passata [1880] 'tarkkailla, olla vahdissa / aufpassen' < rts passa (på) 'vahtia, huomioida' [‹ kasks passen (up)] SSA 2: 321; lv pa`š́š́ə̑ 'passen, aufpassen' < sks Kettunen 1938: 277; lv paššõ 'passida / uzraudzīt, uzpasēt' LELS 2012: 229
passima3, passin 'teenima, teenistuses olema' < asks passen 'id.'
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Sis kutsus Ester Hatakid Kuninga Kammereride seast, kumb tädda ülles passis; Piibel 1739 panne wö wöle, ja passi mind ülles, kunni ma saan sönud, ja jonud; Hupel 1780: 237 passima, ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'; Masing 1825: 285 agga olli Keisril ka üks murjani poisikene, kes tedda pássis; Lunin 1853: 135 passima r. d., pasma d. 'быть въ пору; упоровлять, улаживать'; ülles passima 'примечать, подстерегать'
- Murded: `passima (-śs-) 'teenima, hooldama' IisR Vai Kaa Phl Mar Mär Han Hää sporKPõ Trm; `paśma Khn sporeL EMS VII: 235
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'aufwarten, bedienen'; saksu paśśima 'den Herrschaften aufwarten'; Salem 1890: 264 passima 'прислуживать'; üles passima 'прислуживать'; ÕS 1980: 497 passima 'võõras korteris teenijaks käima'
- Käsitlused: < sks passen 'aufwarten, bedienen' EEW 1982: 1951; < asks passen 'arvestama, hoolima' EES 2012: 356
- Sugulaskeeled: sm passata [1747] 'palvella / bedienen'; krj passata 'palvella, auttaa' < rts passa 'pitää huolta, hoitaa, palvella' SSA 2: 321
passima4, passin 'kaardimängus käigust loobuma' < sks passen 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1930
- Murded: `paśsima 'käigukorda vahele jätma' Han Tor; `paśme Hls EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 716 passima; ÕS 1980: 497 passima 'kaardimängus mängujärgust eemale jääma'; Tuksam 1939: 743 passen (nicht spielen) 'passima'
- Saksa leksikonid: Paul 1956: 450 passen (im Kartenspiel) 'auf ein Spiel verzichten'
- Käsitlused: < bsks passen EEW 1982: 1950
- Läti keel: lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86; lt pasēt 'passen (nicht spielen)' VLV 1944: 389; lt pasēt 'passima (kaardimängus)' ELS 2015: 612
